Kohtulahend

Süüdi tunnistada K.I kuriteos KarS § 199 lg. 2 p.p. 7, 8 ja 9 järgi ja karistada teda vangistusega kaks (2 aastat, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. ühe (1) aasta ja nelja (4) kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 18.- 19.märtsini 2013.a. lugeda vangistusest kaks päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui K.I kahe (2) aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. K.I on katseajal kohustatud alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Süüdistuses

KarS § 280 lg 1 järgi mõista K.I õigeks.

Süüdi tunnistada J.P kuriteos KarS § 199 lg 2 p.p. 4, 7 ja 8 järgi ja karistada teda vangistusega kolm (3) kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kahe (2) kuuni. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui J.P kaheksateist (18) kuulise katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. J.P on katseajal kohustatud alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada süüdistatavate suhtes alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu K.I-le määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu tasuks kohtuistungist osavõtu, ettevalmistumiseks kulunud aja eest ja istungitele sõiduks kulunud aja eest kokku 264 eurot ja 97.92 eurot sõidukulu hüvituseks. Summad sisaldavad käibemaksu. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu J.P-le määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja ettevalmistumiseks kulunud aja eest kokku 192 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Vabastada K.I ja J.P pooles ulatuses riigile kaitsja tasu hüvitamisest ja sundraha tasumisest.

Välja mõista K.I-lt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 296.16 eurot kaitsja tasu ja kulude hüvituseks. Välja mõista J.P-lt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 128.40 eurot kaitsja tasu hüvituseks. Kaitsja tasu ja sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. 20 eurot kuus sundraha, K.I ühes kuus 24.68 eurot kaitsja tasu ja T.Kulel ühes kuus 10.70 eurot kaitsja tasu. Summasid on võimalik tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-137791. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Rahuldada kannatanute tsiviilhagid. Välja mõista K.I-lt ja J.P-lt solidaarselt OÜ Mahtra Kolhoos kasuks 780 eurot, Melli Auto OÜ kasuks 290 eurot ja OÜ Tubren kasuks 67.50 eurot. Välja mõista K.I-lt OÜ Tubren kasuks 108 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu K.I süüdistatakse selles, et ta 13.märtsil 2013.a. kella 05.50 paiku Rapla maakonnas Juuru-Rapla tee 2. kilomeetril karistusest vabanemise eesmärgil esitas patrullpolitseinikule väärteoprotokolli s.o. ametliku dokumendi koostamisel teadvalt valeandmeid, esitades oma andmete asemel venna AR nime, isikukoodi ja elukoha aadressi, et vabaneda enda karistamisest väärteokorras, kuna K.I juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. K.I tegu on kvalifitseeritud KarS § 208 lg 1 järgi ette nähtud kuriteona. Ajavahemikul 22.novembril 2012 kella 21:00-st kuni 23.novmbrini 2012 kella 10:00-ni koos J.P-ga varastas Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru alevikus Tallinna mnt 46 D hoovile pargitud Mahtra Kolhoos OÜ veoauto Mercedes-Benz Actros 2540 L registreerimismärgiga 592AXC

