Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2013. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-13-115 23
(13230115981)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Hedvig Payne
Kriminaalasi
M.E süüdistuses lühimenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
M.E
KarS § 25 lg 2 -
199 lg 2 p 9 järgi
eluk Xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.07.1985.a. Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 201-3 lg 1, 139 lg 2 p 3 järgi; 2) 01.04.1987.a. Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 3 järgi; 3) 10.07.1991.a. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88lg 2 p 1,2 järgi, 4) 15.02.1995.a. Tallinna Linnakohtu poolt KeK § 139 lg 2 p 2,3 järgi; 5) 22.01.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi; 6) 10.06.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi; 7) 28.04.2004.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 8) 03.11.2004.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 9) 24.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 25 lg 2- 201 lg 2 p 1 järgi; 10) 24.03.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25lg 2 199 lg 2 p7,9 järgi, 11) 12.06.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 12) 30.11.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 13) 19.04.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi, 14) 28.05.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 -199 lg 2 p 9 järgi; 15) 18.11.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 16) 26.01.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 järgi ärakandmisele 4 kuud vangistust, vabanes 24.05.2012 pärast karistuse kandmist; karistus kustumata
Kaitsja
Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi M.E KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt M.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldada M.E suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkend vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 17.12.2013.a.
ina
Välja mõista M.E-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. „M.E, 1-13-11523, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
M.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, sealhulgas 02.10.2013, 03.11.2013, taas 17.12.2013 kella 14.19 paiku olles Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis järgmised kaubad: Kaks paari sokke väärtusega 1,48 €/paar, sukkpüksid väärtusega 4,48€, õlu väärtusega 0,62€, seep väärusega 0,43€ ja suuloputusvedelik väärtusega 1,48€, seega kauba koguväärtusega 9,97€ ning möödus kassast jättes kauba eest tasumata ja oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga. Seega oma tahtliku
tegevusega M.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav M.E tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi, on nõus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei soovi. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu äielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - AS OG Elektra Grossi Toidukaubad avaldusega, et 17.12.2013 kella 14.19 paiku peeti Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluses kinni meesterahvas, kes püüdis varastada kaupu koguväärtusega 9,97 eurot, kuid peeti koos varastatud kaubaga turvatöötaja poolt kinni, kaup tagastati rikkumata kauplusele (tl 2); - tunnistaja Jelena Aleksandrova ütlustega, et 17.12.2013 kella 14.19 paiku peeti Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluses kinni meesterahvas, kes möödus kassadest ilma kauba, koguväärtusega 9,97 eurot, eest tasumata, kuid peeti koos varastatud kaubaga turvatöötaja poolt kinni, kaup tagastati kauplusele (tl 3-4); - kahtlustatava M.E ütlustega, et püüdis 17.12.2013 varastada Lastekodu tänaval asuvast Grossi poest sokke, õlut, seepi, suuloputusvahendit ja sukkpükse, möödus kauba eest tasumata kassadest ja turvatöötaja pidas ta kinni (tl 10-13); - otsustega väärteoasjades M.E karistamise kohta 02.10.2013, 03.11.2013 sooritatud varguste eest (tl 31-32, 33- 34); - 26.01.2012 Harju Maakohtu otsusega M.E karistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi (tl 24-25). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.E, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, olles varem toime pannud vargusi, sealhulgas 02.10.2013, 03.11.2013, pani 17.12.2013 tegutsedes kavatsetult, toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Selline M.E käitumine näitab, et varguste toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks kohtu arvates M.E poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. M.E on varem 16 korral karistatud kriminaalkorras, sh valdavalt varguste eest, ei tööta ning jätkas süütegude toimepanemist. M.E pani väikese ajavahemiku jooksul toime 2 väheväärtusliku vara vargust, mille eest teda karistati väärteokorras 02.10.2013 ja 03.11.2013. 17.12.2013 pani ta uuesti toime varguse, mida ta ei saanud turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viia. On ilmne, et varasemad karistused ei ole
mõjutanud M.E loobuma süütegude toimepanemisest, seetõttu leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). M.E kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, kuritegu jäi katse staadiumisse, varastatu väärtus ei ole suur, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega ja mõistab M.E-le karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. M.E taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et M.E-le mõistetava vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-11-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. M.E on kriminaalkorras 16 korral karistatud, kuid sellised karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. M.E jätkas süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on M.E oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kohus kohaldab M.E suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist juhindudes KrMS § 130 lg 41. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 17.12.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.