Kohtulahend

vangistust 420 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus T.K süüdistatakse selles, et tema teades, et on alkoholijoobes, 12.07.2013.a. kella 23.14 ajal juhtis Tallinnas Raua 36 maja juures mootorsõidukit Mazda Premacy registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (veres oli alkoholi 2,51 mg/g). Sellise käitumisega rikkus T.K liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet - juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani T.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus T.K süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud. Liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel (liites mõistetavale karistusele kandmata karistuse eelmise otsuse järgi – 1 kuu) 7 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendada 420 tunni üldkasuliku tööga ning mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud otsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitama KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 ps 2 sätestatud kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör võtta T.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk Mazda Premacy registrimärgiga XXX kui tahtliku kuriteo toimepanemise vahend. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil T.K tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Muu mõjutusvahendina tuleb konfiskeerida ka sõiduauto kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Mootorsõiduk on abikaasade ühisvara ning kolmanda isiku - XXXõigused KarS § 85 lg 2 alusel jäävad konfiskeerimisel püsima. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o joobe tuvastamise ja ekspertiisiga tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel T.K-le võimaluse menetluskulusid tasuda 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.