Kohtulahend

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

1-13-3510 Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. U.Z on 17.04.2013 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13-3510 süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kohtu poolt määrati täiendav lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. 28.11.2013 tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 1,02 mg/l, mis on fikseeritud indikaatorvahendi protokolliga 28.11.2013. Alkoholi tarvitamise faktist teavitati kriminaalhooldajat Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna vanemspetsialisti Aili Sinimäe poolt 29.11.2013 meili teel. Katseajal on see U.Z 'il juba teine rikkumine. 23.10.2013 Pärnu Maakohtu määrusega määrati U.Z-ile KarS § 74 lg 4 ja 75 lg 2 p 8 alusel täiendav lisakohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Seletuskirjas 06.12.2013 kirjutas, et 28.11.2013 tuli * töölt ja autos tekkis tugev joogijanu. Vett kaasas ei olnud ja kuna autos oli 1 pudel õlut Pilsner, siis jõi selle ära. Istus autos juhi kõrval. Politseipatrull, märganud nende autot, peatas neid alkoholijoobe kontrollimiseks. Autojuhti oli kaine, temal fikseeriti joove.

KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

U.Z on kriminaalhooldusel oldud aja jooksul rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kahel korral. Ta tunnistab oma alkoholiprobleemi, võõrutuskuuri läbimist aga ei pea vajalikuks ja loodab iseseisvalt alkoholi tarbimisest vabaneda. Kriminaalhooldaja on alustanud temaga kohtu poolt määratud teise kohustuse täitmist s.o. sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreeningu läbiviimist. Hooldusalune on täitnud töövihiku Alkohol ja toimunud on 7-st tunnist erakorralise ettekande esitamise hetkeks 3 kohtumist. Hooldusalune on kodutööde tegemisel olnud hoolas, programmi läbiviimisel on hea analüüsivõimega ja töötab pingsalt kaasa. Kriminaalhooldaja h innangul on toimunud hooldusaluse mõtlemises ka esimesed positiivsed tulemused ja ta on hakanud tõsiselt mõtlema sellele, mida alkoholi tarbimine endaga kõik halba kaasa toob. On aru saanud sellest, et alkoholist aitab eemal olla pidev töö olemasolu. Suvel 2013 töötas hooldusalune 3 kuud ametliku töölepingu alusel Soomes ja siis ei olnud alkoholi tarvitamisega mingeid probleeme, kuna tööpäevad olid pikad ja siis ei tekkinud tal mõtetki tarbida alkoholi. Hooldusalune väljendas viimasel kohtumisel soovi minna taas Soome tööle, sest seal ei teki kiusatust alkoholi tarbida. Hetkel töötab ta mitteametlikult metsatöödel Hiiumaal. Kontrollnõudeid on täitnud U.Z korrektselt. Vestlustel kriminaalhooldajaga on avatud, räägib oma probleemidest ausalt ja koos töö sujub suurepäraselt. Hooldusalusega on läbi viidud motiveerivaid vestlusi alkoholist loobumiseks, käsitletud valikuliselt liiklusohutusprogrammi teemasid ja töölehti.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Pikendada katseaega kuni 1 aasta Kriminaalhooldaja ei pea U.Z-i osas karistuse täitmisele pööramist otstarbekaks. U.Z on aru saanud alkoholi kahjulikust mõjust ja teeb pingutusi selleks, et iseseisvalt saada probleemiga hakkama. Ta osaleb aktiivselt programmis Eluviisitreening ja on kriminaalhooldajale avaldanud, et loodab väga selle programmi läbimisel edule, kuna tema mõtlemises on toimunud juba praegu olulised muutused ja tekkinud tahe elada ilma alkoholi tarbimata. U.Z-i katseaeg algas 17.04.2013, sisuline töö temaga hetkel käib ja on hakanud kandma ka vilja. Karistuse täitmisele pööramise korral jääb sisuline töö temaga aga pooleli. Seetõttu teen kohtule ettepaneku pikendada U.Z-ile 17.04.2013 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13-3510 määratud 18 kuulist katseaega 2 kuu võrra s.o. kuni 16.12.2014. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise

1-13-3510 või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Pärnu Maakohus tegi U.Z suhtes süüdimõistva otsuse 17.04.2013. 06.05.2013 võeti U.Z arvele kriminaalhooldusosakonnas. Kohtule on juba korra seoses U.Z poolt kohtu poolt määratud kohustuse rikkumisega erakorraline ettekanne esitatud ja 23.10.2013 määrusega kohus kohustas U.Z-i läbima sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et U.Z on 28.11.2013 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumine U.Z poolt on tõendamist leidnud 22.11.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja U.Z enda seletusega. Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et käesoleval ajal ei ole veel vajadus vangistust täitmisel pöörata, kuna U.Z on aru saanud alkoholi kahjulikust mõjust ja teeb pingutusi selleks, et iseseisvalt saada probleemiga hakkama. Kriminaalhooldaja on kirjeldanud, et käimasolev sotsiaalabiprogramm on poole peal, kuid juba praegu on näha selle positiivset mõju U.Z-ile – U.Z osaleb programmis aktiivselt, on aru saada, et tema mõtlemises on toimunud olulised muutused ja on tekkinud tahe elada ilma alkoholi tarbimata. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et U.Z oli tarvitanud alkoholi, ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks ega ole vaja määrata ka muid täiendavaid kohustusi. On üldteada asjaolu, et alkoholiprobleem ei ole tavaliselt lahendatav lühikese ajaga. Oluline on, et kriminaalhooldaja on leidnud, et U.Z on aru saanud probleemi olemasolust ja muutnud mõttemaailma. Hetkel on pooleli sotsialaabiprogramm, mille positiivset mõju kriminaalhooldaja juba on märganud. Kohus leiab, et sotsiaalabiprogrammiga tuleb edasi minna ja hinnata programmi mõju isikule selle lõppemisel. Seejärel tuleb jälgida, kas isik on võimeline ise alkoholitarbimisest loobuma või on vajalik leida veel kriminaalhooldusel olevaid võimalusi probleemi lahendamiseks. Kohus leiab, et kuigi alkoholi tarvitamine U.Z poolt on tõendatud, tuleb arvestada ka sellega, et U.Z ei viibinud joobes olekus avalikus kohas, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ta seoses joobega oleks toime pannud mõne õigusvastase teo või olnud joobe tõttu ohtlik teistele või iseendale. U.Z katseaeg algas 17.04.2013 ja on seega kestnud 8 kuud, üle poole katseajast on veel ees. See tähendab, et on veel piisavalt aega, et tegelda isiku resotsialiseerumise ja õiguskuulekale teel suunamisega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud ka katseaja pikendamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.