1-13-10355
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-10355 (13230106209)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi
Erkki Abneri süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
12.12.2013
Prokurör
Gardi Anderson
Süüdistatav
E r k k i ABNER – isikukood: 37712290311; Eesti kodanik; keskharidus; elukoht: XXX; töökoht: XXXOY; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.04.2008 otsusega KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega, millest 5 kuud KarS § 74 kohaldades jäi kanda tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 20.21.05.2013)
Kaitsja
Kadi Mägi
KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata kui E. Abner 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldaja.
Kriminaalhooldusosakonna
juhatajal
määrata
E.
Abnerile
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus E. Abnerit süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.05.2013 suures koguses, s.o koguses, milline on mõeldud narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le isikule, psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku kokku vähemalt 191,45grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud psühhotroopset ainet sisaldavat vedelikku hoidis ja vedas ta ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõiduautos BMW registrimärgiga XXX kuni 20.05.2013 algusega kell 20:00 toimunud sõiduauto läbiotsimiseni, mil tema kasutuses olevast sõiduautost BMW (XXX ) leiti ja võeti ära 0,5-liitrine klaaspudel etiketiga Laua Viin, milles 85,85g 34%-list gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku, milles puhast gammahüdroksübutüraati (GHB) 29,2g ning 1tk plastikpudelit etiketiga Saaremaa Vesi, milles 105,6g 44%-list gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku, milles puhast gammahüdroksübutüraati (GHB) 46,5g. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine – GHB puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 16 grammi narkootilist ainet. Suures koguses psühhotroopse aine (gammahüdroksübutüraati, GHB) ebaseadusliku käitlemisega pani E. Abner toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus E. Abneri süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist 1-aastase vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva vangistust. Ärakandmata karistust, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele kui E. Abner 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning E. Abner tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 800 eurot.
Arvestades süüdistatava varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.