Kohtulahend

lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

- Liivatee kinnistu katastritunnusega 65301:001:0081, suurusega 84,71 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Rae vald. T.V kinnitas istungil, et keskkonnakomisjon toetab eelnõud ning istungil otsustati algatamine, mille kohta koostati ka Rae Vallavolikogu 06.02.2007 otsus nr 237, millele kirjutas alla Rae Vallavolikogu esimees T.V. 27.02.2007 toimunud Rae Vallavalitsuse istungil tutvustas abivallavanem U.O detailplaneeringu lähtetingimuste eelnõud ja istungil otsustati lähtetingimused kinnitada, mille kohta koostati ka Rae Vallavalitsuse 27.02.2007 korraldus nr 353, millele kirjutas alla vallavanem R U . Vastavalt 27.02.2007 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 353 kinnitatud Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu lähtetingimuste punktile 1 oli detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringuala kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmine valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine ning moodustatavate kruntide varustamine juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega. 16.10.2007 toimus Rae Vallavalitsuse istung, mille käigus abivallavanem U.O tutvustas detailplaneeringut ning istungil otsustati detailplaneering vastu võtta ja see avalikustada, mille kohta koostati Rae Vallavalitsuse 16.10.2007 korraldus nr 1619 Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu vastu võtmise kohta esitatud kujul ja tehti ülesandeks Maaametil korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Rae Vallavalitsuses Aaviku tee 1, millele kirjutas alla vallavanem R U . 25.10.2007 saatis Rae valla abivallavanem U.O kirjad Varlek OÜ-le, Karite Konsult OÜ-le, Mingero OÜ-le ja Merle Sööt-Morales Arredondole detailplaneeringu avalikust väljapanekust. 04.12.2007 toimus Rae Vallavalitsuse istung, kus R U tutvustas Lehmja küla Tallinna-TartuVõru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõud ja istungil otsustati edastada otsuse eelnõu volikogu menetlusse. 10.12.2007 toimus Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolek, mida juhatas keskkonnakomisjoni esimees T.V ja millest võttis osa abivallavanem U.O ning kus abivallavanem U.O tutvustas Lehmja küla Tallinna-TartuVõru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringut, mille arendajaks olid Mingero OÜ ja Karite Konsult OÜ ning mille oli koostanud Roheline Kapital OÜ (töö nr 270707RV-D), planeeringuala suuruseks on 45 ha, millega nähakse ette 42 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti äri- ja tootmisettevõtete ehitamiseks, 2 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunti muinsuskaitse objektide kaitseks, 2 tootmismaa sihtotstarbega krunti alajaamade rajamiseks ja 3 transpordimaa sihtotstarbega krunti juurdepääsuteede rajamiseks. Komisjon, sealhulgas T.V , otsustas ühehäälselt toetada eelnõud volikogus. 11.12.2007 kell 17.00 kuni 19.45 toimus Rae Vallavolikogu istung, mida juhatas volikogu esimees T.V , millest võttis osa abivallavanem U.O ja kus abivallavanem U.O tutvustas Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringut. T.V teatas istungil, et keskkonnakomisjon toetab eelnõud ja volikogu, sealhulgas T.V , otsustas ühehäälselt - 13 poolthäälega kehtestada Lehmja küla Tallinna-TartuVõru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala

detailplaneering. Detailplaneeringu kehtestamise kohta koostati ka 11.12.2007 Rae Vallavolikogu otsus nr 340, millele kirjutas alla Rae Vallavolikogu esimees T.V. Seega osales T.V detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul ja 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil ning kirjutas alla Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsustele. U.O osales detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel Rae Vallavalitsuse istungitel 16.10.2007 ja 04.12.2007, Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul 10.12.2007ning Rae Vallavolikogu istungil 11.12.2007.

ja Rae vallas, Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430): - Rofiter OÜ-le 20100/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 500 000 EEK; - Roomline OÜ-le 13400/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 000 000 EEK; - U.O-le 5355/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 250 000 EEK Kokku oli lepingu esemete hind 7 500 000 EEK. Samal päeval, s.o 03.05.2007 sõlmitigi ka kohe teine leping Tallinna notar Lee Jäetma notaribüroos, nimelt kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslik müügileping, mille kohaselt müüb Roomline OÜ, U.O , T.V , R O i, RV Hansaholtz OÜ võlaõigusliku müügilepingu alusel saadud kinnistute mõttelised osad Rae vallas Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430) Mingero OÜ-le: - Rofiter OÜ 20100/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 9 900 000 EEK; - Roomline OÜ 13400/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 500 000 EEK; - U.O 5355/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 2 144 000 EEK; - Hollin Invest OÜ 2020/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 808 000 EEK ja Rae vallas, Lehmja külas asuvast maatulundusmaast suurusega 8,65 ha (katastritunnusega 65301:001:0080): - U.O 28155/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 13 256 000 EEK; - T.V 8400/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 3 350 000 EEK; - R O 8400/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 3 350 000 EEK; - RV Hansaholtz OÜ 16700/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 6 700 000 EEK; - Hollin Invest OÜ 3220/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 288 000 EEK, Asjaõiguslepingut ei sõlmitud ja seega T.V-le ja U.O-le omandiõigust üle ei antud, vaid lepiti kokku, et omandiõigus läheb üle Hollin Invest OÜ-lt otse Mingero OÜ-le, kuid ostja kohustus tasuma müüjatele, sealhulgas T.V-le ja U.O-le hiljemalt 03.08.2007 ostuhinna. 03.05.2007 sõlmiti Tallinna notar Lee Jäetma notaribüroos Hollin Invest ja Mingero OÜ vahel asjaõigusleping, mille alusel andis Hollin Invest OÜ omandiõiguse üle Mingero OÜ-le. Sama lepinguga lepiti kokku ka hüpoteegi seadmises Hollin Invest OÜ kasuks summas 15 000 000 EEK. Seega on T.V Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutes majandushuvi suuruseks summa, mille ta oleks pidanud Mingero OÜ-lt endale saama, s.o summas 3 350 000 EEK ja mille oleks pidanud saama temale koos R O iga võrdsetes osades kuuluv äriühing RV Hansaholtz OÜ, s.o summas 6 700 000 EEK. U.O oli Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutes majandushuvi suuruseks summa, mille ta oleks pidanud Mingero OÜ-lt endale saama, s.o summas 15 400 000 EEK. Detailplaneeringu kehtestamise näol Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute osas, milles T.V omab olulist majandushuvi, on tegemist oluliselt tema huve mõjutava asjaoluga kuna detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli planeeringuala kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmine valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine ning moodustatavate kruntide varustamine juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega. Detailplaneering selliste tingimustega ka Rae Vallavolikogu otsusega 11.12.2007 kehtestati.

menetlemisel ja T.V poolt Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsuse tegemine mõjutas lisaks T.V ja U.O majandushuvidele ka Hollin Invest OÜ majandushuve, kusjuures Hollin Invest OÜ osanik ja juhtorgani liige allus T.V ja U.O korraldustele, tegutsesnende arvel ja nende huvides. T.V ja U.O oli kavatsus omandada Vana-Kongo kinnistu katastritunnusega 65301:001:0080 ja Kongo II kinnistu katastritunnusega 65301:001:0430, varjates omandiõigust selleks asutatud äriühingu abil, viia läbi seejärel detailplaneering ja realiseerida kinnistud oluliselt kõrgema hinnaga kui soetamisel kinnistute eest oli makstud. Sellel eesmärgil asutati kokkuleppel A K ga äriühing Hollin Invest OÜ (registrikood 11327218, asukoht Lembitu 14-37, Tallinn), mis kanti äriregistrisse 30.11.2006, juhatuse liikmeks sai alates 30.11.2006 A K ja osanik oli alates 30.11.2006 kuni 21.12.2009 A ja T Õigusbüroo OÜ (kuni 18.07.2007 A ja T Õigusbüroo AS), mille ainuaktsionär ja ainuosanik alates 30.05.2003 kuni 04.12.2008 oli A K . Hollin Invest OÜ-le laekunud ainsateks rahalisteks vahenditeks olid summad Vana-Kongo kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0080) ja Kongo II kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0430) eest tasumiseks, notari tasude maksmiseks ja summad, mis olid vajalikud detailplaneeringu menetlemise käigus erinevate toimingute eest tasumiseks. Seega, arvestades asjaolusid, et Vana-Kongo kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0080) ja Kongo II kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0430) omandamist varjati äriühingu Hollin Invest OÜ asutamisega ja selle äriühingu nimele kinnistute vormistamisega, kusjuures Hollin Invest OÜ-l muu majandustegevus puudus ning Hollin Invest OÜ ainukeseks eesmärgiks oligi Vana-Kongo kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0080) ja Kongo II kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0430) omanikuna enda nimele vormistamine, kinnistute ostmisega ja detailplaneeringu algatamisega seotud kulude tasumine; T.V ja U.O huvide kaitsmiseks kinnistutes kasutati võlaõiguslike lepingute sõlmimist Hollin Invest OÜ ja T.V vahel, Hollin Invest OÜ ja U.O vahel ning T.V ja Mingero OÜ vahel ja U.O ja Mingero OÜ vahel, jättes sõlmimata asjaõiguslikud lepingud, et varjata tegelikku omandiõigust ning põhiliseks kasusaajateks kinnistute müügist oleks olnud T.V ja U.O tegutses seega Hollin Invest OÜ osanik ja juhatuse liige T.V ja U.O korralduste alusel, nende huvides ja nende arvel. Samuti mõjutas tehing oluliselt Hollin Invest OÜ majandushuve kuna 03.05.2007 sõlmitud võlaõiguslikest kinnistute mõtteliste osade müügilepingutest nähtuvalt oleks Hollin Invest OÜ saanud tehingust 2 096 000 EEK suuruse summa.

