Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 10652
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
12.detsembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Paul Pikma kaitsja: Veera Tolli – Baskin osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas S.T ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 kl., ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud Viibis eelvangistuses alates 06.07.2013 kuni 08.07.2013 süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.T on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 06.07.2013 kella 20.29 ajal Vaida alevikus Vana – Tartu mnt. 8 maja juures mootorsõidukit Audi reg. nr. Xxx olles joobeseisundis ( alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, lõplik tulem 0,82 mg/l ), millega rikkus § 69 lg. 4 p. 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastiku-sõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega oma käitumisega rikkus LS § 69 lg. 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega S.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja nõustub saavutatud kokkuleppega. Prokurör ja kaitsja leppisid kokku, et süüdistatavat karistatakse KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.07.2013 kuni 08.07.2013 s.o. 3 päeva. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et süüdistatava enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu lauesl ja juhindudes KrMS § 179; § 243 – 246, § 318 lg. 2 p. 4 kohus