lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-7956/18

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-7956/18
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-7956/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.detsember 2013, Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-7956

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Malle Preimer

Kriminaalasi

T.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30.septembri 2013 aasta otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav T.J

Prokurör

Prokuröri abi Katrin Kabel

Süüdistatav

T.J ,

ik: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 30.05.2013

Kaitsja

Juho-Enn Aule

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30.septembri 2013 aasta otsus kriminaalasjas 1-13-7956 T.J-i süüdistusasjas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.T.J on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on 04.04.2012 Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatiliselt toime pandud varguse katse eest, samuti olles 23.03.2013 ja 25.04.2013 toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad pisivargused, pani ajavahemikul 19.04.2013 kuni 20.05.2013 toime 6 võõra vara vargust Tallinnas asuvatest erinevatest kauplustest. Oma tegevusega pani T.J toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas T.J-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus T.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Tõkendi - vahistamine - jättis kohus kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni muutmata ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest s.o 30.05.2013 a.

APELLATSIOONID:

3.T.J esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonid, leides, et kohus oleks võinud karistuse mõistmisel piirduda juba temal ärakantud ajaga. Samuti palub T.J jätta menetluskulud, s.o sundraha ja kaitsja tasu riigi kanda, kuna temal puudub kindel sissetulek.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.
4.1.Süüdistatav on apellatsioonides leidnud, et maakohus oleks võinud piirduda karistuse mõistmisel temal juba ärakantud karistusega. Seega vaidlustab süüdistatav maakohtu otsuse karistusmäära osas. Samas ei ole süüdistatav esitanud ühtegi põhjendust miks kohus oleks pidanud mõistma talle lühemaajalise karistuse või millistele asjaoludele tuginevalt on maakohtu poolt mõistetud karistusmäär ebaseaduslik. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Süüdistatava poolt on toime pandud 6 vargust ja kõik on toime pandud Tallinna erinevatest kauplustest. Süüd kergendavaks asjaoluna on maakohus arvestanud tema puhtsüdamliku kahetsusega, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. Tegemist on isikuga, kes on süstemaatiline varas ning kohus on pidanud võimalikuks T.J-i karistada vangistusega, mis jääb minimaalse ja keskmise määra vahelisse suurusesse s.o 1 aasta vangistust. Maakohus arvestas T.J-i suhtes nii eripreventiivseid kui ka üldpreventiivseid eesmärke karistuse mõistmisel ning leidis põhjendatult, et T.J-i jaoks peaks olema piisavaks mõistetud karistuseks 1-aastane vangistus, millest arvestatakse maha 1/3 ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 8 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud mõistetud karistuse suurust ning mingeid uusi asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistuse määra ning

mida kohus jättis arvestamata apellant välja ei ole toonud. Seega leiab kohtukolleegium, et maakohus on kõiki asjaolusid karistusmäära otsustamisel arvestanud ning mõistetud vangistus on kooskõlas seadusega.

4.2.Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks taotlust jätta menetluskulud (sundraha ja kaitsja tasu) riigi kanda. Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 saab kohus jätta menetluskulud riigi kanda osaliselt. Seega ei ole võimalik jätta süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Teiseks on maakohus otsuses võtnud seisukoha menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise osas ning leidnud, et sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude osalise riigi kanda jätmise puuduvad. Samas on kohus, arvestades T.J-i hetke maksevõimet pikendanud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega pidas kohus kohaseks menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist. Kohtuotsuse täitmise asjaolude suhtes seisukoha võtmise kohtuotsuse tegemisel pädevuse annab kohtule KrMS § 313 lg 1 p 7, mille kohaselt võetakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas vajaduse korral seisukoht ka kohtuotsuse täitmise asjaolude suhtes. Seega oli maakohus pädev otsustama menetluskulude vabatahtliku tasumise aja kohta. Asjaolu, et T.J ei oma järjepidevat sissetulekut, ei anna alust pidada maakohtu valikut ebaõigeks. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on sellega arvestanud ning seetõttu andnudki T.J-ile võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt vangistusseaduse § 37 lg-le 1 on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas asutud seisukohale, et isiku vanglas viibimine ei anna automaatselt alust eeldada, et isikul ei ole ega teki võimalust vanglas töötamiseks ning kindlaks sissetulekuks. Täiendavalt märgib kohtukolleegium sedagi, et T.J-i karistus saab kantuks 30.01.2014 aastal ning tal on vabanedes karistuse kandmiselt piisavalt aega tööle asumiseks ning menetluskulude tasumiseks vabatahtlikuks hüvitamiseks antud 12-kuulise tähtaja jooksul.
5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.septembri 2013 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Ivi Kesküla

Meelika Aava

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.