1-13-1468/15 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

2.Kohaldada R.M-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. R.M vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja R.M-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 11.11.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.03.2013.a kohtuotsusega tunnistati R.M süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 10 kuu ja 28-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 08.05.2013.a ja lõpp on 05.04.2014.a. R.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osaleb vangistuse ajal sotsiaalsete oskuste programmis, 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vangistust on võimalus elama asuda sõbra juurde aadressil XXX. Täiendav kodukülastus oli ka tädi juurde XXX, Tallinn, vestlusest tädiga selgus, et võimalik on ka tema juurde elama asuda vabanemise korral. Peale vabanemist läheb R.M esialgu tööle sõbra juurde. XXXVangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. R.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et esialgselt oli kinnipeetaval planeeritud elukoht XXX. Vestlusest kinnipeetava tädiga selgus, et võimalik on ka tema juurde elama asuda vabanemise korral (XXX, Tallinn). Vabanemisel on olemas elukoht, lähedaste toetus ja sõbra kaudu võimalik tööle asuda samasse firmasse, kus töötab sõber. R.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta R.M-i ennetähtaegset vabanemist. Ta on 3 korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Tarbib alkoholi tsükliliselt, tihti ei mäleta toimunut. Tal on riskiv ja hoolimatu elustiil. Oma tegude tagajärgede üle ei ole R.M pikemalt järele mõelnud. Ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reeglid ja norme. Uued samalaadsed kuriteod pani ta katseaja jooksul. Vangistuse jooksul on R.M 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Arvestades R.M-i käitumist enne vangistust ja vanglas, leiab, et vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.M-i arvamuse, leiab, et R.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viibib ta vanglas esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud R.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ka praegust karistust kannab analoogse kuriteo eest. Toimepandud kuriteod näitavad, et R.M on probleemid alkoholiga. Probleeme alkoholiga on tunnistanud ka R.M , avaldades kohtuistungil, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Vangla iseloomustuse kohaselt R.M mõistab, et peab oma probleemiga tegelema, samas ei suuda ta kavandada strateegiat oma probleemidega tegelemiseks ega leida alternatiive käitumise muutmiseks. Kohtu hinnangul võib isik vastavat tuge saada läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R.M olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa R.M-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Samuti käsitleb kohus positiivsena kinnipeetava töötahet, kuna vastavalt kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusele on kinnipeetaval tõenäoliselt olemas ka töökoht samas firmas, kus töötab kinnipeetava sõber. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka XXXVangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 21 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.