kütusepaakidest kokku 600 liitrit diislikütust 780 euro väärtuses. Ööl vastu 17.veebruari 2013.a. koos J.P-ga tungis sisse Rapla maakonnas Kaiu vallas Kuimetsa külas aiaga piiratud Melli Auto OÜ territooriumile ja varastas seal seisnud sõiduki Scania registreerimismärgiga 251 MNM kütusepaagist 200 liitrit diislikütust 260 euro väärtuses ja tekitas kütusepaagi lõhkumisega kahju 30 eurot. Ööl vastu 12.märtsi 2013.a. varastas Rapla maakonnas Juuru vallas Orguse külas OÜ Tubren territooriumil parkinud veoauto Mercedes Benz registreerimismärgiga 245 MNM kütusepaagist 80 liitrit diislikütust 108 euro väärtuses. Ööl vastu 13.märtsi 2013.a. koos J.P ja B.Z-iga varastas Rapla maakonnas Juuru vallas Orguse külas OÜ Tubren territooriumil parkinud tõstukiga veoauto Volvo FA520 registrimärgiga 064 BHP kütusepaagist 50 liitrit diislikütust 67.50 euro väärtuses. K.I teod on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p.p. 7, 8 ja 9 järgi ette nähtud kuriteona s.o. võõra vara süstemaatilise vargusena isikute grupis. J.P süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul 22.novembril 2012.a. kella 21:00-st kuni 23.novembril 2012 kella 10:00 - ni varastas koos K.I-ga Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru alevikus Tallinna mnt 46 D hoovile pargitud Mahtra Kolhoos OÜ veoauto Mercedes-Benz Actros 2540L registreerimismärgiga 592AXC kütusepaakidest kokku 600 liitrit diislikütust 780 euro väärtuses. ööl vastu 17.veebruari 2013.a. koos K.I-ga tungis sisse Rapla maakonnas Kaiu vallas Kuimetsa külas aiaga piiratud Melli Auto OÜ territooriumile ja varastas seal seisnud sõiduki Scania registreerimismärgiga 251 MNM kütusepaagist 200 liitrit diislikütust 260 euro väärtuses ja tekitas kütusepaagi lõhkumisega kahju 30 eurot. ööl vastu 13.märtsi 2013.a. koos K.I ja B.Z-iga varastas Rapla maakonnas Juuru vallas Orguse külas OÜ Tubren territooriumil parkinud tõstukiga veoauto Volvo FA520 registrimärgiga 064 BHP kütusepaagist 50 liitrit diislikütust 67.50 euro väärtuses. J.P teod on kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p.p. 4, 7 ja 8 järgi ette nähtud kuriteona s.o. võõra vara korduva vargusena isikute grupis. Süüdistatavate ütlused ja kaitsjate seisukoht K.I ja J.P tunnistavad end kõigis episoodides süüdi, kuid ei nõustu 22.novembri 2012.a. Juuru episoodis ja 17.veebruari 2013.a. Kuimetsa episoodis märgitud kütuse kogustega. Süüdistatavad kinnitavad, et Juurust võtsid nad kõige rohkem 110 liitrit ja Kuimetsast 50 liitrit. Juurus käisid nad oma auto juurest veoauto juurde edasi tagasi kaks korda ja neil olid kaasas 30 liitrised nõud. Kuimetsas oli neil kaasas kaks nõud- 30 liitrine ja 20 liitrine. Nad käisid auto paagist kütust võtmas kahekesi ainult ühe korra. Kohtuistungil süüdistatavad ütlusi anda ei soovinud ja seepärast avaldati kohtueelsel uurimisel antud ütlused. K.I poolt 15.märtsil 2013.a.antud ütlustest nähtub, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole tal kunagi olnud. 13.märtsil k.a. varahommikul juhtis ta oma elukaaslase J.P autot, et sõita Alust Harju maakonda Oru asulasse oma elukohta. Autos oli ka B.Z, keda sel ajal

teadis vaid hüüdnime järgi. Kui politsei auto peatas, siis esines ta oma venna AR, kellel on juhtimisõigus. Nii lootis süüdistatav mitte saada trahvi. Samas kohapeal politseiautos ütles ta hiljem oma õige nime. J.P poolt 14.märtsil k.a. antud ütluste (t.l.97-98) kohaselt sõitis ta 13.märtsi varahommikul oma elukohast Harju maakonnas Oru asulas koos elukaaslase K.I ja viimase tuttava B.Z-iga (keda hüüti Topsiks) autoga välja. K.I pidi B.Z viima Tallinna. Tegelikult sõitis K.I esmalt Pahkla ja siis Seli suunas. Lõpuks jäid nad seisma ühe surnuaia juurde, kus oli silt Orguse. Seejärel läksid K.I ja B.Z kuskile ära. J.P jäänud autosse. Tagasi tulles oli neil kummalgi kaasas 30 liitrine plastist kanister kütusega, millest K.I valas osa auto paaki. Teise täis nõu viisid nad koju. J.P võtab omaks, et enne seda käis koos K.I-ga kütust varastamas ka Kuimetsas. Seal oli suurem ilma piirdeta plats, kus seisid veoautod. Tops olnud ka sel korral kaasa. K.I täitis vooliku abil ühe suure auto paagist kaks 30 liitrist kanistrit. J.P koos Topsiga pidi valvama. 09.aprillil k.a. kahtlustatavana antud ütlustes on J.P tunnistanud kahe süüks pandava varguse ühist toimepanemist koos K.I-ga ja ühe varguse toimepanemist koos K.I ja B.Z-iga. 13.märtsi k.a. episoodi osas on J.P kinnitanud, et tema ülesanne oli autos valvata ja raadiojaama abil K.I-le vajaduse korral teatada. Sel korral pärast vargust ära sõites pidas politsei nende auto varsti kinni. (t.l. 131-132) K.I on 15.märtsil k.a. kahtlustatavana antud ütluses (t.l. 8-9 ja 103-105) tunnistanud politseiametnikule enda kohta oma venna isikuandmete nimetamist, vargusi Juurus Tallinna mnt. 46 D hoovil seisnud veoauto kütusepaagist 22.-23.novembril 2012.a., Kuimetsas Melli Auto OÜ territooriumil seisnud veoauto kütusepaagist, 12.märtsi ööl k.a. Juuru vallas Orguse külas OÜ Tubren veoauto kütusepaagist ja vargust samas kohas veoauto kütusepaagist ööl vastu 13.märtsi k.a. Esimese Juuru episoodi osas on K.I kinnitanud, et võttis kütust ainult ühest paagist ja paak ei olnud lukustatud. Tal oli kaks 30 liitrist kanistrit ja lasi vooliku abil mõlemad täis. Kohapealt leidnud ta veel ühe 20 liitrise nõu, millel ei olnud korki. Sellesse nõusse valas ta ühest 30 liitrisest nõust osa kütust ära ja täitis uuesti 30 liitrise nõu. Seejärel valanud ühe 30 liitrise oma auto paaki tühjaks ja täitnud sama nõu veoauto paagist uuesti. Kokku võtnud ta kütust umbes 110 liitrit. Kuimetsa episoodi ajal olnud kaasas ka J.P. Koht, kus autod seisavad, olnud K.I-le enne teada. Seal oli kaks veoautot ja kaasas olid K.I sel korral 30 liitrine ja 20 liitrine nõu. Oma auto jätnud ta 300-400 meetri kaugusele bussipeatuse juurde. Territooriumile roninud ta kusagilt üle piirde. Kütusepaagi kork olnud lukustamata ja paak täis. 22.märtsil 2013.a. on K.I ütluste ja olustiku seostamise käigus andnud ütlusi varguste toimepanemise kohta Juuru vallas Orguse külas OÜ Tubren territooriumil olnud auto kütusepaagist ööl vastu 12.märtsi ja 13.märtsi k.a. K.I osutas kohale surnuaia juures, kuhu jättis oma auto. Sealt läks K.I edasi ettevõtte territooriumile ja näitas kohta, kus seisid veoautod ja seejärel kohta Rapla-Juuru tee ääres, kuhu viis täidetud nõud kütusega. Edasi on K.I nä idanud Juurus tallinna mnt. 46 D juures olevat kaalumaja ja kinnitanud, et jättis sinna 23.novbembri 2012.a. ööl oma auto. Edasi juhatas K.I territooriumile, kus seisis OÜ Mahtra kolhoos veoauto, mille paagist ta võttis kütust. Järgmisena on K.I näidanud ette varguse toimepanemisega seotud kohad Kuimetsas Melli Auto OÜ territooriumil- kuhu jättis oma auto, kuhu pani esialgu tühjad nõud ja et lähenes territooriumile jõe äärest. (t.l. 111-124)