16.10.2007 Rae Vallavalitsuse istungil, millest võttis osa abivallavanem U.O ja mille käigus abivallavanem U.O tutvustas detailplaneeringut

-

-

-

ning arutelu tulemusel otsustati istungil ühehäälselt, sealhulgas U.O poolthäälega, detailplaneering vastu võtta ja see avalikustada; 04.12.2007 Rae Vallavalitsuse istungil, millest võttis osa abivallavanem U.O ning mille käigus R U tutvustas Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõud ning arutelu tulemusel otsustati istungil ühehäälselt, sealhulgas U.O poolthäälega, edastada otsuse eelnõu volikogu menetlusse; 10.12.2007 toimunud Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul, mida T.V juhatas keskkonnakomisjoni esimehena ning mille käigus abivallavanem U.O tutvustas Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala ning kus komisjon (sealhulgas T.V) otsustas ühehäälselt toetada eelnõud volikogus; 11.12.2007 toimunud Rae Vallavolikogu istungil, mida T.V juhatas volikogu esimehena, mille käigus U.O tutvustas Lehmja küla TallinnaTartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringut ning mille käigus T.V teatas, et keskkonnakomisjon toetab eelnõud. Rae Vallavolikogu otsustas ühehäälselt - 13 poolthäälega (sealhulgas T.V ) kehtestada Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu, mille kohta koostati 11.12.2007 Rae Vallavolikogu otsus nr 340, millele kirjutas alla Rae Vallavolikogu esimees T.V.

Alates 28.02.1999 kehtiva KVS § 25 lg 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda majandushuve. Alates 15.03.2007 kehtiva KVS § 25 lg 1 p 7 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist samuti juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on äriühing, mille osanik või aktsionär või juht- või järelevalveorgani liige kokkuleppel ametiisikuga või tema lähisugulase või -hõimlasega allub nende korraldustele, tegutseb nende huvides või arvel. Kuna otsuste tegemisel osalemine ja otsuste tegemine Lehmja küla Tallinna-Tartu-VõruLuhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu menetlemisel mõjutas T.V majandushuve oluliselt, oli tegemist KVS § 25 lg 1 sätestatud huvide konfliktiga. Kuna otsuste tegemisel osalemine ja T.V poolt ka otsuste tegemine Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu menetlemisel mõjutas ka Hollin Invest OÜ majandushuve oluliselt, Hollin Invest OÜ osanik ja juhatuse liige tegutses T.V ja U.O korraldusel, nende huvides ja nende arvel, siis oli tegemist ka KVS § 25 lg 1 p 7 sätestatud huvide konfliktiga.

04.12.2007 Rae Vallavalitsuse istungil ning kumbki 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul ja 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil ning T.V Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsuse nr 340 tegemisel, olles selleks kohustatud KVS § 25 lg 2, KOKS § 17 lg 5 ja lg 6 ning Rae valla Põhimääruse § 31 lg 1 järgi. KVS § 25 lg 2 kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. KOKS § 17 lg 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Samuti on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 6 kohaselt volikogu liige kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Rae Vallavolikogu poolt 14. detsembri 2004 määrusega nr 44 kinnitatud Rae valla Põhimääruse § 31 lg 1 kohaselt on vallavolikogu liige kohustatud taandama ennast sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Seega rikkus T.V KVS § 25 lg 2, KOKS § 17 lg 5 ja lg 6 ning Rae valla Põhimääruse § 31 lg 1 sätteid ning U.O KVS § 25 lg 2 sätteid enesetaandamise kohustuse täitmata jätmise tõttu kuna T.V poolt otsuse tegemine ja mõlema poolt otsuse tegemisel osalemine mõjutas oluliselt T.V ja U.O majandushuve KVS § 25 lg 1 kohaselt ning tegemist oli olukorraga, kus otsuse tegemine ja otsuse tegemisel osalemine mõjutas KVS § 25 lg 1 p 7 kohaselt ka Hollin Invest OÜ majandushuve, äriühingu majandushuve, mille osanik ja juhtiorgani liige allus nii T.V kui U.O korraldustele, tegutses nende arvel ja nende huvides.

sama isiku poolt ametiisikuna tehtud otsused ja nende otsuste tegemisel osalemine käsitletavad suures ulatuses otsuste tegemisena. Seega panid T.V ja U.O toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise ulatuses üle 320 000 euro, samuti olukorras kus otsus oli tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p 7 nimetatud piirangut rikkudes, s.o KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

lg 2 järgi

APELLATSIOON:

puuduks üldse või kohus ei avaldaks oma määruses seisukohta, kas ta nõustub prokuratuuri järelduste ja argumentidega või ei oleks kohtu määrusest tuvastatav, milliseks jälitustoiminguks ja milliseks ajavahemikuks luba antakse, oleks tegemist kohtupoolse rikkumisega ja selliselt välja antud määrus ei oleks nõuetele vastav ja tegemist oleks kuni 31.12.2013 kehtinud KrMS 114 lg 1 rikkumisega. Viitab ka kuni 31.12.2013 kehtinud KrMS § 114 lg 1 sõnastus üheselt sellele, et prokuratuuri taotlus peab olema põhjendatud (eeluurimiskohtunik vaatab menetlust juhtiva prokuröri põhjendatud jälitustoimingu taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest). Prokuröri hinnangul on antud juhul prokuratuuri poolt Harju Maakohtule esitatud taotlused põhjendatud, Harju Maakohus on oma määrustes leidnud, et prokuratuuri taotlused on põhjendatud ja kohus nõustub prokuröri põhistustega ega pea vajalikuks neid määruses korrata ning kohtumäärustest nähtuvalt on jälitustoimingu load antud ajavahemiku suhtes, millal on jälitustoiming teostatud ning samuti nähtub, millisteks jälitustoiminguteks on load antud, mistõttu on tegemist seaduslike kohtumäärustega, mille alusel on olnud lubatav tõendeid lubades märgitud jälitustoimingutega ja lubades märgitud ajavahemikul koguda. Kuna 29.08.2010 toimunud kohtumine on salvestatud kohtuloas märgitud ajavahemikul ning tegemist on kohtuloale vastava jälitustoiminguga, on ka jälitustoimingu käigus saadud tõend lubatavaks tõendiks. Pealegi tekiks absurdne olukord kui näiteks prokurör, kes esitab kohtule jälitusloa taotluse ja põhjendab oma taotluses jälitusloa saamist väga põhjalikult, jääks ilma eeluurimiskohtunikult saadud jälitusloa alusel saadud väga hea tõendi kasutamisest põhjusel, et kohus jättis kõik argumendid oma määrusse kirjutamata. Prokuratuuril puuduks igasugune võimalus mõjutada eeluurimiskohtunikku oma määrusse prokuröri taotluses sisalduvaid motiive või kohtu enda täiendavaid motiive kirjutamast. Antud juhul on prokuröri hinnangul tegemist olulise tõendiga, mille kõrvalejätmine tõendite kogumist on viinud ebaõige kohtulahendi tegemisele. Nimelt on 28.03.2011 jälitustoimingu protokoll oluliseks tõendiks, mis kinnitab asjaolu, et U.O ja T.V kandsid raha Hollin Invest OÜ-le üle eesmärgiga saada kinnistute varjatud omanikuks ja teenida nende edasimüügilt suurt tulu. Nimetatud jälitusprotokoll tõendab U.O ja T.V kavatsust oma osalust Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisel varjata kuna jälitusprotokollist nähtuvalt arutati omavahel kuidas ja milliseid sobivaid ütlusi uurimisasutusele kinnistutega seotud tehingute kohta anda. Jälitusprotokoll tõendab, et A K , T.V ja U.O ütlused ei ole eluliselt usutavad selles osas, et kinnistud omandati ainult A K initsiatiivil, samuti et T.V ja U.O Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute soetamisest Hollin Invest OÜ poolt midagi ei teadnud ja 03.05.2007 tehingud said tehtud põhjusel, et Hollin Invest OÜ-le antud laenutähtaeg oli möödas. Seega on 28.03.2011 jälitusprotokoll oluliseks tõendiks, tõendamaks asjaolu, et süüdistataval U.O oli 16.10.2007, 04.12.2007 ja 10.12.2007 ning süüdistataval T.V oli 10.12.2007 ja 11.12.2007 majandushuvid seoses Vana-Kongo kinnistuga ja Kongo II kinnistuga. Ühtlasi tõendab 28.03.2011 jälitusprotokoll Hollin Invest OÜ tegutsemist T.V ja U.O huvides ning Hollin Invest OÜ juhtorgani liikme allumist T.V ja U.O korraldustele. Maakohtu poolt kehtiva kohtupraktika ja kriminaalmenetlusõiguse eiramisega olulise tõendi ebaõige välistamine tõendite kogumist on viinud ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.

