lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8149/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 20.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-8149/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8149/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-8149

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-8149

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid G.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.N (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

18.12.2013.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada G.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada G.N järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2.Kohaldada G.N suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
3.G.N-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
4.G.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.N-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 04.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 27.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati G.N süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 03.05.2013.a ja lõpp on 03.11.2014.a. G.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja omandab kivi- ja betoonkonstruktsioonide töölise eriala. Kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub elama elukaaslase juurde Tallinnas, vabanemise järgselt on võimalik tööle asuda MTÜ XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. G.N kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et G.N sotsiaalse tugivõrgustiku moodustavad ema, isa, vend. Kinnipeetavale lähedaseks isikuks on ka elukaaslane, kelle sõnade kohaselt elas ta kinnipeetavaga koos enne vangistust, nende suhted on olnud positiivsed ka G.N kinnipidamise ajal ja mehe vabanemisel kooselu jätkub. Kinnipeetava isa sõnul on suhted pojaga head, perekond on kinnipeetavat toetanud nii enne vangistust kui ka vangistuse ajal ja on jätkuvalt valmis seda tegema ka vangistuse järgselt. G.N on taotlenud vangistusest ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise järelvalve kohustusega aadressile XXX. Enne vangistust töötas G.N MTÜ XXX abitöölisena. MTÜ XXXjuhatuse esimehe sõnade kohaselt on kinnipeetaval võimalik vabanemise järgselt uuesti MTÜ XXX abitöölisena tööle asuda.

G.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta G.N ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav kannab karistust vägivalla kuriteo eest (avalikus paigas avaliku korra raske rikkumine vägivallaga), osalenud küll programmides, kuid muuhulgas karistatud ka vanglakorra rikkumise eest. Korduvalt karistatud vägivalla tegude eest, varasemalt määratud katseaeg ei ole piisavalt distsiplineerinud ega motiveerinud piisavalt õiguskuulekaks. Süüdimõistmise korral peab isik mõistma ja arusaama, et ennetähtaegne vabanemine ei ole automaatne õigus ning ta peab arvestama, et tuleb kogu määratud karistus täielikult reaalselt kanda. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.N arvamuse, leiab, et G.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, käesolevat vangistust kannab avaliku korra raske rikkumise eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on peamiseks kuritegude toimepanemist mõjutavaks teguriks narkootikumide tarvitamine, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet edaspidi narkootikumidest hoiduda, samuti valmisolekut jätkata vastavat ravi. Esitatud materjalide kohaselt on kinnipeetav pöördunud abi saamiseks nii Wismari Haiglasse kui ka Psühhiaatriahaiglasse, viimasest olevat saanud ka rahusteid, oli enda sõnul enne kinnipidamist Psühhiaatriahaiglas ambulatoorsel ravil 3 nädalat, ravi jäi seoses kinnipidamisega pooleli. Välistamaks uusi süütegusid on oluline, et kinnipeetav on mõistnud narkootikumide negatiivset mõju oma elukorraldusele ja edasisele heaolule, samuti seotusele sooritatud kuritegudega. Ka vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogramm näitab, et isik püüab oma elu jätkata seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul on kõige paremini võimalik hinnata isiku valmisolekut sõltuvusprobleemidest vabanemiseks eelkõige just kriminaalhoolduse kaudu. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, on kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise järelevalvega vajalik kohaldamaks G.N üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, on avameelne ja koostöövalmis, isik tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on enda sõnul valmis elama seaduskuulekalt. Samuti on vangla välja toonud, et ilma kõrvalise isiku toetuseta jääb motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest paljasõnaliseks. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav vastavat tuge läbi kriminaalhoolduse ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.