Kohtulahend

vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks kokku 718 (seitsesada kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud. Määrata B.A Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 69 lg. 4 alusel on B.A kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada B.A ́i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava B.A ́i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 19.12.2013.a. Asitõendina CD plaat kõnesalvestusega, mis asub toimiku materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku materjalide juurde. Välja mõista B.A-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ B.A, kriminaalasi 1 – 13 – 11040, joobeseisundi tuvastamise kulud“. Välja mõista B.A-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “B.A, kriminaalasi 1 – 13 – 11040, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

B.A on antud kokkuleppemenetluse raames kohtu alla ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.08.2013.a. kella 23.50 ajal Tallinnas Merivälja teel (MäheKaasiku tee 22 maja vastas) mootorsõidukit Mercedes – Benz S350TD, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2641T kohaselt uuritaval B.A ́il uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,95 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1/

/

ja § 69 lg. 4 p. 1 / /

nõudeid.

Samuti tema juhtis 25.09.2013.a. kella 08.25 ajal Tallinnas Pirita teel, Maarjamäe monumendi vastas (kinni peetud kl 08.34 ajal) mootorsõidukit Mercedes – Benz S350TD, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,86mg/l kohta, laiendmääramatusega +/0,09, lõplik lugem 0,77mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1 /

/ ja § 69 lg. 4 p. 1 / / nõudeid. Seega pani B.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 06.12.2013.a süüdistatav B.A , kaitsja Maano Saareväli ning prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest B.A-le karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg. 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, s.o 25.09.2013.a., seega karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg. 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 718 tundi üldkasulikku tööd ning mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Samuti palub prokuröri abi määrata B.A üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning samuti määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on B.A kohustatud järgima KarS § 75 lg. 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. Elama kohtu määratud alalises elukohas; 2.Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel palub prokuröri abi lisakaristuseks mõista B.A ́ile mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks 6-ks kuuks. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras Süüdistatav B.A tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav B.A selgitas, et 06.12.2013.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (L.-A. B.A) ja tema kaitsja Maano Saareväli kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi N. Kutepova selgitas samuti, et ta jääb 06.12.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde B.A ́ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava B.A ́i poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava B.A ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava B.A ́i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.A temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab B.A ́i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 3 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.A esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.A-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulu (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata B.A-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat kõnesalvestisega, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde, tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.