tegelikult ütleme, meil on seal tehingud ees, me ei saa midagi juurde mõelda. Seejärel ütleb A K , et me saame võtta, mina kui omanik, maadele, Kongo, elektrooniliselt kinnistusväljavõtted, kes on vaatamas käinud. Nimetatud jälitusprotokoll tõendab U.O ja T.V kavatsust oma osalust Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisel varjata ka seetõttu, et jälitusprotokollist nähtuvalt arutati omavahel kuidas ja milliseid sobivaid ütlusi uurimisasutusele kinnistutega seotud tehingute kohta anda: 28.03.2011 jälitusprotokolli kohaselt ütleb U.O - ootame ära, mida nad keerutama hakkavad, kas seda, et kasutasime oma positsiooni ära, eks ju, et mida me siis oma positsiooni kasutamisest saime. T.V ütleb selle peale, et valla maa planeerida, mille peale U.O omakorda ütleb, et valla maa planeerida ja lisaks veel kahele eraisikule detailplaneeringu teha ja ise olla veel, kondiga nii öelda; 28.03.2011 jälitusprotokolli kohaselt ütleb U.O, et ma andsin laenu, ma laenasin selle S K käest, panga ülekandega kandsin üle ... siis sina ostsid selle raha eest, minu küsimus on see, et nad võivad küsida sinu käest seda, et miks sa müüsid nii odavalt selle asja meile edasi, eks ju, ise nagu kasu saamata. T.V poolt selle peale öeldud arusaamatu teksti peale ütleb omakorda A K , et ei seda ei julge rääkida. U.O ütleb edasiselt, et siis nad saavad seda öelda on ju, et noh meil oli varjatud osalus, et siis me olime nagu seotud ja tõstsime poolthääli ja käsi siin .... Järgnevalt ütleb T.V, et oot oot, me andsime laenu, pärast saime kõik osanikuks. See ei ole varjatud vä? Mis asi see siis on? Selle peale ütleb U.O omakorda, et mina ütleks sellepeale uurijale, et mul oli valida, kas jääda rahast ilma või saada mingigi osalus sellest, mingigi maa, eks ju .. Selle peale T.V poolt väljendatud roppust ei taha siinkohal korrata, küll aga A K poolt öeldut, et siin tuleb mõelda; Arutelu mida ja kuidas asja uurimisasutusele serveerida jätkub ka edasiselt kogu salvestatud vestluse jooksul. 28.03.2011 jälitusprotokolli kohaselt ütleb A.K, et „oota ma räägin üldiselt ära. Räägime siis nii, et noh ma võin öelda, et /.../ oli kuulutus, või keegi pakkus, ei mäleta kes mulle pakkus. Ma ei tea, ma ei mäleta, käin notari juures iga kuu, sellest on kolm aastat möödas.“ Samuti on asjaolu, et U.O ja T.V kandsid raha Hollin Invest OÜ-le üle eesmärgiga saada kinnistute varjatud omanikuks, tõendatud sellega, et ülekannete selgitusse märgiti, et ülekanne teostati laenulepingu alusel, kuid samas mingit laenulepingut T.V ja U.O sõlmitud ei olnud. Kohtule esitatud kolmelehelised laenulepingud Hollin Invest OÜ ja U.O ning T.V vahel koostati hiljem, 2010.a kui kriminaalasjas oli menetlust alustatud, kusjuures nad teadsid, et menetlus on nimetatud kinnistutega seotud tehingute uurimiseks alustatud. Ühelehelised ja kolmelehelised laenulepingud erinevad nendes märgitud tingimuste poolest, mis viitab nende erinevale koostamise ajale. Kolmeleheliste laenulepingute koostamist hiljem, s.o 2010.a septembris tõendab ka ekspertiisiakt nr 11E-DM0018, mille eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud 3-lehelised RV Hansaholtz OÜ, T.V , R O i, Rofiter OÜ, Roomline OÜ ja U.O poolt Hollin Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingud prinditud 12.10.2010 lähedasel perioodil. Lisaks ekspertiisiaktile kinnitavad mitmed tunnistajad, et kolmelehelised laenulepingud koostati tagantjärele – mitte 09.01.2007, vaid hoopis 2010.a septembris. Seda asjaolu on kohtus kinnitanud tunnistajad A K, P K, P K,

A R, R T.

Prokuröri hinnangul on erinevate laenulepingute koostamine oluliseks asjaoluks, mis viitab süüdistatavate kavatsusele varjata omandisuhet kinnistute osas. Prokurör on oma kohtukõnes

viidanud ka asjaolule, miks olid algselt laenulepingud (ühelehelised) sõlmitud Hollin Invest OÜ-l ainult Rofiter OÜ, Roomline OÜ ja RV Hansaholtz OÜ-ga ja seda põhjusel, et Rofiter OÜ ja Roomline OÜ kaasati põhjusel, et T.V ja U.O ei olnud võimalik nii suurt summat nagu 7,5 miljonit krooni, kinnistute eest maksta. Asjaolu, et Roomline OÜ ja Rofiter OÜ olid kaasatud ainult raha saamiseks kinnitavad ka A K ütlused, mille kohaselt olid Roomline OÜ ja Rofiter OÜ intressid lepingutes kõrgemad põhjusel, et neilt oli vaja ainult raha saada, mitte maad müüa. Asjaolu, mis kinnitab, et tegelikult omandati Kongo kinnistud juba 2007.a jaanuaris T.V ja U.O poolt eesmärgiga need edasi müüa ja tegemist ei olnud pelgalt laenusuhtega, oli see, et Hollin Invest OÜ-le raha ülekandmise hetkest ja Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamise hetkest alates oli olemas Kongo kinnistutele ostja – Mingero OÜ, kellel omakorda oli kokkulepe kinnistut kaubanduslikuks eesmärgiks omandada sooviva ettevõttega (millisteks olid Maxima ja Coca-Cola): a)V L ütluste kohaselt nii kui ta Piilu kinnistu ostis, hakkas seda müüma. Tal oli juba kinnistuid ostes olemas võimalikud isikud, kellele kinnistud edasi müüa. Samas kinnitab V.L, et tal oli ostjaid, kes tahtsid suuremaid tükke ja ta pakkus Kle, et ta ostab Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud Klt ära; b)S K ütluste kohaselt oli temal Lga 2007.a alguses juttu sellest, et Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud on müügis ja S.Kivi kinnitas kohtus, et Piilu kinnistuga oli müügiplaan (osta odavalt ja müüa kallimalt); c)Kinnistusraamatu väljatrükist Piilu kinnistu kohta nähtub, et Mingero OÜ kanti selle kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse 15.01.2007 asjaõiguslepingu alusel 18.01.2007, Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute osas tehtud kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et Hollin Invest OÜ kanti omanikuna kinnistusraamatusse sisse 16.01.2007 asjaõiguslepingu alusel 30.01.2007. Seega, V L ütlustest tulenevalt, osteti Piilu kinnistu edasimüügi sooviga, kuid ainult Piilu kinnistust jäi väheks (liiga väike maatükk) kuna ostjad soovisid suuremat tükki. T.V ja U.O omandasid samal ajal varjatult Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamisega Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud, mis asusid kohe Piilu kinnistu kõrval. Koos Piilu kinnistuga oli tegemist üsna suure kinnistuga, mille realiseerimine tõotas tulla perspektiivikam. Seda, et edasimüügi plaan oli olemas juba 2007.a jaanuaris, kinnitab ka asjaolu, et nii Piilu kinnistu kui ka Kongo kinnistute detailplaneeringu taotlused esitati praktiliselt üheaegselt – Kongo kinnistute osas 16.01.2007 ja Piilu kinnistu osas 22.01.2007. Kinnistute üheaegsest omandamisest 2007.a jaanuaris, detailplaneeringute üheaegsest algatamisest 2007.a jaanuaris ja Mingero OÜ-l 2007.a jaanuaris eksisteerinud soovist omandada ja müüa edasi suurem kinnistutükk, järeldub prokuröri hinnangul, et kinnistute omandamise soovist Mingero OÜ poolt ja edasisest turustamise võimalusest oldi U.O , T.V ja A K poolt teadlikud juba kinnistute Vana-Kongo ja Kongo II vormistamisel Hollin Invest OÜ nimele. Prokuröri hinnangul tekkis hiljemalt 2007.a aprilli lõpuks olukord, kus laenulepingute kattevarjus ostetud kinnistute osas tekkis perspektiiv kinnistutele ostja leida ja tekkis seega reaalne võimalus raha teenida. Seetõttu vormistati 03.05.2007 võlaõiguslikud müügilepingud, et paika panna enda võimalik kasum kinnistute edasisest müügist. Prokuröri hinnangul oli 03.05.2007 tehingute järgselt T.V ja U.O majandushuvi suuruseks seoses Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutega endiselt nimetatud summad kuni võlaõiguslike müügilepingute lõpetamiseni 21.12.2009.

