1-11-2809/49 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.2 Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I. Isaevil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Oma viimase kuriteo pani ta toime katseajal. 2.3 I. Isaev on kriminaalkorras karistatud 6 korral (varavastaste kuritegude eest ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab ta teist korda. Viimane karistus mõisteti korduva narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue I astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.4 Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.5 I. Isaevil puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning I. Isaevi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.6 I. Isaev on varemgi olnud kriminaalhooldusel, mis aga ebaõnnestus. Sellest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks ära uute kuritegude toimepanemisest. I. Isaevi käitumine võib katseajal olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.7 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Seetõttu leidis kohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudus kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et I. Isaev suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 2.8 Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 2.9 Arvestades I. Isaevi kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik I. Isaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku vabastamine, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h nii vangistusega kui ka tingimisi karistusega, ent kes vaatamata sellele pani katseajal olles toime uue narkootikumidega seotud kuriteo, ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus on rõhutanud, et vabaduses oli I. Isaevil probleeme narkootikumidega ja tal puudub ka töökoht, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski veelgi. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus aga osundab sellele, et I. Isaevi puhul ei pruugi järelevalve kohaldamine olla tulemuslik. 5.2 Seega on maakohus analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, kuritegude toimepanemise asjaolud, kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, töökoha puudus, sõltuvus narkootilistest ainetest), kui ka positiivseid asjaolusid (käitumine vanglas, elukoha ja lähedaste olemasolu). Vaatamata positiivsetele asjaoludele on maakohus sedastanud, et käesoleval juhul ei kaalu isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivset, märkides, et süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Ehkki apellatsioonikohtule esitatud kaebuses väidab I. Isaev, et on karistusest järeldused teinud, muutnud oma mõtteviisi ja muutnud oma eluväärtusi ning soovib oma minevikuga lõpparve teha, tuleb KarS § 76 lg-st 3 asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et määruskaebuse esitaja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.