Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. novembri 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. novembri 2013 määrus.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada T.P (isikukood XXX) Harju Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi 9 kuud ja 11 päeva enne tähtaega katseajaga 1 aasta, millest esimeseks 4 kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet.
3.Määrata T.P katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada T.P katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 kohaselt määrata T.P-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele; 3) mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis;
6.Vabastada T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
7.KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
8.Rahuldada T.P kaitsja Marina Leisi määruskaebus. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
1.T.P tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti T.P-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks 3 kuuks. Karistuse kandmise algus oli 01.04.2013 ja lõpp on 30.09.2014.
2.Tartu Maakohtu 06.11.2013 määrusega jäeti T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. 2.1 Maakohus pidas T.P poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks asjaolu, et enne vangistust oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega (varasemalt karistatud väärteokorras joobes juhtimise eest ja kuritegu toime pandud joobes) ning märkis, et isikul võib olla tagasilanguse perioode. Sellest järeldas kohus, et tingimuslik karistus ei paneks T.P hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.2 Kohus leidis ka, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud, nagu distsiplinaarkaristuste puudumine ning elu- ja töökoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas, kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste tugi. T.P olid ka enne kuriteo toimepanemist olemas elukoht ja sissetulekuallikas, kuid see ei takistanud teda kuritegu toime panemast.
2.3 Kohus rõhutas T.P poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning märkis, et kuriteo päeval pani kinnipeetav toime kokku neli mootorsõiduki liiklus- ja käitusnõuete rikkumist, mille tulemusel ettevaatamatusest põhjustas ühe isiku surma ja teisele isikule raske tervisekahjustuse. T.P rikkumised ei olnud juhuslikku laadi, ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ja umbes ühe tunni pärast istus rooli taha. Kuriteo rasked tagajärjed on otseses põhjuslikus seoses süüdimõistetu tahtlikult alkoholi tarvitamise ja endale joobeseisundi tekitamise ning sellises seisundis liiklusalase süülise käitumise toimepanemisega. Seega ei ole kuriteo raskust arvestades kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistust asus ta kandma alles aprillis 2013. Kohus leidis, et T.P ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.T.P kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, tuginedes järgmistele argumentidele. 3.1 Kohus ei ole piisava tähelepanuga hinnanud T.P isikut ning Viru Vangla poolt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitatud taotlust. 3.2 T.P on oma tegudest aru saanud ja neid kahetsenud. Tema õiget suunitlust ja suhtumist juhtunusse näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. 3.3 T.P soovib koheselt asuda tööle ja töökoht on olemas OÜ-s XXX lukksepa abina. Teda ootab kodus ka hooliv ja abistav perekond – ema, isa ja õde. Samuti oleks kinnipeetaval vabanedes võimalik asuda hüvitama kannatanutele tekitatud materiaalset kahju. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja esitatud määruskaebus rahuldada.
5.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine siiski reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seega peavad ennetähtaegse vabastamise puhul esinema konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad kogumis teha positiivse prognoosi kinnipeetava katseaja läbimise ja edaspidise seaduskuuleka käitumise osas. Ringkonnakohtu hinnangul T.P puhul sellised asjaolud ka esinevad.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud T.P poolt toime pandud kuriteo asjaoludele. Ringkonnakohus möönab, et viimase arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel vaieldamatult oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.
7.1.Viru Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et T.P on käitunud vangistuse jooksul seaduskuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuses läbinud
kutseõppe. Ka tema elamistingimusi vabaduses tuleb hinnata positiivseteks. Tal on olemas kindel elukoht oma vanemate juures, kus elab ka tema õde. Perekond on valmis T.P igati toetama. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ning olemas on ka vastavad nõusolekud. Töökoht on T.P-le garanteeritud OÜ-s XXX . Töötamine võimaldab tal hakata tasuma temalt kannatanute kasuks välja mõistetud rahalisi nõudeid, milleks ta ka ise on soovi avaldanud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on T.P kuriteo toimepanemist kahetsenud, saanud aru oma mõtlematust ja vastutustundetust teost ning omab motivatsiooni käitumise muutmiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et arvestades kuriteo toimepanemist esmakordselt, T.P isikuomadusi, tema käitumist vangistuses ja elamistingimusi ning võimalusi vabaduses, tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas ning antud juhul oleks tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et ka vangla ja prokurör toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, iseloomustades T.P positiivselt ja hinnates uue kuriteo toimepanemise riski väikeseks.
7.2.Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd T.P pani kuriteo toime alkoholijoobes ja ka varasemalt on teda ühel korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, siis võib esineda mõningane alkoholist tulenev risk uue õigusrikkumise toimepanemiseks. Samas leiab ringkonnakohus, et isiku vabastamine elektroonilise valve alla täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab riske vähendada. Eelmärgitu põhjal leiab ringkonnakohus, et T.P puhul on vangistus kui karistus oma eesmärgi täitnud. 7.3 Käesoleva määruse koostamisel arvestab ringkonnakohus ka liiklusõnnetuses hukkunu ema kannatanu R.Z. kohtusse esitatud taotlust. Kannatanu palub T.P ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja märgib, et kinnipeetava poolt tänaseks ära kantud karistusosa on juba piisavalt suur. Ta leiab, et vabastamine võimaldaks T.P hakata maksma kohtuotsusega tema kasuks välja mõistetud tsiviilhagi. Samuti on kinnipeetava isa J.S. esitanud ringkonnakohtule teatise, millest nähtub, et ta on R. Z le tasunud 3000,00 eurot, s.o ühe osamakse pojalt välja mõistetud tsiviilhagi kogusummast. 7.4 Kriminaalhooldusametniku, Viru Vangla ja prokuröri ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel panna T.P-le kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kahe nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele, mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb T.P jätkata vangistuse kandmist.
8.Asja materjalide kohaselt on T.P karistusaja lõpp 30.09.2014. Seisuga 18.12.2013 on tema kandmata karistuseks 9 kuud ja 11 päeva. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab T.P katseaja kestuseks 1 aasta, mis vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab kulgema kohtumääruse jõustumisest. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Prokurör ja vangla on oma seisukohtades toetanud T.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega 4 kuuks.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.