Kohtu seisukoht

KarS § 280 lg. 1 ette nähtud kuriteo objektiivseid ega subjektiivseid tunnuseid K.I tegevuses ei ole, mistõttu ta tuleb selles süüdistuse punktis mõista õigeks. Asjas ei ole vaidlust, et K.I autot juhtis ja esitles end teda kontrollinud ja kiirmenetluse otsuse koostanud politseiametnikule oma venna Andreas K.I-na, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus. K.I võtab omaks, et ta lootis sel moel vältida karistust auto juhtimise eest, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. KarS § 280 lg. 1 tunnistab karistatavaks ametiasutusele valeandmete esitamise, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks. Midagi niisugust ei ole K.I soovinud, kui ta politseiametnikule oma vennana esines. KarS § 280 lg. 1 dispositsioonis märgitud muu hüve all ei saa mõista enda karistamise ärahoidmist ametiisiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähtsust tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike Raido Galjaevi ja Ivar Saare ütlused (t.l. 2 ja 3-4), millede kohaselt autot juhtinud isik esitles end esmalt Andreas K.I-na ja hiljem kontrollimise käigus oma tegeliku nime ütles. KarS § 199 lg. 2 p.p. 7, 8 ja 9 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused K.I tegevuses ja KarS § 199 lg. 2 p.p. 4, 7 ja 8 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused J.P tegevuses tuleb vastuväidetele vaatamata lugeda tõendatuks. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kummagi süüdistatava tegevuses ei ole. Tegemist on KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohus ei loe usaldusväärseks süüdistatavate väiteid kütuse koguste osas. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu OÜ Mahtra Kolhoos juhatuse liikme Marco Lee poolt vahetult pärast sündmust antud ütlustes (t.l. 54-57), et ta tankis 19.novembril 2012.a. sama auto mõlemad paagid täis ja neisse mahub kokku umbes 700 liitrit kütust. Kaks paaki on omavahel ühendatud. Pärast tankimist sõitis auto umbes 250 kilomeetrit ja kütust pidi alles jääma umbes 600 liitrit. Pärast vargust olid mõlemad paagid täiesti tühjad. Auto juures olid maas ka kütuse loigud ja mitmed jalatsijäljed. Vargusega tekitatud kahju on 780 eurot. Melli Auto OÜ juhatuse liikme K.I poolt antud ütlustest (t.l. 69-71) nähtub, et ettevõtte autod seisavad Kuimetsas töökoja territooriumil ja 17.veebruari hommikul k.a. sai M.Randver teate, et autode vahel lumel olid värsked jäljed. Töökoja värava juures olid sõiduki jäljed. Värav oli lukustatud ja territooriumile oli tuldud üle piirde kuivatite poolt. Veoauto Scania kütusepaagi kork oli lahi murtud ja paagist võetud 200 liitrit diiselkütet. Muidu oli paagis kütet umbes 500 liitrit ja pärast vargust kontrollides selgus, et 200 liitrit oli puudu, mitte vähem. Varastatud kütust hindab Melli Auto OÜ 200 eurole ja paagikorgi rikkumisega tekitatud kahju 30 eurole. (t.l. 74) Sündmuskoha vaatlusprotokollilt ja fotodelt nähtuvad tee äärest töökoja territooriumile viivad kahed erinevad jalatsijäljed. Kannatanu OÜ Tubren juhatuse liikme Rainer Tuberiku poolt antud ütlustest nähtub, et 11.märtsil k.a. kella 10.00 paiku parkis ta veoauto Mercedes ettevõtte hoonete juurde parklasse. 12.märtsil kella 09.30 paiku märkas ta, et kütusepaagist oli varastatud diiselkütet. Paagi kork ei olnud lukustatud. Kütust oli maha läinud ka paagi alla lumele. Võetud oli paagist umbes 80 liitrit. Ööl vastu 13.märtsi k.a. varastati umbes 50 liitrit kütust veoauto Volvo kütusepaagist. Ka selle auto paak ei olnud lukustatud. Territoorium ei ole piiratud. (t.l. 92-95) Kahe vargusega tekitatud kahju hindab OÜ Tubren kokku 175.50 eurole. Sündmuskoha vaatluse käigus 12.märtsil k.a. fikseeriti veoauto Mercedes kütusepaagi juures lumel jalatsijäljed. Tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike Raido Galjaevi ja Ivar Saare ütlustest (t.l. 2 ja 3-4)

