Kohtulahend

1-13-11498 kontrollnõudeid ja kohustusi. Allutada S.O katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Harju talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust arvata alates 29.09.2013 a., s.o. eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Eesti Advokatuuril hüvitada S.O kaitsjale vandeadvokaat Ants Nõmmikule riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas summas (24) kakskümmend neli eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista S.O-lt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas (72) seitsekümmend kaks eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele nr. 17001577198 Nordea pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus, „S.O, 1-13-10098, kaitsjatasu “. Kui menetluskulud ei ole tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määr uskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD :

S.O-le o li esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, pöördus 2010 a. jaanuarikuus avalikkuse poole, olles end eelnevalt registreerinud avaliku internetiportaali www.osta.ee kasutajaks „X “ ning lisas nimetatud internetiportaali fiktiivse oksjonikuulutuse selle kohta, et müüb GPS-seadet TomTom One GPS alghinnaga 1 krooni (0,06 eurot). Lisaks kasutas S.O registreerimisel P. P. isikuandmeid ning P. P. nimele registreeritud SEB panga arveldusarvet nr. X. Eelkirjeldatuga lõi S.O varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuna tegelikkuses tal kuulutuses kirjeldatud GPS seadet ei olnud. Lisaks moonutas S.O tegelikkusele vastavaid asjaolusid sellega, et väitis end olevat P. P.. Kuulutuses kirjeldatud GPS-seadet soovis osta U. R., kellega P. P. esinenud S.O võttis 26.01.2010 a. www.osta.ee veebikeskkonnas ühendust pärast seda, kui U . R. oli võitnud oksjoni. 27.01.2010 a. leppisid S.O ja U. R. kokku, et S.O saadab posti teel GPS-seadme U. R. pärast seda, kui U. R. kannab P. P. nimele registreeritud SEB panga arveldusarvele nr. X 1125 krooni (71.90 eurot). Tegelikkuses S.O U. R. GPS seadet saata ei kavatsenud. 27.01.2010 a. tegi U. R. pettuse tagajärjel varakäsutuse, kandes GPSseadme ja postikulu eest P. P. nimele registreeritud SEB panga arveldusarvele nr. X, mida S.O internetipanga paroolide ja deebetkaardi kaudu kasutas, 1125 krooni (71.90

1-13-11498 eurot). Varakäsutuse tagajärjel sai S.O varalist kasu, U. R. aga tekkis varaline kahju, kuna S.O jättis talle kuulutuses kirjeldatud seadme saatmata. Seega tema, avalikkuse poole pöördudes, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamisega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS:

Asja kohtueelse uurimise lõpetamisel sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.O-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1,4 alusel 1 aasta vangistus t. KarS § 65 lg 1 alusel kuulub kohaldamisele liitkaristus, millega loetakse kergem, s.o. käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus kaetuks raskeima, s.o. 29.09.2013 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega mõistetud karistusega ning kohaldamisele kuulub 3 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda kantuks S.O poolt eelvangistuses viibitud aeg, 21 päeva. Seega kuulub S.O ärakandmisele 2 aastat 11 kuud ja 9 päeva vangistust, ku id seda KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas süüdistatav S.O , et ta on sõlminud kokkuleppe vabatahtlikult, see on talle arusaadav ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohtuliku arutamise tulemusel tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav S.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi, kuna kannatanule U. R. on talle tekitatud kahju hüvitatud. Menetluskuluna tuleb S.O-lt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi tuludesse välja mõista kaitsjatasu kogusummas 72 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja kohtueelses ja kohtulikus menetluses. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas süüdistatava S.O kaitsja taotluse jätta süüdistatavalt sundraha välja mõistmata, kuna käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist 29.09.2013 a. Pärnu Maakohtu poolt menetletud kriminaalasjast eraldatud kuriteoepisoodiga, mistõttu käesolevas kriminaalasjas süüdimõistetult väljamõistetav sundraha oleks juba teistkordne sundraha väljamõistmine ühes ja samas kriminaalasjas. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud, leides samuti, et käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist sisuliselt sama kriminaalasjaga, milles kohus on juba 23.09.2013 a. süüdimõistva otsuse teinud ning sellega seoses ka S.O-lt sundraha riigi tuludesse välja mõistnud. Kohus, nõustudes kaitsja ning prokuröri seisukohtadega, jätab käesolevas kriminaalasjas sundraha S.O lt välja mõistmata.

Teet Olvik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.