03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus nr 1105 oli kokku lepitud Mingero OÜ poolt müüjatele (sealhulgas T.V-le ja U.O-le ) kinnistute mõtteliste osade eest tasumine hiljemalt 03.08.2007. Selleks ajaks Mingero OÜ lepingulisi kohustusi maksmise osas ei täitnud. Kuid ka pärast 03.08.2007 oli jätkuvalt T.V ja U.O reaalne majandushuvi olemas seoses nimetatud kinnistutega. Nimelt sõlmisid 17.12.2007 Rofiter OÜ, Roomline OÜ, U.O , T.V , R O , RV Hansaholtz OÜ, Hollin Invest OÜ ja Mingero OÜ kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslike müügilepingute muutmise lepingu nr 3464, milles lepiti kokku, et kinnistute ostuhinna tasumise lõpptähtaeg on 03.08.2008. Samuti lõpetati võlaõiguslikud müügilepingud alles 21.12.2009, mil sõlmiti notar Lee Jäetma juures kokkulepe kinnistute mõtteliste osade müügilepingute lõpetamiseks, mille kohaselt lepiti kokku, et Mingero OÜ-l ei ole enam kohustust tasuda lõpetatavate lepingute järgset lepingu eseme ostuhinda ja Mingero OÜ annab kinnistute Vana-Kongo ja Kongo II omandiõiguse tagasi Hollin Invest OÜ-le. Seega eksisteeris olukord, kus võlaõigusliku müügilepingu alusel oli T.V ja U.O õigus saada kinnistute müügist raha 03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud ulatuses kuni 21.12.2009. Kuni selle ajani oli T.V ja U.O huvi kinnistute edasise võõrandamise osas Mingero OÜ poolt, et kätte saada kokkulepitud müügihinda. T.V ja U.O majandushuvi suurus oli kogu selle perioodi ühesugune seetõttu, et 17.12.2007 lepinguga midagi peale ostuhinna tasumise tähtaja, sealhulgas ostuhinda, ei muudetud. Kuna kinnistute mõtteliste osade eest Mingero OÜ poolt müüjatele raha ei makstud tähtajaks, s.o 03.08.2007, oli tegemist olukorraga, kus müüjatel oleks olnud õigus võlaõiguslikust müügilepingust taganeda või nõuda hüpoteegi realiseerimist. Asjaolu, et selliste variantide asemel eelistati 07.12.2007 võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud tasumise tähtaega pikendada, näitab müüjate, sealhulgas U.O ja T.V kavatsust vaatamata kõigele saada tulu, mille suuruses oldi 03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus kokku lepitud ning tegemist oli tegeliku huviga kinnistute müügiga seoses. T.V ja U.O poolset jätkuvat majandushuvi tõendavad ka tunnistajate ja isegi süüdistatavate enda poolt kohtus antud ütlused: -Mingero OÜ esindajate S K ja V L ütluste kohaselt oli Mingero OÜ-l kavatsus müüa VanaKongo ja Kongo II kinnistud kallimalt maha. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt oli võimalikke ostjaid palju, nendest 2 olid Maxima ja Coca-Cola. V L ütluste kohaselt oli lootus saada ca 80 000 000 kuni 100 000 000 krooni ja see lootus oli isegi 2008.a. Pärast 2008.a maikuud tekkis V L sõnade kohaselt olukord, kus turg oli madalseisus ja müüa enam ei õnnestunud; -U.O ütluste kohaselt olid kinnistute ostmisest huvitatud Maxima ja Coca-Cola, kuid Mingero OÜ ei suutnud kinnistuid edasi müüa esialgse tähtaja jooksul ja kuna oli soov ikkagi raha saada, pikendati tähtaega 1 aasta võrra; T.V ütluste kohaselt teadis ta V L jutust, et Mingero OÜ-l olid ostjad olemas, kes soovisid saada suurt maatükki ja ostuhinna tasumise tähtaega pikendati korra. T.V poolt kohtus väljendatu, et tegemist ei olnud perspektiivika kohaga, ei vasta teistele kogutud tõenditele – võlaõiguslikest müügilepingutest nähtuvale asjaolule, millise summa eest Mingero OÜ kinnistud ostis ja tunnistajate ütlustest tulenevale, millised plaanid Mingero OÜ-l seoses nende kinnistutega olid.

Asjaolule, et tegemist oli reaalse plaaniga kinnistud võõrandada, viitab ka see, et Mingero OÜ kandis kulutusi seoses detailplaneeringu koostamisega – kohtule on esitatud Roheline Kapital OÜ poolt 10.12.2007 Mingero OÜ-le koostatud arve nr R-11 summas 441 000,22 krooni ja Liloson Arendus OÜ poolt 16.11.2007 Mingero OÜ-le koostatud arve nr 19 summas 90 000 krooni ning ülekannete teostamist tõendav Mingero OÜ arvelduskonto nr 221011342196 väljavõte, mille kohaselt kanti 16.11.2007 Liloson Arendus OÜ-le Mingero OÜ poolt üle 90 000 krooni ja Roheline Kapital OÜ-le 15.12.2007 üle 441 000,22 krooni. Lisaks kinnitas tunnistaja V L kohtus, et Mingero OÜ kandis kokku kulutusi seoses detailplaneeringuga kokku ligikaudu ühe miljoni krooni ulatuses. Kandes selliseid kulusid, ei ole eluliselt mõeldav, et poleks eksisteerinud plaani detailplaneeringu aluseid kinnistuid võimalikult tulusalt võõrandada. U.O ja T.V jätkuvat majandushuvi seoses Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutega tõendab ka 21.12.2009 notariaalne osa müügileping, mille kohaselt omandasid Hollin Invest OÜ osad A ja T Õigusbüroo OÜ-lt 12 700 EEK ulatuses Rofiter OÜ, 6300 EEK ulatuses RV Hansaholtz OÜ (osanikud T.V ja R O ), R O 6400 EEK ulatuses ja 12 700 EEK ulatuses M.K.K Investeeringute OÜ (osanik alates 17.12.2009 kuni 21.12.2011 U.O). Tegelikult mingeid makseid osade omandamisel ei tehtud, ehkki lepingus oli kirjas, et osade eest on tasutud enne lepingu sõlmimist. Eesmärgil varjata enda isiklikku majandushuvi kinnistutes, vormistasid T.V ja U.O 21.12.2009 osalused OÜ-s Hollin Invest mitte enda nimele, vaid endaga seotud äriühingute nimele: a)T.V osalus vormistati RV Hansaholtz OÜ osana Hollin Invest OÜ-s; b)M.K.K Investeeringute OÜ oli asutatud U.O poolt eesmärgiga hoida enda osalust Hollin Invest OÜ-s. Mingisugust käivet M.K.K Investeeringute OÜ-l ajavahemikul 17.12.2009 kuni 06.05.2010 ei olnud. (U.O ütlused selle kohta, et asutas M.K.K Investeeringute OÜ kuna oli töötu ja tahtis lihtsalt elatist teenida, on paljasõnalised ja pole millegagi põhjendatud): -äriregistri teabesüsteemi andmetel oli M.K.K Investeeringute OÜ asutatud vahetult enne 21.12.2009 toimunud osaluste vormistamist. Juhatuse liige oli alates 17.12.2009 kuni 19.02.2010 U.O ja ainuke osanik oli samuti alates 17.12.2009 kuni 21.12.2011 U.O; -M.K.K Investeeringute OÜ arvelduskonto nr 221048331688 väljavõttest nähtub, et pangakonto avati 17.12.2009 ja suleti panga poolt automaatselt tehingute puudumisel 27.12.2009 ning pangakontol toimusid ainult 40 000 krooni suurune osakapitali sissemaks 17.12.2009 ja intressi laekumised nimetatud summalt. Prokurör nõustub, et tõepoolest T.V ja U.O oli nõudeõigus Mingero OÜ vastu alates 03.05.2007 kuni 21.12.2009. Sellele asjaolule on prokurör oma kõnes ka viidanud. Samas on prokuröri hinnangul nõudeõigus otseselt seotud Mingero OÜ omanduses olnud kinnisasjaga ja selle võimalikult tulusa realiseerimisega. Seega oli nõudeõiguse olemasolu sisuliselt endiselt T.V ja U.O eksisteerivaks majandushuviks Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute suhtes ning detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel osalemine mõjutas nende majandushuve. Prokuröri hinnangul mõjutas detailplaneeringu menetlemisel osalemine T.V ja U.O majandushuve järgmistel põhjustel:

a)Detailplaneering on sisuliselt krundi projekt ja ilma selleta ei saa krundile ehitusõigust ega sellele järgnevalt hooneprojekti ja ehitusluba: -Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja sama § lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Ehitusprojekt omakorda on aluseks ehitusloa väljastamisele Ehitusseaduse § 23 lg 2 p 2 kohaselt. Seega ehitustegevus toimub detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringu alusel; -Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest kui kohalik omavalitsus on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse. Seega sõltub detailplaneeringust väga palju, olukorras, kus maale soovitakse midagi ehitada ja kui selles piirkonnas kus maatükk asub on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. b)Antud juhul on tegemist kinnisasjaga, mis asub piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: -Nii detailplaneeringute aluseks olev veel kehtestamata, kuid rakenduses olev uus Rae valla üldplaneeringu p 5 määratleb detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Üheks detailplaneeringu kohustusega alaks on tiheasustusalad, milleks üldplaneeringu p 5.2 kohaselt loetakse muuhulgas kõik maakasutuskaardil esitatud olemasolevad või kavandatavad elamumaad, ärimaad, tootmis- ja ärimaad, keskusemaad ning ühiskondlike ehitiste maad. Vastavalt üldplaneeringu p 6.9 arvatakse Lehmja küla piirkonnas valdavalt kavandatavaks ärija tootmismaad ning ärimaad. c)Tegemist on kinnisasjaga, mis asub vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres, mille ainuvõimalik perspektiiv oleks äritegevus ja tootmine. -Uue Rae valla üldplaneeringu p 6.9 kohaselt on Lehmja küla puhul tegemist maanteeäärsete aladega, kus maad on juba suures ulatuses tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga. Piirkond on Tallinna-lähedaste logistika- ja tehnoparkide arengualaks. Rae valla üldplaneeringu lahendusega jätkatakse juba kujunevat maakasutuse trendi piirkonnas. Kavandatud on valdavalt äri- ning tootmis- ja ärimaid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee äärsetel aladel; -U.O ütluste kohaselt on sama piirkonna, kus asuvad ka Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud, praktika olnud viimased kümme aastat äritootmismaa, vasakul ja paremal on näha äri- ja tootmishooned, mis on sinna viimase kümne aasta jooksul kerkinud ja see tendents jätkub ning muud peale äri ja tootmise sinna ei planeerita; -A K ütlused kinnitavad asjaolu, et tegemist oli perspektiivse asukohaga edasise arenduse mõttes. A.K ütluste kohaselt oli Rae vallas Tartu maantee äärse maa puhul tegemist perspektiivse tootmismaaga; -Asjaolu, et tegemist oli ainult äri- ja tootmismaana kasutatava maana, kinnitas kohtus ka Rae vallavalitsuses vallaarhitektina töötav S M, kelle sõnul oli antud kinnistu puhul tegemist sanitaarkaitsevööndiga, milles elamine oli inimesele ohtlik ning alates Peetri alevikust kuni Jüri alevikuni planeeriti kõik maad äri ja tootmismaaks. Lisaks asjaolule, et elamumaaks seda maad kasutada ei saanud tingis äri-ja tootmismaana nende maade kasutamise ka S.Me sõnul see, et kontakt Tallinnaga annab suure potentsiaali nendele maadele, et äritegevusega tegeleda.

