Kriminaalasi nr. 1-13-9148
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.12.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Aive Uueni
Prokurör
Õnne Neare-Vaarmann
Kaitsja
süüdistatav loobus kaitsjast
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: A.U, ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: XXXOÜ; kriminaalkorras karistamata (karistatus kustunud). Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.06.2013.a. süüdistuses KarS § 319 lg 1, § 320 lg 1 järgi;
Süüdi tunnistada A.U KarS § 319 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada A.U KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 10 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 04.12.2013.a. Määrata A.U Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. A.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista A.U-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - kaitsjatasu summas 96 eurot; - koopiakulud summas 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-9148, A.U ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
A.U süüdistatakse selles, et tema esitas teadvalt vale kaebuse kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, nimelt 29.05.2013.a kell 20:07:42 teatas A.U Häirekeskuse numbrile 112, et võõras meesterahvas (kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kui XXX) vägistas teda vahetult enne helistamist XXX maja hoovis, s.o esitas kaebuse KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise kohta konkreetse isiku poolt, kuigi kuriteoteate põhjal alustatud kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kuritegu ei ole toime pandud. Sellega A.U pani toime kriminaalmenetluses teadvalt vale kaebuse esitamise, so KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse selles, et tema 30.05.2013, ajavahemikus kella 01:25 kuni 03:20, Kesklinna politseijaoskonnas, asukohaga Kolde pst 65, Tallinn, andis kriminaalasja nr 13230106668 menetlemise käigus kannatanuna ülekuulamise ajal valeütluseid väites, et 29. mail 2013.a kella 19:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris meesterahvas astus A.U tahte vastaselt ja füüsilist vägivalda kasutades suguühendusse, nimelt lükkas XXXA.Ue põlvili maha, hoidis teda tugevasti juustest kinni ning astus A.U-ga viimase tahte vastaselt oraalsesse vahekorda. Seejärel pani XXX kondoomi suguti ümber ning astus A.U-ga vaginaalsesse vahekorda, peale mida pani XXX oma ühe käe neli sõrme A.U vagiinasse, põhjustades A.U-le füüsilist valu. Sellega A.U pani toime kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, so KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga kahjustati õigusemõistmise põhimõtteid ning rikuti kriminaalmenetluses nr 13230106668 kahtlustatava XXX õigusi. Tsiviilhagi esitatud ei ole. A.U, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.U karistuseks KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust ja lugeda liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui A.U ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse
korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava A.U süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et A.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 96 eurot ning koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.