nähtub, et nad pidasid 13.märtsil k.a. kella 05.30 paiku Juuru-Rapla tee 2. km-l s.o. piirkonnas, kus asub OÜ Tubren ettevõtte territoorium, kinni sõiduauto, mida juhtis K.I ja autos olid veel J.P ja B.Z. Auto tagaosas oli kaks kütusenõud, milledest üks oli tühi ja teises oli diiselküte. Uuritud tõenditele ei lisa midagi autost läbiotsimisel leitud muud esemed (t.l. 12-18), J.P garaažist ja korterist leitud esemed. (t.l. 19-24 ja 25-42) Süüdistatavate tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüdistatavad on toime pannud korduva varguse, mis oli seotud vara asukohta sissetungimisega. Neil põhjustel ei pea kohus võimalikuks süüks pandud kuritegude eest rahalist karistust, vaid karistuseks tuleb mõista vangistus. J.P ei ole varem ühegi süüteo eest karistatud ja arutatavates vargustes osales ta K.I algatusel. Seepärast kohus leiab, et J.P-le mõistetav vangistus võib olla lühiajaline ja on põhjendatud vangistuse kandmiselt tingimisi vabastamine vastavalt KarS § 74 lg. 1. K.I on toime pannud neli vargust ja varem varavastaste kuritegude eest karistatud. Vangistuse kandmiselt vabanes ta 04.jaanuaril 2010.a. Arutatavad kuriteod toimusid K.I algatusel ja on ilmne, et vargused takistasid oluliselt ettevõtete igapäevast tööd. Varguste korduv toimepanek näitab, et K.I on teiste inimeste töö ja vara vastu hoolimatu. Süüks arvatud kuriteod ei ole aga sedavõrd ohtlikud, et K.I peaks vangistuse ära kandma ega saama võimalust tõestada, et ta suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. Kohus peab võimalikuks K.I mõistetava vangistuse kandmisest KarS § 74 lg. 1 alusel veelkordselt vabastada. Mõistetav vangistus peab aga olema oluliselt pikem kaassüüdistatavale mõistetavast vangistusest. Kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) 127 lg. 1 kohaselt peab kahju hüvitamine tagama kannatanu jaoks kahju tekkimisele eelse olukorra. Seega tuleb kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuks lugeda kuriteo läbi kaotatud vara ja ka selle asukohta pääsemiseks lõhkumisega tekitatud kahju s.h. lukustuste taastamiseks tehtud kulutused. VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitanud isik kannatanule kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud süüliselt ja õigusvastaselt. Asjas ei ole vaidlust, et süüdistatavad tegutsesid õigusvastaselt. Eespool kirjeldatud ja uuritud tõendid kinnitavad põhjuslikku seost süüdistatavate tegevuse ja kannatanutele kahju tekkimise vahel.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.