Kohtulahend

kinnitab töökoha olemasolu, kuid vanglast saadetud materjalides selle kohta kinnitust ei ole. Kuigi A. Vorsman on valmis kriminaalhooldusele allumisega elektroonilisele valvele kitsendatud tingimustes ja tal on väidetavalt soov vältida tagasipöördumist endiste eluviiside juurde, puudub kohtul selles veendumus, arvestades tema varasemat elukäiku ja tegusid karistuse kandmise ajal. A. Vorsmani varasemat elu iseloomustab kuritegelik eluviis. Tema haridustee jäi pooleli ning ta asus noore inimesena kuritegelikule teele. Karistatuna röövimise katse eest ja vabastatuna tingimisi karistusest, pani ta katseajal toime uue kuriteo. Varem inimese tapnud, pani ta katseajal toime samasuguse raske isikuvastase kuriteo – inimese tapmise. Õigushüve olulisust arvestades on kuriteo asjaolud väga rasked. Lisaks isikuvastastele kuritegudele pani ta toime raske varavastase kuriteo – röövimise. Liitkaristuse hulgas on karistus kahe röövimise eest, millest üks jäi katsestaadiumisse. Kohtule esitatud avalduses ja kohtuistungil on A. Vorsman oma õigusvastaseid tegusid kahetsenud. Samas on tal kriminaalkaristatus karistuse kandmise ajal toimepandud isikuvastases kuriteos. Praegu kestab ka kriminaalmenetlus KarS § 331 tunnustel kuriteos. Kuigi asjaolud ei ole täitmiskohtunikule teada, näitab fakt iseenesest ohumärke uute kuritegude toimepanemiseks. Nendel asjaoludel ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka elektroonilise valve alla, kuigi seadusest tulenevalt selleks kohustust ei ole. Vangistuse ajal on vajalik jätkata tegevusi taasühiskonnastamiseks. Kohus ei pikenda Vangistusseaduse § 76 lg 3 ettenähtud tähtaega materjalide uuesti kohtusse saatmiseks. Tähtaja pikendamise asjaolusid kohus ei tuvastanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 5.1 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega sisaldab viidatud paragrahv oma loetelus mitmeid asjaolusid, mida kohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peab silmas pidama ja mida on oluline hinnata nende kogumis. A. Vorsman kannab vangistust teise inimese tahtliku tapmise eest. Ringkonnakohus leiab, et A. Vorsmani poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolud ja ärakandmata karistusosa pikkus, s.o ligikaudu 3 aastat ja 7 kuud, ei võimalda teda käesolevalt vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema perekonna heaolu tagamiseks ning temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolule tuginedes. Garanteeritud töökoha olemasolu üldehitaja ja renoveerijana leiab ringkonnakohus A. Vorsmani osas tõendatud olema, kuna kriminaalasja toimikus sisaldub vastav garantiikiri ja kinnipeetava tööle asumise võimalust on kinnitanud oma arvamustes nii kriminaalhooldaja kui Tartu Vangla. Samas tuleb siinkohal aga arvesse võtta seda, et vangistuse kandma asumise ajal oli A. Vorsman 19-aastane ning tema noorusest ning pikaajalisest vangistusest tulenevalt on isiku töökogemus ja tööharjumused vähesed. 5.2 Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuivõrd A. Vorsman on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, ta on mitmel korral toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid, sh varem kohaldatud katseajal ja ka vangistuse kandmise ajal, ning käesolevalt on tema suhtes menetluses uus kriminaalasi, siis tuleb tõenäolisena hinnata ka tema poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemise riski. Isiku lubadused edaspidi õiguskuulekalt elada ning soov võtta vabatahtlikult endale kohustus alluda elektroonilisele valvele, ringkonnakohut siinkohal ei veena ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks veel põhjust ei anna. A. Vorsmani arvates ei tohiks kohtud arvestada tema kustunud kriminaalkaristust ega tema suhtes käimasolevat kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd lähtuvalt KarS § 76 lg 3 peab kohus isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas arvestama ka süüdimõistetu isiku varasemat elukäiku, siis on karistusregistrist kustutatud karistusandmete arvestamine isikut iseloomustava materjalina lubatud. Samal põhjusel ei saa maakohtule ette heita ka A. Vorsmani suhtes uue kriminaalmenetluse alustamise mainimist, kuna tegemist on süüdimõistetu isikut iseloomustava asjaoluga. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole A. Vorsmani suhtes negatiivse otsustuse tegemisel lähtunud vaid tema kustunud karistuste ning menetluses oleva kriminaalasja pinnalt, vaid on käsitlenud kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis. 5.3 Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka A. Vorsmani taotluse arutada tema vabastamise küsimust uuesti kuue kuni seitsme kuu pärast, kuna leiab, et käesolevas kohtumääruses ära toodud seisukohad seda ei võimalda. Samuti ei saa eelmärgitud asjaoludel olla ennetähtaegse vabastamise kaalukaks asjaoluks A. Vorsmani soov jätkata õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.