Kohtulahend

narkootikume. Ametnik Kai Kapp on koostanud 13.05.2013 T.D Suti kohta alkoholitarvitamise kohta protokolli. Kontrollimisel selgus, et T.D Sutil on kontrolli hetkel alkoholi näit veres 0,206 mg/l. Karistusregistris oli T.D Suti kohta kiirmenetluse otsus Alkoholiseadus § 70 rikkumise kohta avalikus kohas. Viru Vangla Kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik sai 06.11.2013.a Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonnast vastuse päringule T.D Suti kohta seoses Alkoholiseadus § 70 rikkumisega avalikus kohas 28.09.2013.a. Kriminaalhooldusalune ei suutnud oma käitumist kontrollida ja käitus avalikus kohas ebasobivalt (teatise koostanud politseiniku suuline info), sest oli tugevas alkoholijoobes 29.09.2013.a Tartu linnas Sõpruse pst õhtusel ajal. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll puudub, sest T.D ei olnud võimeline alkoholi testi tegema. Oma seletustes T.D selgitab, et kuna läks tütarlapse ja emaga tülli, siis ei osanud muud teha, kui jõi alkoholi, et muret leevendada. Teistkordse rikkumise kohta selgitab, et kahetseb toimepandud tegu ja on nõus minema alkoholismiravile. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada T.D Sutile määratud katseaega 3 kuu võrra ja määrata lisakohustusena alluda ettenähtud ravile. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 l g 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Kr HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg -le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg -le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumis kontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdi mõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 75 lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS § -s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekannetest on T.D jooksul rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

katseaja

Tulenevalt eeltoodust järeldab kohus, et T.D ei ole oma käitumises ja hoiakutes veel vajalikke muutusi teinud ning suhtub temale antud võimalusse karistuse kandmiseks katseajaga liiga kergekäeliselt. Kuna süüdimõistetu mitteõiguskuulekas käitumine on

kriminaalhooldusametniku esitatud ettekannetest nähtuvalt seotud eelkõige alkoholiga, on põhjendatud karistuse eesmärgi saavutamiseks määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel T.D Sutile täiendava kohustusena läbida alkoholi sõltuvus ravi. Katseajaga jätkamine ja lisakohustuse määramine aitavad tagada karistuse eesmärkide saavutamise, võimaldades teostada isiku üle järelevalvet ning teda samas ka positiivselt suunata. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse katseaja pikendamise osas on kohus seisukohal, et kuna KarS § 74 lg 3 kohaselt on katseaja maksimumtähtajaks 3 aastat ning Tartu Maakohtu 10.04.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-10687 on juba T.D Suti suhtes kohaldatud KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel katseaja maksimumtähtaega 3 aastat ning kohtul on võimalik katseaega KarS § 74 lg 4 alusel pikendada ainult KarS § 74 lõikes 3 sätestatud katseaja raamides, s.o kõige pikemalt kokku kuni 3 aastani, siis puudub kohtul võimalus katseaja pikendamiseks, millest tulenevalt jätab kohus erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku, pikendada T.D Suti suhtes kohaldatavat katseaega 3 kuu võrra, rahuldamata. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.