Kohtulahend

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest B.P-le mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda B.P kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 1012.02.2013.a, s.o 3 (kolm) päeva eelvangistust, karistusaja hulka. B.P kandmata karistus on 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.P 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata B.P katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

kohustades B.P-st tasuma igakuiselt hiljemalt 05-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a jaanuarist vähemalt 83,10 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

B.P-st süüdistatakse selles, et tema omandas jätkuva kuriteona 2012 aasta sügis/talvel Tartu linnas Aardla tänaval Sigrid Bostonilt vähemalt 2-3 korral ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet amfetamiini, millest 2-3 korral andis 2 grammi narkootilist ainet amfetamiin edasi temaga koos Tartusse sõitnud xxxxxxxxxxxxxxx hinnaga 20 eurot gramm. Peale selle tema olles eelnevalt toime pannud § 183 lg1 sätestatud kuriteo, 10.02.2013 kella 21.52 3(5)

paiku omandas edasiandmise eesmärgil Jõgeva linnas Jõgeva raudteejaamas Tallinn- Tartu reisirongi peatumise hetkel rongi uksel rongis reisivalt Sigrid Bostonilt 2,47 grammi narkootilist ainet amfetamiini, et see edasi anda raudteeäärses parklas autos ootavale xxxxxxxxxxxxxx ja Jõgeva linnas elavale xxxxxxxxxxxxxxxx Seega KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Peale selle tema 27.04.2012 kell 12.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kaavere külas isikute grupis koos alaealise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt OÜ Kaavere Agrole kuuluvasse hoonesse. Seega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sigrid Bostonit süüdistatakse KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o narkootilise aine väikses koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises edasiandmise eesmärgil ning edasiandmises, mis seisneb selles, et tema omandas 2012 aastal eeluurimise käigus tuvastamata isikult tuvastamata kohas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet amfetamiini, mida ta valdas ning millest andis vähemalt 2-3 korral kokku 2 grammi narkootilist ainet amfetamiin edasi Tartu linnas Aardla tänaval B.P-le. Peale selle tema omandas 10.02.2013 Tapa linnas eeluurimise käigus tuvastamata isikult ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis enda juures ja vedas reisirongiga Tapalt Jõgevale. Peale selle tema 10.02.2013 vedas Tapalt reisirongiga ebaseaduslikult narkootilist ainet amfetamiini, mille andis kella 21.52 ajal Jõgeva linnas Jõgeva raudteejaamas Tallinn-Tartu reisirongi peatumise hetkel rongi ukselt B.P-le edasi 2,47 grammi narkootilist ainet amfetamiini. KarS § 183 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav B.P-le kohtus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 10.02.-12.02.2013. a, s.o 3 päeva lugeda kantud karistusaja hulka, kandmata karistus on 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B.P 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 183 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav Sigrid Bostonile kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 10.02.11.02.2013.a, s.o. 2 päeva, lugeda karistusaja hulka, kandmata karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Sigrid Boston 2 (kaks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks 4(5)

kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetutelt riigituludesse sisse nõuda menetluskulud. Käesolevas asjas on menetluskuludeks lisaks tavapärasele sundrahale ja kaitsetasule erinevad ekspertiisikulud. DNA ja narkootilise aine ekspertiiside eest sissenõutavad summad tuleb menetluskulude arvestamisel KrMS § 180 lg 2 alusel jagada mõlema süüdimõistetu vahel, kuna puudutavad nende mõlema poolt toimepandu tuvastamist. B.P osas on eraldi veel ka joobe tuvastamise ekspertiis, mis tuleb sisse nõuda temalt. Sigrid Bostoni menetluskulude osas esitati taotlus nende osaliselt riigi kanda jätmist, kuna Sigrid Bostoni ainsaks sissetulekuks toimetulekutoetus 190 eurot kuus ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Lisaks taotleti mõlema süüdistatava menetluskulude tasumise ajatamist ühele aastale. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Sigrid Bostoni ütlustest ja uuritud kirjalikest tõenditest nähtub, et tema sissetulekuks on vaid saadav toetus nin tal on ülalpidamisel 2 alaealist last. Käesoleva asja menetluskulud on tavapärasest oluliselt suuremad sisaldades ekspertiisitasu. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda ning kahjustada isiku resotsialiseerumist ning lisaks kahjustada ka alaealiste ülalpeetavate huve. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks Sigrid Bostonile ilmselt jõukohane tema varasemaid kohustusi ja sissetulekute suurust arvestades. Arvestades Ka B.P sissetulekute ja tasumisele kuuluva menetluskulu suurust, ei ole kogu menetluskulu ühe maksena sooritamine ka temale ilmselt jõukohane. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – Sigrid Bostonilt sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja mõlema süüdimõistetu menetluskulude tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.