d)Tõendatud on asjaolu, et Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud ostis 03.05.2007 Mingero OÜ eesmärgiga müüa need edasi konkreetsele kinnistu arendajale; e)Piisavalt on tõendatud ka asjaolu, et kinnistu edasine arendaja soovis nendele kinnistutele ehitada tootmishooneid või büroohooneid (tunnistaja V L ja süüdistatava U.O ütluste kohaselt soovis Maxima ehitada sinna logistikakeskust ja Coca-Cola tootmistsehhi. Asjaolu, et kinnistutest olid huvitatud nimetatud firmad kinnitab ka S K ). Seega olukorras, kus kinnistutel on võimalik ainult äritegevus ja uuritud tõenditest tulenevalt äritegevust seal kinnistutel ka arendada taheti, on kehtestatud detailplaneeringu puhul tegemist kinnistu omaniku huve oluliselt mõjutava dokumendiga. Detailplaneeringu vajalikkust edasimüügi plaanide teostumiseks antud kinnistute puhul tõendavad ka Roheline Kapital OÜ-ga seotud olnud isiku - tunnistaja Ardi Tedrema ütlused selle kohta, et V L soovis, et detailplaneeringu koostamiseks vajalikud tööd saaksid tehtud võimalikult kiiresti. Ardi Tedrema küsimusele, miks on vaja nelja kuuga valmis saada, vastas talle V L , et temal on rahalised kohustused võetud ja ta tahab maast lahti saada. Tunnistaja Ardi Tedrema lisas veel kohtus, et ta andis Valjole nõu, mida saab sinna maatükile panna, mis otstarbel sinna ehitisi paigutada, kes võiksid olla tellijad, maast huvitatud isikud. Samuti Ardi Tedrema ütluste kohaselt olid tol hetkel kui detailplaneering hakkas valmis saama, mitmed kaubandusettevõtted küsinud krunte, kuhu oleks võimalik panna mitmesuguseid poode või ladusid ning ta soovitas V L le Rimit ja Maximat. Sellest nähtub otseselt, et enne kinnistute omandamist oli oluline, milliste hoonestustingimustega saab detailplaneering olema. Asjaolu, et Maxima loobus ostmast Vana-Kongo ja Kongo II kinnistuid on Ardi Tedrema kohtus lahti seletanud selliselt nagu poleks Maximale meeldinud kinnistu kuju. Seda kinnitas ka kohtus V L , et Maxima loobus kinnistu kuju tõttu. Seega võib siit teha prokuröri arvates ühese järelduse – teistsuguse kujuga kinnistu puhul oleks selle müük võinud toimuda, kuid detailplaneeringu olemasolu oli selle juures väga oluliseks asjaoluks. Detailplaneeringu olulisusele antud kinnistute edasimüügi juures viitab ka asjaolu, et tegelikult asuti koheselt kinnistute soetamise järgselt menetlema detailplaneeringut. Arvestades, et Mingero OÜ poolt müüdavaid kinnistuid osta sooviv isik pidi asuma nimetatud kinnistuid hoonestama ja hoonestamiseks on vajalik detailplaneeringu olemasolu, oli detailplaneeringu koostamine antud juhul vältimatuks asjaoluks, ilma milleta poleks saanud kinnistuid välja arendada ja ilma milleta poleks seetõttu ka kinnistute edasimüügil mingit mõtet. Vastupidised väited selle kohta, et detailplaneeringul polnud kinnistu hinnale mingit mõju, ei vasta tegelikele asjaoludele – olukorras kus kinnistu väljaarendamine sõltub detailplaneeringust ei ole loogiline, et ilma detailplaneeringuta kinnistu oleks oma hinna poolest võrdväärne detailplaneeringuga kinnistuga. Lisaks asjaolule, et detailplaneering sätestas ehitusõiguse ulatuse konkreetsele kinnisasjale, määratles see ka kinnistu sihtotstarbe ja selleks oli nagu eelnevalt viidatud sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks. Ilma sellise sihtotstarbe muutuseta ei oleks olnud võimalik Mingero OÜ plaanide realiseerumine – kinnistute müümine isikule, kelle ainuke huvi kinnistute suhtes oli äri- ja tootmistegevus. Asjaolu, et üldplaneering kehtestas vajaduse nagunii sellesse piirkonda kõikide maatükkide suhtes sihtotstarbena ärimaa või äri-ja tootmismaa omab tähtsust niipalju, et väita, et

detailplaneering oli seaduslik. Sellest ei muutu aga tõdemus, et detailplaneering oli vältimatult vajalik kinnistu sihtotstarbe muutmisel. Seega on prokuröri hinnangul tõendatud, et detailplaneeringu olemasolu mõjutas U.O ja T.V majandushuve ja seetõttu mõjutas seda ka detailplaneeringu menetlemisel tehtud otsustused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis Eliste asjas (30.04.2012 nr 3-1-1-23-12) märgib kolleegium, et toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab isikute majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks tajutavalt. Antud juhul on tegemist vahetu ja piisavalt tajutava mõjuga. Seega oli T.V ja U.O alates 2007.a jaanuarikuust rahaliste vahendite ülekandmisest ja Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamisest alates kinnistute Vana-Kongo ja Kongo II osas majandushuvi ja on käesoleva ajani kuna kinnistud on Hollin Invest OÜ nimel, mille omanikud nad läbi oma äriühingute on, mistõttu T.V ja U.O osaledes detailplaneeringu menetlemisel otsuste tegemisel rikkusid KVS § 25 lg 1 sätteid.

Prokuröri hinnangul seisneb Hollin Invest OÜ majandushuvi samuti müügihinnas, mille Hollin Invest pidi Mingero OÜ-lt saama: -Nimelt 16.01.2007 notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 160 kohaselt omandas Hollin Invest OÜ Woodhill OÜ-lt Rae vallas, Lehmja külas asuvast maatulundusmaast suurusega 8,65 ha (katastritunnusega 65301:001:0080) 3⁄4 kaasomandis,t mille eest Hollin Invest OÜ pidi tasuma 4 601 064 EEK ja Rae vallas, Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430) 3⁄4 kaasomandist, mille eest Hollin Invest OÜ pidi tasuma 2 898 936 EEK. Seega kokku pidi Hollin Invest OÜ tasuma 7 500 000 krooni. Antud raha pärines täies ulatuses T.V, U.O jt rahalistest vahendistest ja tegemist polnud Hollin Invest OÜ rahaliste vahenditega; -Seejärel 03.05.2007 võlaõigusliku müügilepingu nr 1105 kohaselt müüs Hollin Invest OÜ 2020/54500 suuruse mõttelise osa Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutest hinnaga 808 000 EEK ja 1 288 000 EEK Mingero OÜ-le; -Seega saab Hollin Invest OÜ majandushuvi suuruseks hinnata müügihinda, mida Hollin Invest OÜ pidi saama Mingero OÜ-lt, s.o kokku 2 096 000 krooni. Samad põhjendused, mille kohaselt mõjutas detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel osalemine T.V ja U.O majandushuve, kehtivad ka Hollin Invest OÜ puhul ja samadel põhjustel mõjutas see ka Hollin Invest OÜ majandushuve: a)Antud juhul on tegemist kinnisasjadega, mis asuvad piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; b)Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute näol on tegemist kinnisasjadega, mis asuvad vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres, mille ainuvõimalik perspektiiv oleks äritegevus ja tootmine; c)Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud ostis 03.05.2007 Mingero OÜ eesmärgiga müüa need edasi konkreetsele kinnistu arendajale; d)Kinnistute edasine arendaja soovis nendele kinnistutele ehitada tootmishooneid või büroohooneid; e)Detailplaneering oli vältimatult vajalik kinnistute edasimüügi läbiviimiseks. Seega on prokuröri hinnangul tõendatud, et detailplaneeringu olemasolu mõjutas ka Hollin Invest OÜ majandushuve ja seetõttu mõjutas seda ka detailplaneeringu menetlemisel tehtud otsustused. 3.2.3.Tõendatud on, et Hollin Invest OÜ, kellel oli majandushuvi seoses Kongo kinnistutega, juhatuse liige A K allus T.V ja U.O korraldustele: T.V ja U.O korraldustele allumine on tõendatud rahaliste vahendite kandmisega Hollin Invest OÜ kontole, milline tegevus oli kantud eesmärgist tegelikult saada ise varjatult kinnistute omanikuks ja kontrollida nende kinnistutega toimuvaid edasisi tehinguid. Arvestades asjaolu, et rahaliste vahendite kandmine Hollin Invest OÜ kontole oli kantud eesmärgist saada ise tegelikuks kinnistu omanikuks ja tegemist ei olnud laenuga, võib sellest üheselt järeldada, et sellises olukorras määravad rahaliste vahendite kasutamist need samad rahalised vahendid sinna pangakontole kandnud isikud. Samuti tõendab korraldustele allumist asjaolu, et tegelikud kõige suuremad kasusaajad oleksid kinnistute Mingero OÜ poolt edasimüügi korral olnud vaatamata mõningale Hollin Invest OÜ enda kasule, siiski T.V ja U.O , mistõttu on põhjendatud alus järeldada, et nemad dikteerisid ka edasiste tehingute toimumise – 03.05.2007 võlaõiguslike

