Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
H.E (H.E) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 8. novembri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Karl Saavole tema poolt apellatsioonimenetluses H.E-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.Välja mõista H.E-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
5.
H.E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.E , 1-13-3988, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 29. aprilli 2013 otsusega tunnistati H.E süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust H.E-le Tartu Maakohtu 12. septembri 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust alates
28.aprillist 2013. H.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27. juulil 2014.
2.Tartu Vangla esitas 28.10.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav H.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 08.11.2013 määrusega jäeti H.E talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Maakohtu hinnangul on H.E puhul positiivne toetavate lähisuhete ja kindla elukoha olemasolu. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on vajalikud nõusolekud eluruumis valve kohaldamiseks. Samuti on positiivne, et vangistuse jooksul on H.E olnud motiveeritud sotsiaalabiprogrammides osalemiseks, kuid temast mitteolenevatel põhjustel ei ole seda senini saanud veel teha. Hetkel kannab ta esimest reaalset vangistust, mistõttu võiks ka selle õiguskuulekusele suunav mõju olla potentsiaalselt suurem kui näiteks korduvat karistust kandva isiku puhul.
3.2.Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud kolme kohtuotsuse kogumis ning varasemalt on tema suhtes kohaldatud ka alaealise mõjutusvahendit käitumiskontrollile allutamise näol ning asenduskaristusena üldkasulikku tööd. H.E jätkas õigusvastast tegevust üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu kannab H.E nüüd reaalset vangistust kolme kohtuotsuse kogumis liitkaristusena. Varasem mõjutusvahendi kohaldamine ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning süüdimõistetu järjekordset usaldamist tuleb kaaluda eriti hoolikalt. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et mõistab ja kahetseb igati oma varasemat käitumist, siis nähtub kohtule esitatud kirjalikest materjalidest, et kohati on süüdimõistetul siiski kalduvus oma kuritegude tõsisust vähendada ja oma rolli minimeerida. H.E ei ole suutnud vanglas täielikult alluda temale kehtestatud reeglitele, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul praeguseks ärakantud reaalse vangistusega täidetud, tema järjekordne usaldamine oleks põhjendatud ning ta suudaks jätkata oma elu seadusekuulekalt, järgides samas ka temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.
3.3.Materjalide põhjal on alust arvata, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud varalise kasu teenimise eesmärk, alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus teiste isikute poolt. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on katkestanud suhted varasemate kuriteokaaslastega ning vabanemisel on tal olemas ka kindel töötamise võimalus, siiski tuleb arvestada sellega, et toimiku kirjalikest materjalidest nähtuvalt on tööandja kinnitanud otseselt töötamise võimalust vaid kuni detsembrikuuni ja sealt edasi alles kevadel. Seega ei ole kindlust, kas süüdimõistetule lubatud töökoht oleks ka püsiv, et tagada talle majanduslik kindlustatus stabiilselt ning maandada seega majanduslikust olukorrast tulenevaid riske õigusvastase tegevusega jätkamiseks. Samuti ei ole kindlust, kas maandatud on süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid, kuivõrd vastavaid programme ei ole ta vanglas veel läbinud. Kuigi H.E on ise sotsiaalabiprogrammi vastu huvi tundnud ning on nõus läbima -2-
selle ka vabaduses ja lisaks endale ampulli paigaldama, leidis maakohus, et süüdimõistetule oleks siiski kasulikum praegu karistust edasi kanda ja tegeleda aktiivselt oma kuriteoriskide maandamisega juba enne vabanemist, et tagada vabanemisel paremad võimalused seadusekuulekalt hakkamasaamiseks.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H.E kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 08.11.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada H.E vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
4.1.Kaitsja arvates on oluline pidada silmas, et H.E kannab vangistuslikku karistust esmakordselt. Kuigi süüdimõistetul esineb karistuse kandmise perioodil Tartu Vanglas üks distsiplinaarkaristus, võib tema senist karistuse kandmist hinnata positiivseks, mida kinnitab ka vangla poolt antud iseloomustus. Tartu Vangla toetab H.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks väljendas H.E kohtuistungil, et on nõus vabanedes täitma kriminaalhooldaja poolt soovitatud kohustusi ja tegevusi.
4.2.H.E saab vanglast vabanemisel elama asuda oma isale A.P. ule kuuluvasse elamusse XXX , kus elavad praegu tema isa ja ema ning 10-aastane õde. Ema sõnul oleks praegu poja abi kodus väga vaja - maja kütmisel ja perekonna majanduslikul toetamisel. Varasematel töötamise perioodidel aitas H.E vanematel kulusid tasuda, ostis remondi tarbeks vahendeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja H.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.
7.Kolleegium peab positiivseks, et H.E on vabanedes olemas kindel elukoht ja toetav perekond. Lisaks on OÜ XXX esindaja kinnitanud, et H.E-le oleks ettevõttes tagatud töö oktoobrist detsembrini ja jälle kevadel, kui on rehvivahetuse hooajad. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabaneda alkoholisõltuvusest ja ennast muuta ning edaspidi vältida kuritegude toimepanemist.
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna H.E on korduvalt varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole H.E oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Isik on varasemalt rikkunud katseaja nõudeid ja pannud katseajal toime ka uusi kuritegusid. Kinnipidamisasutuses on H.E distsiplinaarkorras karistatud, mis samuti kinnitab, et süüdimõistetu ei taha järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. H.E on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning ta on korduvalt alkoholijoobes pannud toime kuritegusid. Ka praegu kannab H.E karistust joobes juhtimise eest. -3-
Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
8.Kuigi H.E kannab vangistust esmakordselt ja on näidanud ülesse soovi enda muutmiseks, ei kaalu see ülesse asjaolusid, mis räägivad tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Kriminaalkolleegium on nõus, et olukorras, kus isikut on korduvalt varasemalt üritatud kergemate vahenditega mõjutada kuritegelikust käitumisest hoiduma ja isikule ei ole see mõju avaldanud, peab kinnipeetava usaldamist põhistama eriti veenvate asjaoludega. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid põhjuseid tuvastatud ei ole. Kuigi vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, on tegemist vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles H.E iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, alkoholiprobleemid ja kuritegude toimepanemine katseajal. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval tõsiselt tegeleda enda probleemidega, mis on põhjustanud kriminaalset käitumist, sh osaleda sotsiaalprogrammides ning hoiduda kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Tartu Maakohtu 8. novembri 2013 määrus jätta muutmata ning H.E tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust arvestades, et taotlus on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus piirdub peaasjalikult maakohtu määrusest ja kohtutoimikust nähtuvate asjaolude esitamisega ning omapoolsete seisukohtade põhjendusi on esitatud minimaalselt. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab H.E hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat K. Saavo kaitsjatasu 48 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
-4-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.