Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.12.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-13-10531
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
Keily Viidemann süüdistatuna KarS § 344 lg 1 ja § 349 järgi
Süüdistatav
KEILY VIIDEMANN, isikukood 49505205244, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, xxxx: Kriminaalkorras karistatud ühel korral: 21.04.2011 karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9, kuid KarS § 87 lg 1 p 4 alusel vabastati karistusest. Väärteokorras on korduvalt karistatud. Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada KEILY VIIDEMANN KarS § 344 lg 1 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 96 eurot. Süüdi tunnistada KEILY VIIDEMANN KarS § 349 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 35 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 112 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 112 eurot. Juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda rahaline karistus summas 112 eurot ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2014 igakuuliselt vähemalt 9,33 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.12.2014.a.
Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista KEILY VIIDEMANNILT menetluskuluna sundraha summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: Ida Prefektuuris registreeriti 08.10.2012 teade sellekohta, et 29.08.2012 on saadud firmast Time Finans AB G T nimele SMS-laen summas 600 eurot. Teate alusel alustati 08.10.2012 kannatanu ülekuulamisega kriminaalmenetlus KarS § 209 lg 1 tunnustel. 19.07.2013 eraldati kriminaalasja materjalidest Keily Viidemanni osas materjalid KarS § 344 lg 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustel eraldi menetluseks nr 13240103115. Antud kriminaalasja materjalidest nähtub, et 2012 augustis viibis G T mitu päeva oma tuttavate juures xxxx asuvas korteris, kus tarvitas ka ohtralt alkoholi. Korteris, arvuti juures laual olevad G. T internetipanga paroolid olid korteris olevatele isikutele nähtavad ja kättesaadavad. 24.08.2012 kui G. T oli järjekordselt alkoholijoobes, täitis A R G. T teadmata G. T nimel laenutaotluse summas 600 eurot. Mõni päev hiljem saadeti G. T laenufirmast laenusaamiseks dokumendid, millised oli vaja täita ja postkontoris käia laenusaaja isikut tuvastamas. Kuna G. T oli jätkuvalt alkoholijoobes, siis A R ja Keily Viidemann koos täitsid ära G. T nimel laenulepingu ja isikuandmete blanketi ning käisid koos postkontoris. K. Viidemann oli eelnevalt võtnud salaja G. T rahakotist viimasele kuuluva ID-kaardi, mille abil esines postkontoris G.T. Postiasutusest saadeti laenusaamiseks vajalikud dokumendid edasi laenufirmasse ning 29.08.2012 tuli G. T telefonile sõnum, et summa 600 eurot on tema pangaarvele laekunud. Nüüd A. R kandis G. T pangaarvelt 600 eurot oma elukaaslase ema pangaarvele ning võttis seejärel raha välja ja kasutas ära. K. Viidemann raha ei saanud. G.T ei olnud A. R ja K. Viidemanni poolt toimepandust teadlik. 2012.a. oktoobrikuu alguses saadeti G. Tle firmast Time Finans AB arve 618,65 euro tasumiseks, mispeale ta läks panka asja selgitama ning sai teada, et 29.08.2012 on tema pangaarvele laekunud laen summas 600 eurot ja kantud üle teise isiku pangaarvele.
Keily Viidemann tunnistab toimepandut. 26.07.2013 lõpetati Keily Viidemanni suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetlus ning tema nõusolekul ja soovil määrati talle kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 04.11.2013. Kriminaalmenetluse kulud summas 117,60 eurot pidi K.Viidemann maksma riigituludesse samuti 04.novembriks 2013.a. K. Viidemann jättis määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud hüvitamata ja sooritas vaid 42,5 tundi üldkasulikku tööd. 04.11.2013 esitas kriminaalhooldusametnik Kerli Budrikas prokuratuurile erakorralise ettekande kriminaalmenetluse uuendamiseks Keily Viidemanni suhtes. Kriminaalmenetlus uuendati 05.11.2013. Keily Viidemann teatas telefonitsi prokurörile, et soovib antud kriminaalasjas käskmenetlust, kuna ta ei ela enam xxxx, vaid on vahetanud elukohta ja tal ei ole võimalik menetlustoiminguteks xxxx tulla. II Süüdistuste sisu: Käesolevas kriminaalasjas on Keily Viidemannile esitatud süüdistus selles, et tema võltsis 27.08.2012 Rakvere linnas Tallinna tn 12 asuvas AS Eesti Post Rakvere Postkontoris Time Finans AB poolt väljastatud eralaenu laenulepingul ja isikuandmete blanketil G T allkirju ning võltsitud dokumentide alusel sai võimalikuks G T nimel laenu summas 600 eurot saamine Time Finans AB-st. Seega Keily Viidemann, võltsides dokumenti ja blanki, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas on Keily Viidemannile esitatud süüdistus selles, et tema 27.08.2012 Rakveres Tallinna tn 12 asuvas AS Eesti Post Rakvere Postkontoris kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, esitades postkontoris klienditeenindajale G T nimele väljaantud ID-kaardi nr xxxx, jättes sellega klienditeenindajale mulje, et tema ongi G T, eesmärgiga saada Time Finans AB-st G T nimel laenu summas 600 eurot. Seega Keily Viidemann, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek: Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 252 lg 1 p 5, teen Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule ettepaneku: Tunnistada Keily Viidemann süüdi KarS § 344 lg 1 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 96 eurot. Tunnistada Keily Viidemann süüdi KarS § 349 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 35 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 112 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 112 eurot, milline juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2014 igakuuliselt vähemalt 9,33 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.12.2014.a.
IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Keily Viidemann’i süüdistustes saabusid kohtusse 25.11.2013. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 22.11.2013. Süüdistatav kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu G T ütlustega selles, et 2012.a. oktoobrikuu alguses sai ta firmast Time Finans AB arve 618,65 euro tasumiseks ja läks panka asja selgitama ning sai teada, et tema nimel on võetud laen summas 600 eurot, mis 29.08.2012 laekus tema arveldusarvele ja tema arveldusarvelt kanti 600 eurot edasi N K arveldusarvele nr xxxx. N K nimelist isikut ta ei tunne. Laen summas 600 eurot on võetud tema teadmata ja nõusolekuta. Tema ise ei oskagi laenu võtta. Ta võttis 24.08.2012 laenu summas 300 eurot K K abiga, aga 600 eurost laenu ei ole ta võtnud; G Tle saadetud Time Finans AB arvega 618,65 euro tasumiseks; G T xxxx pangakonto väljavõttega, millest on näha rahasummade liikumine; Tunnistaja N K ütlustega selles, et tal on xxxx arveldusarve nr xxxx ning 2012.a. augustis lubas ta oma tütrel K K ja tütre elukaaslasel A R kasutada oma arveldusarvet ning tema loal kanti tema arveldusarvele kolmel korral 200 eurot - kokku 600 eurot G T arvelt. Ülekannete selgituseks oli kirjutatud „VÕLG“; Tunnistaja D J, kes on Rakvere Postkontoris klienditeenindaja, ütlused kuidas toimub postkontoris dokumentide vormistamine ja isiku tuvastamine. Ta mäletab, et antud asjas tulid postkontorisse naine ja mees. Naine esitas isikuttõendava dokumendi. Ta arvab, et isikut tuvastamas käis sama isik, kelle dokument esitati (G T), aga päris kindlalt ta seda väita ei saa; Time Finans AB selgitus G T nimel esitatud laenutaotluse kohta ja temaga sõlmitud eralaenu laenulepingu koopia ning koopia G T isikuandmete blanketist ja koopia isikuttõendavast dokumendist; AS-i Eesti Posti teade selles, et AS Eesti Post Rakvere postkontori klienditeenindaja D J tuvastas laenulepingu allkirjastamisel G T isiku; Kahtlustatava A R ütlused, et 2012.a. ta elas koos K K xxxx asuvas korteris. 2012 augustikuu lõpus viibis G T mitu päeva nende juures ja tarvitas alkoholi. G. Tl olid rahamured ja K. K aitas tal 300 eurot SMS laenu võtta. Peale seda tekkis A. R mõte G.T teadmata veel laenu võtta ja ta täitiski arvutis G T nimel laenutaotluse summas 600 eurot. 27.08.2012 saadeti postiga G. T nimele laenufirmast dokumendid, mis oli vaja ära täita ja seejärel minna postkontorisse G. T isikut tuvastama. Ta täitis koos Keily Viidemanniga laenulepingu ja G. T isikuandmete blanketi ära ning käisid koos K.Viidemanniga postkontoris G. T isikut tuvastamas. K. Viidemann esitas postkontoris G. T ID kaardi. 29.08.2012 laekus 600 eurot G. T arveldusarvele. Ta kandis internetipanga kaudu G. T arvelt 600 eurot N K arveldusarvele. G. T ei teadnud 600 eurosest laenust ja ülekannetest midagi; Kahtlustatava Keily Viidemann ütlused, et kui G. T magas, siis ta võttis salaja G.T ID kaardi ja kasutas seda postkontoris G.
T isiku tuvastamisel. Dokumentidele ta kirjutas koos A. R G T allkirja, tema kirjutas T ja A. R kirjutas G tähe. Kogu laenusumma 600 eurot sai A. R endale. Ta tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Keily Viidemann’i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Tsiviilhagi asjas puudub. Viru Maakohtu 07.08.2013 otsusega on A R mõistetud välja tsiviilhagi summas 600 eurot G T kasuks. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 349 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS §64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 112 eurot. Juhindudes KarS § 66 lg 1,3 alusel tasuda rahaline karistus ära ositi kaupa makstes alates jaanuarist 2014 igakuiselt vähemalt 9,33 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.12.2014 KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Keily Viidemann’i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 480 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kuna menetluskulude hüvitamine käib Keily Viidemannile ilmselt üle jõu ja arvestades, et ta on kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud üldkasulikku tööd osaliselt sooritanud, palub prokuratuur KrMS § 180 lg 3 tuginedes jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus on seisukohal, et pool sundrahast, so 240 eurot, kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest summas 141,60 eurot ning kaitsjale toimiku paljundamise kulu summas 0,45 senti tuleb jätta riigi kanda ning süüdimõistetult tuleb välja mõista riigituludesse pool sundrahast s.o sundraha summas 240 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.