müügilepingute sõlmimise ja hiljem osaluste vormistamise 21.12.2009. Seega oli ka edasine Hollin Invest OÜ tegevus T.V ja U.O sisulise kontrolli all. Asjaolu, millistel tingimustel sõlmiti 03.05.2007 võlaõiguslikud müügilepingud ei olnud A K ega Hollin Invest OÜ määrata, kuna summad, millised Mingero OÜ pidid müüjatele tasuma, tulenesid varasemalt panustatud rahasummade ulatusest, proportsionaalselt panustatud summadest. Samuti tõendab korraldustele allumist asjaolu, et Hollin Invest OÜ oli asutatud ainult VanaKongo ja Kongo II kinnistute omandamiseks ja põhiliseks kasusaajaks nende kinnistu edasimüügi õnnestumise korral ei ole olnud Hollin Invest OÜ, mistõttu saab järeldada, et ka Hollin Invest OÜ asutamine toimus U.O ja T.V initsiatiivil ja korraldusel. Hollin Invest OÜ asutamist ainult sellisel eesmärgil tõendab Hollin Invest OÜ pangakontolt nähtuv, mille kohaselt sellel kontol ei ole toimunud mingeid rahaliste vahendite liikumisi peale nende, mis olid otseselt vajalikud Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisega ja detailplaneeringu tegemisega. Samuti A K ütluste kohaselt asutati Hollin Invest OÜ kinnisvara investeerimise eesmärgil. Hollin Invest OÜ äriregistri väljavõttest nähtub, et Hollin Invest OÜ kanti registrisse 30.11.2006 (VI kd tl 20-21). Arvestades, et Hollin Invest OÜ asutamine jäi ajaliselt vahetusse lähedusse Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisega Woodhill OÜ-lt ning muud tegevust Hollin Invest OÜ-l peale Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutega seotud rahaliste vahendite ülekannete teostamine, sealhulgas ka mitte mingite muude kinnisvaraprojektide teostamist, ei olnud, ei saa seetõttu lugeda A K ütlusi selles, et ta ei teadnud enne Hollin Invest OÜ asutamist nimetatud kinnistute müügist, usaldusväärseks. Asjaolu, et Hollin Invest OÜ oli asutatud ainult Kongo kinnistute omanikukande vormistamiseks ja sellel äriühingul muu tegevus puudus, näitab ka see, et Hollin Invest OÜ-l puudusid rahalised vahendid notaritasude ja detailplaneeringu kulude tasumiseks. Hollin Invest OÜ pangakontolt nähtub, et rahalised vahendid on enne kulude tasumist vahetult enne pangakontole kantud ja A K ütluste kohaselt ei olnud need Hollin Invest OÜ rahalised vahendid, vaid need olid laenatud. Samuti järeldub Hollin Invest OÜ asutamine ainult Kongo kinnistute omanikukande vormistamiseks A K ütlustest, mille kohaselt oli tal 2006-2007 teisigi kinnisvaraga tegelevaid firmasid, tema sõnul isegi liiga palju, sealhulgas Reval Kinnisvara AS. Puudub mõistlik põhjendus miks pidanuks A K asutama uue äriühingu lihtsalt niisama kinnisvara arendamiseks olukorras, kus tal on selliseid firmasid palju. Samuti oli Hollin Invest OÜ nimel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine seotud korralduse täitmisega tegelikult kasu saavate isikute, eelkõige T.V ja U.O poolt. A K ütluste kohaselt oli temal plaan kinnistud edasi müüa 3 kuuga, mingit arendamise soovi tal ei olnud. Samas kinnitab ta, et detailplaneeringu algatamise idee tuli temalt endalt, kuid ta suhtles Lga kuna tegemist oli ühise detailplaneeringuga. A K möönis ka seda, et detailplaneeringu menetlemine kestab 1 aasta või rohkem. Seega, kui A K a Hollin Invest OÜ juhatuse liikmena sooviski kinnistud kiiresti maha müüa, miks oli siis vaja asuda kiiresti (koheselt samal päeval pärast kinnistute omandamist) asuda taotlema detailplaneeringu menetlemist (mis tema enda ütluste kohaselt peaks kestma vähemalt 1 aasta). Ilmselgelt oli tegemist mitte tema enda algatusega, vaid isikute algatusega, kellel sellest kõige rohkem kasu saada oleks – antud juhul T.V ja U.O.

Kuni 31.03.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 p 7 kohaldamiseks peab olema tegemist olukorraga, kus äriühingu juhatuse liige peab olema tegutsenud ametisiku arvel, ametiisiku huvides ja ametisiku korralduste kohaselt ametiisikuga kokkuleppel. Antud juhul tuleb U.O T.V ja A K kokkuleppel tegutsemist eeldada olukorras, kus Hollin Invest OÜ oli asutatud eesmärgiga vormistada selle äriühingu nimele kinnistud, Hollin Invest OÜ pangakontole oli U.O ja T.V poolt kantud rahalised vahendid eesmärgiga saada ise tegelikuks kinnistu omanikuks ning nende kinnistute edasimüügilt kasu saada. Seega on prokuröri hinnangul tõendatud on, et Hollin Invest OÜ, kellel oli majandushuvi seoses Kongo kinnistutega, juhatuse liige A K allus T.V ja U.O korraldustele, tegutses nende arvel ja nende huvides, mistõttu T.V ja U.O rikkusid KVS § 25 lg 1 p 7 sätteid.

uus otsus, millega tunnistada T.V ja U.O süüdi KarS § 300 lg 2 järgi ning karistada neid rahalise karistusega. Prokurör jääb ringkonnakohtus kõigi nende tõendite juurde, mis maakohtus avaldati ja taotleb KrMS § 335 lg 2 alusel ringkonnakohtus kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme kohtuistungi protokoll. Samuti leiab prokurör, et veendumaks, et 28.03.2011 jälitusprotokolli näol on tegemist seadusliku ja lubatava tõendiga, on vajalik ringkonnakohtu poolt läbi viia omapoolne jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 339 lg 2; § 340 lg 4 p 2, 3 apellant p alub : Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus T.V õigeksmõistmise osas ja teha süüdimõistev otsus;

ja U.O

Tunnistada T.V süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 330 päevamäära ulatuses summas 15 227,59 eurot (722 krooni x 330); Tunnistada U.O süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

380 päevamäära ulatuses summas 26 229,34 eurot (1080 krooni x 380); Viia läbi jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll; Vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu õigeksmõistev otsus kuulub apellatsiooni alusel tühistamisele ja seda alljärgneva põhistusega.

Tuginevalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-12 sedastatule on nimetatud materjalid lisatud ka kohtutoimikusse. Seega pole antud juhul jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli teostatud vaid kohtu vahendusel vaid süüdistatavatel ja kaitsjatel oli võimalus teha seda vahetult vastavate määruste ja taotlustega tutvudes.

subjektiks on ametiisik, kus tehakse kõik varjatuna, on tõendite kogumine sisuliselt võimatu muude kui jälitustoimingutega. Siinjuures osutab ringkonnakohus Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-10-02 sedastatule, sellest, et kuna korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ning tekitab reeglina ka konkurentsimoonutusi, on korruptsiooni vältimine, sh abstraktse korruptsiooniohu vähendamine õigusriiklikult aktsepteeritav põhiõiguste piiramise põhjus. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on tegemist nn peitkuritegudega, mis on iseloomult raskemad ametialased kuriteod, millede menetlemisel on jälitustoimingutel suur roll ning jälitustoimingute käigus saadud teave on oluline kuna tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud ja tihti ka välistatud. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelse menetluse läbiviija lahendanud jälitustegevuse vajalikkuse ja otstarbekuse uurimistaktikast lähtudes. Eksisteerib kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte, mille kohaselt uurimisasutus ja prokuratuur võivad kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks ja tingimuste loomiseks kohtumenetluseks. KrMS § 211 kehtestab, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Sellest tulenevalt ei pruugi kajastuda jälitustoimingutega kogutud teabes üksnes süüstava iseloomuga tõendeid. Seega ei sõltu talletatava teabe sisu pelgalt menetleja tahtest. Kohtueelse menetluse eesmärgiks on välja selgitada kõik kuriteoga seonduvad asjaolud. Eeltoodu alusel kolleegium ei nõustu maakohtu poolse jälitusprotokollide ebaseaduslikuks tunnistamise põhistusega ning leiab, et eeluurimiskohtuniku määrustes motiivide puudumise alusel pole protokollide tõendite kogumist väljajätmine ülaltoodud põhistusel kooskõlas seadusega.

