Kohtulahend

4.1 KarS § 83 lg 3 kohaselt on sundravi lõpetamisel määrav isiku ohtlikkus. Selles osas saab lähtuda eelkõige kohtule esitatud arstliku komisjoni arvamusest. Viimase kohaselt on S. Tensini ühiskonnaohtlikkus sedavõrd ära langenud, et ta on võimeline jätkama ravi ja tema rehabilitatsioon võib toimuda ööpäevaringsel erihooldusel kinnises asutuses. 4.2 Ka kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks on SHS § 19 lg 1 kohaselt isiku psüühikahäirest tulenev ohtlikkus endale või teistele isikutele. S. Tensini käitumise hinnangust nähtub, et ta kontrollitud rutiinses keskkonnas käitub ta valdavalt korrale alluvalt, kuid on madala agressiooni vallandumise lävega. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et isiku agressioon võib vallanduda suhteliselt kergelt, mis tähendab seda, et S. Tensinile on prognoositav ohtlikkus SHS § 19 lg 1 mõttes. See on olnud eelduslikult aluseks otsustamaks tema kinnisesse asutusse paigutamise Viru Maakohus 24.10.2013 määrusega. 4.3 Kujunenud olukorras, kus on vaidlustatud S. Tensini paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine, ei pea kohus võimalikuks S. Tensini sundravi lõpetamist ilma lisameetmeteta tema ohtlikkuse välistamiseks. 4.4 Menetluslikuks takistuseks asja lahendamiseks on kriminaal- ja tsiviilmenetluslikud erisused, mis ei võimalda küsimuste lahendamist komplektselt ühises menetluses. Siinkohal peab kohus võimalikuks, et ei ole välistatud S. Tensini sundravist vabastamine, kui ta paigutatakse ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-s Hoolekandeteenused. Ennetamaks 24.10.2013 Viru Maakohtu määruse vaidlustamise tulemust, peab kohus võimalikuks S. Tensini sundravi lõpetamise tingimuslikult, s. o tingimusel kui jõustub Viru Maakohtu 24.10.2013 määrus S. Tensini paigutamises tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-s Hoolekandeteenused.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.1 KrMS § 403 lg 1 sätestab, et kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendit kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel. KarS § 86 lg 3 kohaselt kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. 7.2 Psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks on kaks alust: 1) isiku tervenemine; 2) tema ohtlikkuse äralangemine ja seega psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse äralangemine. Käesoleval juhul nähtub SA Viljandi Haigla esildisest, et S. Tensini vaimset seisundit ja temale kohaldatud psühhiaatrilise sundravi jätkamise vajadust hinnanud komisjon ei pidanud ühiskonnaohtlikkuse äralangemise tõttu vajalikuks S. Tensini psühhiaatrilist sundravi jätkata. Komisjon leidis, et ravi ja rehabilitatsioon võiksid jätkuda ööpäevaringsel erihooldusel kinnises asutuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul tulnuks asjaolusid arvestades esildis kas rahuldada või jätta see rahuldamata – alus isiku tingimuslikuks psühhiaatriliselt sundravilt vabastamata jätmiseks seaduses puudub. Arvestades SA Viljandi Haigla esildises toodud seisukohta S. Tensini ohtlikkuse ja seega psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse äralangemise kohta, esineb apellatsioonikohtu hinnangul alus S. Tensinile Viru Maakohtu 15.03.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamiseks. 7.3 Apellatsioonikohus märgib, et õige on kaitsja osundus Viru Maakohtu määruse p-le 6.3, milles kohus m.h märgib, et kohtumäärus tuleb tunnistada täitmisele kuuluvaks selle teatavakstegemisega avaldajale. Seega on kohtumäärus täitmisele pööratud teatavakstegemisega Kohtla Vallavalitsusele ja esineb eeldus S. Tensini kohesele erihooldusele paigutamiseks Viru Maakohtu 24.10.2013 määruse alusel.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

-3-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.