Kohtulahend

(kaheksakümmend neli) eurot so kokku menetluskulu 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot.

Jana Smirnova ́t süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 24.08.2013 a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,85 grammi (puhtal kujul 51 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Jana Smirnova hoidis osundatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,85 grammi (puhtal kujul 51 milligrammi fentanüüli) ebaseaduslikult enda valduses kuni 24.08.2013 a kellani 14.42, mil ta Tallinnas aadressil Viru Väljak 4 kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Jana Smirnova toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 17.12.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatava Jana Smirnova ja tema kaitsja Sergei Porutško vahel järgnev kokkulepe: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus Jana Smirnova süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 7 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 24.08.2013 a kuni 25.08.2013 a, so 2 päeva ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 6 kuud 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 3, 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 184 lg-st 1, § 68 lg 1 ning § 73 lg-test 1 ja 3 asub kohus seisukohale, et Jana Smirnova kuulub temale KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks DNA ekspertiisi kulu summas 399 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 800 eurot. Jana Smirnova on täisealine ja töövõimeline isik ning kohus eeldab süüdistatava puhul tööle asumist. Kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et süüteokoosseisu tuvastamiseks läbi viidud aineekspertiis oli tõendamiseseme asjaolude osas oluline ning ekspertiisi määramine põhjendatud. Samuti leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista esimese astme kuriteos süüdimõistmisel välja mõistetav sundraha. Mis aga puudutab DNA ekspertiisi, siis nähtub ekspertiisiaktist, et eksperdile on esitatud küsimus, mille kohaselt peaks ekspertiisi käigus selguma kas võetud proovidest määratletud DNA profiilid on seostatavad süüdistatavaga või mõne muu isiku registrisse talletatud DNA profiiliga. Kuivõrd narkootilist ainet sisaldanud pulber võeti ära süüdistatavalt, siis puudus otsene vajadus süüdistatava bioloogilise materjaliga seostada pakendilt võetud proove. Küll saab järeldada, et ekspertiisi määramise eesmärgiks oli tuvastada teisi isikuid, kes on narkootilise aine pakendiga kokku puutunud. Seega oli eesmärgiks leida tõendeid teiste isikute poolt toime pandud esimese astme kuriteo toimepanemise kohta. Kohus leiab, et sellisel eesmärgil läbi viidud ekspertiisi kulu väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud ning see menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning töökoha puudumise tõttu, on põhjendatud võimaldada süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu tasuda osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, määrates, et igakuiselt kohustub süüdistatav tasuma menetluskulu kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.