Antud juhul on prokuröri poolt kohtule esitatud ning kohtus vahetult uuritud tõendiks 28.03.2011 koostatud jälitusprotokoll, kus on kajastatud süüdistatavate telefonivestluste sisu/ 4 kd. t.lk. 128-131/. Protokolli kohaselt on jälitustoimingu läbiviimise ajaks märgitud 25.08.2010 ja 29.08.2010. Toimingu aluseks on eeluurimiskohtuniku 03. augusti 2010 aasta määrus nr 412/ 7 kd. t.lk. 203-204/, millega pikendati KrMS § 118 ( kehtiv KrMS § 1267) ettenähtud toimingu luba nii U.O kui T.V kasutuses oleva mobiiltelefoni ja lauatelefoni üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks,-vaatamiseks ja salvestamiseks tähtajaga 04.08.2010 kuni 02.09.2010. a. Eelnimetatud protokollis kajastatud toiming on tehtud kohtu poolt jälitustoiminguks antud tähtajal ning protokollis kajastatud teave on saadud antud loa piires, seega jälitusprotokoll on käsitatav seadusliku tõendina. Samuti on kohtule esitatud ja vahetult uuritud jälitusprotokolli/ 4 kd. tlk. 134-136/, mille kohaselt on jälitustoimingu aluseks ringkonnaprokuratuuri 27.08.2010 aasta luba nr 2150/ 7 kd. t.lk. 205-206/. Jälitustoiminguks on menetlust juhtiv prokurör juhinduvalt KrMS § 112 lg 3, andnud loa teistehulgas T.V ja U.O suhtes KrMS § 115 ettenähtud varjatud jälgimiseks ajavahemikus 28.08.2010 kuni 01.09.2010. Varjatud jälgimine on läbi viidud T.V ja U.O suhtes 29.08.2010 aastal. Jälitustoimingud on läbi viidud seadusliku loa alusel ja selle piires. Seega on jälistuprotokoll seaduslik tõend. Uuritavaks tõendiks oli ka jälitusprotokoll/ 4 kd. t.lk. 137-162/, milles kajastatud teabele on prokurör toetunud ka apellatsioonis kuna prokuröri arvates on tegemist tõendiga mis kinnitab asjaolu, et U.O oli 16.10.2007, 04.12.2007 ja 10.12.2007 ning T.V oli 10.12.2007 ja 11.12.2007 majandushuvid seoses Vana-Kongo kinnistuga ja Kongo II kinnistuga. Ühtlasi tõendab 28.03.2011 jälitusprotokoll Hollin Invest OÜ tegutsemist T.V ja U.O huvides ning Hollin Invest OÜ juhtorgani liikme allumist T.V ja U.O korraldustele. Jälitustoimingu protokollis on toimingu aluseks märgitud eeluurimiskohtuniku 03. augusti 2010 aasta luba nr 412/ 7 kd. t.lk. 203-204/ T.V ja U.O asukohas peetavate vestluste salajane pealtkuulamine,- vaatamine, salvestamine. Toimingu tegemise ajaks on märgitud 29.08.2010.a. Vastavalt protokollile jälitustoimingu juures isikuid ei viibinud ega ka toimingus osalenud. Kolleegium leiab, et kuigi jälitustegevust on läbi viidud kohtu poolt antud ja protokollis alusena näidatud eeluurimiskohtuniku loa alusel ja piires, pole siiski nimetatud jälitusprotokoll antud juhul tõendina käsitatav ja seda alljärgneva põhistusega. Vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur ja nagu eelpool juba märgitud on KrMS § 114 kohaselt jälitustoiminguks loa andmise aluseks juhtiva prokuröri põhjendatud taotlus. Kohtu õiguseks on kas taotluse alusel anda luba või sellest keelduda. Maakohus on oma otsuses juba viidanud( otsuse lk 18) prokuröri taotluste ja kohtu poolt väljastatud lubade erinevustele, kuid pole sellisele asjaolule eraldi õiguslikku hinnangut andnud. Kolleegium tutvudes jälitusprotokollis kajastatud toimingu teostamiseks antud loaga ja omakorda loa andmise aluseks oleva juhtivprokuröri taotlusega, leiab, et kohtuniku poolne toimingu tegemise luba väljub prokuröri taotluse piiridest. Nimelt on kohtueelset menetlust läbivalt prokuröri poolt taotletud M K( K) poolt T.V ja U.O asukohas peetavate vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks. Sellekohase sõnastusega taotlus on esitatud ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt jälitusloa pikendamise taotluses nr 1895, mis on kontrollitav ringkonnakohtule esitatud

jälitustoimikust. Seega on prokurör ise mingil põhjusel seadnud piirangud kelle poolt peab toimuma T.V ja U.O asukohas nende suhtes läbiviidav jälitustoiming ehk on täpselt ära näidanud millisel viisil läbiviidava toiminguga on isikute põhiõiguste riive võimalik läbi viia ning nende seaduslikke õigusi piirata. Nimetatud taotluse alusel on eeluurimiskohtunik koostanud määruse, millega on pikendanud luba nii M.Kase kui ka V.Gutmani ja U.O asukohas peetavate vestluste salajaseks kuulamiseks, vaatamiseks, salvestamiseks. Kuigi on tegemist nii loa pikendamise taotlusega kui ka loa pikendamise määrusega, on tegemist siiski olukorraga kus kohus on eeltoodud prokuröri taotluses märgitud toimingu tegemise piirangu jätnud tähelepanuta ning andnud loa taotlusega võrreldes isikute õiguste laiemaks riiveks, mille kohast uut taotlust pole prokuröri poolt esitatud. Jälitusprotokolli alusel pole tuvastatav, et 29.03.2010 aastal läbiviidavas jälitustoimingus oleks M.Kask osalenud või selle juures viibinud või tema poolt oleks süüdistatavate vestlust pealt kuulatud ja salvestatud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks viidata Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-11 sedastatule, et tõendi lubatavuse hindamise üldine reeglistik ei ole kasutatav tõendite kogumisel jälitustegevuse vahendusel. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tuleb KrMS §-s 111 sätestatut käsitada lex specialis’ena tõendite lubatavuse hindamise üldregulatsiooni suhtes. See tähendab, et jälitustoimingu käigus asetleidnud mistahes menetlusõiguse rikkumine toob endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Jälitustoimingu käigus asetleidnud rikkumise tuvastamisel puudub kohtul tõendi lubatavuse küsimuses kaalumisvõimalus ja see rikkumise tulemina saadud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohtukolleegium, et 29.08.2010 aastal T.V ja U.O asukohas peetavate vestluste salajase pealtkuulamise,- vaatamise ja salvestamise protokoll pole lubatav tõend ning tuleb tõendite kogumist eeltoodud põhistusel välja jätta.

Käeoleval ajal kehtiva KarS § 3001 lg-s 2 ettenähtud kvalifikatsioon ei näe enam ette olukorda, kus ametiisik rikub KVS § 25 lg 1 p 7 ettenähtud piirangut, kuid jätkuvalt kehtib vastutus KVS kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest ulatuses üle 320 000 eurot, milles käeolevas asjas samuti süüdistused esitatud.

04.12.2007, 10.12. 2007 ning V.Gutmanil 10.12.2007 ja 11.12.2007, kuna kinnistud kuulusid alates 03.05.2007 Mingero OÜ-le. Prokurör on nimetatud kohtu järeldust vaidlustanud ning on leidnud, et süüdistatavatel olid majandushuvid seonduvalt kinnistutega ka pärast eeltoodud päeva ning seda ka süüdistuses nimetatud kuupäevadel. Kohtukolleegium sellise prokuröri järeldusega nõustudes märgib järgmist. 03.05.2007 sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt müüs Hollin Invest OÜ mõttelised osad kinnistutest U.O-le kogusummas 2,5 miljonit krooni ja T.V-le 625 000 krooni eest ning viimasega seotud äriühingule 1 250 000 krooni eest. Lepiti kokku, et lepingu eseme omandiõigust ostjatele üle ei anta, vaid see läheb müüjalt üle OÜ-le Mingero/ 2 kd. t.lk. 123-134/. Samal päeval on sõlmitud võlaõiguslik müügileping teistehulgas U.O ja T.V ning temaga seotud äriühingu kui müüjate ja OÜ Mingero kui ostja vahel sellest, et U.O müüb mõttelised osad kinnistutest vastavalt hinnaga 2 144 000 krooni ja 13 256 000 krooni ning T.V hinnaga 3 350 000 krooni ja RV Hansaholtz OÜ hinnaga 6 700 000 krooni OÜ-le Mingero, kusjuures tasumise tähtajaks oli 03.08.2007. Lepingu eseme valduse üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingu kohaselt pärast kogu ostuhinna laekumist müüja kontole. Vaidlus puudub juba kohtu poolt süüdistatavatel majandushuvide tuvastatuga seonduvalt, et juba 2007 aasta jaanuaris oli süüdistatavate tahe suunatud kinnistute osade müümiseks. Süüdistatavatega sõlmitud notariaalsete ostu-müügilepingute esemeks olid kinnistute mõttelised osad. Ka OÜ Mingero ja süüdistatavate vahel sõlmiti kinnistute mõtteliste osade ostu-müügileping, seega tekkis müüjatest süüdistatavate ja osaühingu vahel võlaõiguslik suhe. Tuvastatav on, et 03.08.2007 aastal, mil saabus sõlmitud lepingute kohaselt kogu müügisumma lõpliku tasumise tähtaeg, summat ei tasutud, vaid 17.12.2007 aastal sõlmiti kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslike müügilepingute muutmise leping, mille kohaselt oli süüdistatavatele kinnistu osade ostuhinna tasumise uueks tähtajaks 03.08.2008/ 4 kd t.lk. 8388/. Selline käitumine näitab, et U.O ja T.V sooviks oli, et OÜ Mingero täidab oma kohustused ja tasub neile lepingus ettenähtud summad, ehk nad soovisid saada tulu kuna müügihind ületas oluliselt kinnistute ostuks kulutatud summad. Tõendamist on leidnud, et võlaõiguslikud müügilepingud kehtisid ajal, mil U.O ja T.V ametiisikutena osalesid nende endi poolt sõlmitud lepingute esemeks olnud kinnistute detailplaneeringu kehtestamisega seonduvate otsuste tegemisel. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et majandushuvi ei piirdu vaid mingi vara, antud juhul kinnistute osa, omandiõigusega nagu on majandushuvi osas lähtunud maakohus. Seda enam, et maakohus on ise tuvastanud süüdistatavate majanduslikud huvid ajal, mil kinnistute omanikuks oli OÜ Hollin Invest, kes oli aga kinnistud omandanud süüdistatavate rahaliste vahendite arvel. Samas kui samade kinnistutega seotud võlaõiguslikud kohustused läksid lepingu kohaselt üle OÜ-le Mingero, on kohus arusaamatult majanduslikud huvid lugenud lõppenuks ning otsuste tegemisega seotud toimingutes huvide konflikti eitanud. Kolleegiumi veendumuse kohaselt isiku nõudeõigus, mis on seotud konkreetsete kinnistutega, mõjutab oluliselt tema ja temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et detailplaneeringu menetlemisest ja lõppotsustest olenes kinnistute sihtotstarve ning ilma detailpaleeringuta pole võimalik kinnistutel mingi arendustegevus. Samuti sõltus süüdistatavate kehtiva nõudeõiguse täitmine OÜ Mingero poolt kinnistute edukast realiseerimisest, mis jällegi sõltus detailplaneeringu kehtestamisest.

