lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1215/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 23.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-1215/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-1215/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.04.20121-12-1215/39Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.11.20131-12-1215/99Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.06.20141-12-1215/100Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.06.20141-12-1215/106Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.08.20141-12-1215/129Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-1215

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Vitali Rizovi kaitsja Monica Meristo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2013 määrus muutmata.
2.Süüdimõistetu Vitali Rizovi kaitsja Monica Meristo määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBEKORD: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 28.11.2013 määrusega jäeti Vitali Rizov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. V. Rizov kannab karistust Harju Maakohtu 17.04.2013 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 ja § 121 järgi. Liitkaristus, 6 aastat vangistust, mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõistetud karistusest jäi kanda 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.
1-12-1215/133
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
25.08.2015
2.Maakohtu seisukoht antud asjas oli järgmine. 2.1 Kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja töökoht, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. 2.2 Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda. Kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada.

tuleb

2.3 Viimase kuriteo pani isik toime vägivalda kasutades. Tema puhul on uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus suur – 41-62%. Eeltoodut silmas pidades ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör, leides, et vabastades isiku, kes on toime pannud I astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, saaks riivata nii ühiskonna kui kannatanu õiglustunne. Kohus nõustus vangla ja prokuröri seisukohtadega ja leidis, et arvestades toime pandud teo iseloomu ja raskust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, oleks isiku vabastamise käesoleval hetkel ennatlik. 2.4 Kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes allutamisega elektroonilisele valvele.

3.Kokkuvõtvalt märkis kohus, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V. Rizovi osas selliseid asjaolusid ei esine.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega vabastada V. Rizov elektroonilise valvega. Määruskaebuse põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Kohus on jätnud arvestamata, et tegemist on V. Rizovi esimese kriminaalkaristustega ning et ta viibib esimest korda vangistuses. Juba üle 2 aasta pikkune vangistus on noore inimese jaoks piisavalt pikk aeg järelduste tegemiseks. 4.2 V. Rizovil on küll kehtivad distsiplinaarkaristused, ent need on tühiste tegude eest. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millest on tekkinud kõrged riskiprotsendid, kuna V. Rizovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning iseloomustused toodud faktid on osaliselt valed ja ülepaisutatud. Iseloomustus on koostatud isiku poolt, kes ei ole kunagi V. Rizoviga tegelenud ja on temaga sisuliselt vahetanud vaid kolm lauset. Tegelikkuses esineb rida positiivseid asjaolusid, mis lubaksid V. Rizovi ennetähtaegselt vabastada. Üldise kuriteo toimepanemise riskiprotsendid on madalad – vaid 13% ja seda tuleks ennetähtaegsel vabastamisel arvestada. V. Rizovil pole välja kujunenud kuritegude dünaamikat ja kui teda kaua vangistuses hoida, on see noore inimese puhul väga ohtlik ning tema hilisem vabastamine võib olla raskemate tagajärgedega. 4.3 Kuivõrd V. Rizovi osas on koostatud vaid kohtuotsuse resolutiivosa, ei ole võimalik sisuliselt hinnata toimepandud kuriteo raskust ja ainuüksi toimepandud teo paragrahv ei iseloomusta veel tegu. 4.4 V. Rizov asub elama teise asustatud punkti, eemale isikutest, kellega ta oli seotud kuriteo toimepanekuga seoses. See asjaolu eeldab, et tal on tahe ja võimalus oma elu muuta. Peale selle distsiplineerib teda elektrooniline valve. Viimast kasutatakse küll vähe, ent tuleks tihedamini rakendada, et anda kinnipeetavale võimalus vabaduses oma elu jätkata tugevama valve all olles. 4.5 Tingimisi vabastamine võimaldab teostada paremat kontrolli ja järelvalvet süüdimõistetu üle – tegemist on siiski vangistuse alternatiiviga, mida kohaldatakse kodustes tingimustes. Elektrooniline valve annab kinnipeetavale võimaluse kinnistada positiivseid muutusi ning tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning võimeline jätkama seaduskuulekat eluviisi.
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtunik määras edasikaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses, andes menetluspooltele seisukohtade esitamiseks tähtaja 19.12.2013. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik V. Rizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isikut, keda on kriminaalkorras karistatud vägivallaga seotud isikuvastases kuriteos, kellel on kehtivad distsiplinaarkaristused ning kelle puhul on uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus suur, ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks on maakohus leidnud, et I astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toime pannud isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral saaks riivata nii ühiskonna kui kannatanu õiglustunne. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 6.3 Ringkonnakohus peab asjakohasteks V. Rizovi kaitsja arutlusi vangistuse mõjude ja kriminaalhooldusega seonduvate plusside osas (kontroll ja järelevalve süüdimõistetu üle), küll aga peab ka elektroonilise valve kohaldamise puhul kohtul tekkima veendumus, et see on kinnipeetava puhul tulemuslik. Maakohus välistas V. Rizovi puhul elektroonilise valve, kuna leidis, et see ei ole piisav vahend kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib, et vabastades V. Rizovi ennetähtaegselt, kaasneks sellega igakuine registreerimiskohustus ja muud kohustused, mille täitmine nõuab distsiplineeritust ja koostöötahet. Süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristuste põhjal (kaaskinnipeetava ründamine, ettenähtust suuremas ulatuses tubakatoodete omamine jm) on alust arvata, et kriminaalhoolduse läbimine võib V. Rizovil olla problemaatiline. Ka V. Rizovile koostatud iseloomustusest nähtub, et ametnikega suhtlemisel puudub tal koostöövalmidus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib V. Rizov olla teiste poolt mõjutatav ja tegutseda hetkeemotsioonist lähtuvalt ning suhtub sooritatud kuritegudesse ükskõikselt. 6.2 Lähedaste toetust, elukoha omamist ja isiku tahet end muuta peab kohtukolleegium positiivseks, ent leiab, et need ei kaalu üle süüdimõistetu poolt toime pandud raskeid kuritegusid, uue vägivaldse ja seksuaalkuriteo toimepanemise prognoosi ja V. Rizovi käitumist vangistuses. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
6.Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja §-st 390 jätta vaidlustatud kohtumäärus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.