1-13-4136/16 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.05.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4136 tunnistati P.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Suurendati KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud) ning mõisteti P.Z-ile liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 02.05.2013 kuni 03.05.2013, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati P.Z-ile mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, 476 (neljasaja seitsmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati P.Z üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vabastati P.Z vahi alt kohtusaalis. Kohtuotsus jõustus 21.05.2013. 02.12.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne 58155 P.Z-i suhtes ettepanekuga pöörata P.Z-ile mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud, kuna seisuga 02.12.2013 on P.Z sooritatud 187 üldkasuliku töö tundi. Seega tegemata tunde on 289. Samuti P.Z ei ilmunud registreerimisele 11.09.2013 ilma mõjuva põhjuseta. Samuti P.Z ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ajavahemikul 01.10.2013-11.11.2013, kuna ta oli vahi all Vene Föderatsioonis. Samuti P.Z on rikkunud üldkasuliku töö täitmise korda. Ta ei ilmunud üldkasuliku töö soorituskohale 07.08.2013 ja 08.08.2013, mille kohta 23.08.2013.a. on koostatud rikkumise fikseerimise akt ja hooldusalusele on tehtud kirjalik hoiatus. Ta ei ilmunud üldkasuliku töö soorituskohale 04.09.2013-06.09.2013, mille kohta 15.11.2013 oli koostatud rikkumise fikseerimise akt. 19.09.2013.a. registreerimisel kirjutab P.Z seletuses, et 11.09.2013 ta ei ilmunud registreerimisele, kuna oli hõivatud juhutööde tegemisega. 12.11.2013 antud kirjalikus seletuses hooldusalune kirjutab, et ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda alates 01.10.2013, kuna ta oi vahi all Vene Föderatsioonis. 23.08.2013.a. koostatud rikkumise fikseerimise aktis hooldusalune kirjutab, et ta ei tulnud üldkasuliku töö soorituskohale, sest ta sai mürgituse juurviljadega ja tundis ennast väga halvasti kahe päeva jooksul. Arsti poole ei pöördunud. 15.11.2013 koostatud rikkumise fikseerimise aktis hooldusalune kirjutab, et ei tulnud üldkasuliku töö soorituskohale, sest osales õe abikaasa matuses.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul katseaeg kulgeb mitterahuldavalt. Hooldusalune jätkab seadusvastast käitumist ja sooritab seadusvastaseid tegusid nii Eestis kui ka Eestist väljaspool. Käesoleva katseaja jooksul hooldusalune on kahel korral karistatud väärteoasjades KarS § 218 lg 1 järgi arestiga. Samuti hooldusalune on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ja on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö täitmise korda. Kriminaalhooldusametnik arvab, et P.Z ei ole mõistnud asenduskaristuse eesmärke ja uue kuriteo toimepanemise risk P.Z-i puhul on suur. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata P.Z-ile mõistetud karistus täitmisele. Täitmata on 275 tundi ÜKT-d. Kriminaalhooldusalune P.Z seletas kohtule, et ta sooviks siiski talle määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha ning palus, et talle mõistetud karistust ei pöörataks täitmisele. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldusametniku taotluse P.Z-ile kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku ettepanek P.Z-i suhtes tuleb jätta rahuldamata. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune P.Z ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses 1 aasta 6 kuu jooksul, 289 tundi on seni täitmata. Samuti P.Z rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Ta jättis registreerimistele ilmumata ilma mõjuva põhjuseta: 11.09.2013, alates 01.10-11.11.2013. Seega on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel ka asjaolu, et süüdimõistetul oli olemas põhjus, et ta ei saanud üldkasulikku tööd täita, kuna ajavahemikul 01.10.2013 kuni 11.11.2013 ta oli vahi all Venemaal. Kriminaalhooldusametnikule avaldas ta soovi, et talle võimaldataks ÜKT tunnid ära töötada. Ja vaatamata rikkumisele on ta ise näidanud üles initsiatiivi heastada oma rikkumist ning sooritada talle määratud üldkasuliku töö tunnid lõpuni. Ka kohtuistungil ta mõistis oma rikkumiste tagajärgi ning soovis talle mõistetud asenduskaristust korrektselt täita. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune isik on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks, leiab kohus, et P.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning P.Z-i õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab esmalt rakendama leebemaid meetmeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et talle tuleb anda veelkord võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks ning sooritada üldkasulik töö kohtuotsuses määratud mahus ning tähtajaks.