Asjaolu, et kinnistud asusid äri-ja tootmismaana kasutataval maaalal, mis oli ka perspektiivne tootmismaa, on kinnitanud kohtus nii süüdistatavad kui tunnistajad. A.K, S.M. Maakohtu otsuse lk 32 esitatud põhistus just OÜ Mingero poolt kinnistute detailplaneeringutega seotud kulutuste tegemise osas ei anna alust jõuda järeldusele, et süüdistatavatel seetõttu majandushuvi ja üldse puutumus äriühinguga puudus. Küll aga annab selline asjaolu alust tuvastada, et detailplaneering oli nimetatud kinnistute edasiseks ja edukaks müügiks vältimatu kuna tegemist oli äri- ja tootmismaaga ning OÜ Mingero esindajate S.Kivi ja V.L ütluste kohaselt oli nende sooviks kogu neile kuuluva maaala müük ja võimalikeks ostjateks olid Maxima kauplusekett ja Coca-Cola. Tõendatud on, et süüdistatavatel ja OÜ-l Mingero olid võlaõiguslikud suhted ja äriühingul oli süüdistatavate ees seoses kinnistute ostuga rahalised kohustused. Kolleegium leiab, et detailplaneeringu olemasolu mõjutas T.V ja U.O majandushuve, mistõttu mõjutas huve ka detailplaneeringuga seotud otsustused. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-23-12 on sedastanud, et toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab isiku majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks tajutavalt. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist vahetu ja piisavalt tajutava mõjuga. Seega tõendatud on, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas U.O ja T.V, ametiisikutena, vastavalt osalesid ja viimane ka tegi otsuse mis oluliselt mõjutas nende endi majandushuve, mistõttu on tegemist toimepanemise ajal kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 27 lg 1 ja kehtiva § 11 lg-s 1 sätestatud huvide konfliktiga.

Kolleegium leiab, et tuvastatav on nii kriminaalasja kirjalike materjalidega, eelkõige äriregistri väljavõttega( 4kd. t.lk. 89-90) ja ka A.K ütlustega, et Hollin Invest OÜ moodustati ja kanti äriregistrisse 30. novembril 2006. Ning kuigi tunnistaja on andnud ütlusi, et äriühing asutati kinnisvarasse investeerimise eesmärgiga, on nii tema enda kui toimiku kirjalike materjalidega eelkõige arvelduskonto väljatrüki alusel tõendatud, et faktiliselt rahalisi vahendeid mida oleks võimalik investeerida äriühingul ega ka A.Kl polnudki. Küll aga nähtub konto väljavõttest, et ainukesteks rahalisteks vahenditeks olid 2007 aasta jaanuaris saadud summad, muuhulgas ka süüdistatavatelt. Kinnistute müügilepingus ettenähtud hind oli võrdne osaühingu kontole päev või paar kantud kogusummaga. Seda vahetult enne seda kui alustati süüdistatavate poolt menetlustoiminguid äriühingu avalduse alusel detailplaneeringuga seonduvalt kuna rahade laekumise järgselt 16.01.2007 esitas osaühing ka Rae Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Kohtukolleegium leiab, et kuna on tõendatud, et osaühingul Hollin Invest puudus nii enne kui ka pärast kinnistute omandamist igasugune majandustegevus ning tõendatud on, et äriühing asutatigi vaid Kongo II ja Vana- Kongo kinnistute soetamise eesmärgil ning seda tehti olulises osas süüdistatavate käest saadud rahaliste vahendite eest on tõendatud, et äriühing tegutses süüdistatavate arvel ning nende huvides. Rahalise vaheltkasu saamise soovi on jaatanud ka süüdistatavad. Süüdistatavate huvides tegutsemisena on hinnatav süüdistuses märgitud kinnistutega seonduv äriühingu tegevus läbi juhatuse liikme A.K. Vastavalt 03.05.2007 aastal sõlmitud võlaõigusliku müügilepingule nr 1105 müüs osaühing Hollin Invest mõttelised osad mõlemast kinnistust OÜ-le Mingero, kokku summas 2 096 000, on nimetatud summa käsitatav Hollin Invest OÜ majandushuvi suurusena. Tuvastatav on, et süüdistatavad detailplaneeringuga seonduva menetluse ja otsuste osalemisel ning nende tegemisel tegutsesid kokkuleppeliselt A.Kga, kuna detailplaneeringu osas otsustuste tegemine mõjutas oluliselt ka äriühingu majandushuve. Maakohtu poolt esitatud seisukoht, et osaühing kasutas kinnistute omandamiseks peale süüdistatavate veel teistelt isikutelt saadud rahalisi vahendeid, pole antud juhul oluline ega anna alust süüdistatavatest ametiisikute õigeksmõistmiseks. Maakohus on nentinud, et kriminaalasja materjalide juurde on lisatud mitmeid erinevaid laenulepinguid, kuid võlaõiguslike suhete olemasolu pole keegi eitanud. Kohus on leidnud, et rahaliste vahendite ülekanded on tehtud pangaülekannetega, rahaliste vahendite liikumine on nähtav ja kontrollitav. Samas on ka kohus ise leidnud, et nii U.O kui T.V oli eesmärgiks kinnistutega seonduvalt kiire vaheltkasu teenimine. Sellise eesmärgi saavutamine oli aga omakorda otseses sõltuvuses detailplaneeringu kehtestamisega, mida aga omakorda tagasid süüdistatavad oma ametialasest pädevusest lähtuvalt. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu kuidas süüdistavad vormistasid rahaliste vahendite ülekanded äriühingule , tähtsust ei oma. Oluline on ametiisikuna otsuste tegemine või osalemine otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab nii nende endi kui ka juriidilise isiku huve, kes tegutseb kokkuleppeliselt ametiisiku arvel või huvides ning allub korraldustele. Antud juhul on nimetatud asjaolud tuvastatud. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et osaühingul puudus pärast kinnistute omandiõiguse üleminekut OÜ-le Mingero igasugune seos ja majanduslik huvi. Nagu eelpool ringkonnakohus märkis, olid süüdistatavate poolt detailplaneeringu menetlemise ajal, otsuste vastuvõtmise ja osalemise ajal osaühingute vahel kehtiv, jõustunud ning täitmata võlaõiguslik suhe ning OÜ-l Hollin Invest olid kestvalt majandushuvid kuna osaühingul üle kahe miljoni krooni saamine oli oluliselt mõjutatud edukast ja kiirest detailplaneeringu kehtestamisest.

Prokurör on apellatsioonis süüdistatavatele mõistetavaks karistuse liigiks taotlenud rahalist karistust, mistõttu sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistuse mõistmise kaalutlusõigus ringkonnakohtul puudub. Arvutuskäigu kohaselt on prokurör taotlenud T.V karistamist 330 päevamäära ja U.O 380 päevamäära ulatuses. Keskmiseks päevasissetulekuks oli 2008 aastal vastavalt teatisele T.V 722 krooni ehk KarS § 44 lg 4 alusel 46,10 eurot ja U.O 1080 krooni ehk 69,00 eurot ( 7 kd. t.lk. 207,208). Kohtukolleegium leiab, et süü suurusest lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et tegemist on ametiisiku poolt aususe kohustuse rikkumise kuriteoga mis kahjustab täitevvõimu tegevust seestpoolt ning süüdistatavate tahtlik riigivalitsemist kahjustav tegevus oli ajendatud vaid isikliku kasu saamisest. Karistust kergendavad asjaolud pole kummagi süüdistatava puhul antud juhul tuvastatavad. Karistust raskendavaid asjalusid ei ole prokurör süüdistusaktis ega apellatsioonis esitanud. Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata isikuteks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuriteod olid toime pandud 2007 aastal, menetlust alustati 2009 aastal, seega on menetlus toimunud küllaltki pikalt, kuid siiski mõistliku aja jooksul. Samas on menetluse mõistliku aja teatav riive siiski tuvastatav, kuid see on antud juhul heastatav mõistetava karistusega. Käesoleval juhul on prokurör samuti sellisele asjaolule viidanud ning ongi taotlenud kergemaliigilise karistuse mõistmist ega taotlenud seetõttu ka maksimaalset päevamäära. Kolleegium leiab, et prokuröri poolt taotletud karistuse liik, rahaline karistus ja päevamäärad , mis jäävad sanktsiooni keskmise ja ülemmäära vahele on kooskõlas süü suuruse ja süüdistatavate isikutega. Õigustatult on prokurör karistuse individualiseerimisel võtnud aluseks ka asjaolu, millises ulatuses süüdistatavate osalemine otsuste tegemisel nende majanduslikke huve mõjutas. Kuna U.O saadav tulu oleks olnud T.V omast suurem on ka seaduslik tema karistamine rangema karistusega. Kolleegium leiab, et karistuse mõistmise osas kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele ja süüdistatavaid tuleb karistada rahalise karistusega.

osalemisega( 7 kd. t. lk. 163-164) kogusummas 159,11 eurot. Nimetatud kulud tuleb süüdistatavatelt võrdsetes osades välja mõista.

Ivi Kesküla

Meelika Aava

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.