Kohtulahend

3.1 Kohus märkis, et J. Tuult on alates 1987 aastast karistatud kriminaalkorras 20-l korral. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust varguste, ebaseadusliku sissetungimise, röövimise ning kehalise väärkohtlemise eest, mille tagajärg põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma. Varem on teda kahel korral allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid katseajad on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Seega on süüdimõistetu pika aja vältel korduvalt toime pannud kuritegusid. Lähedaste ja elukoha olemasolul ning kriminaalhooldaja järelevalvele allutamisel ei ole olnud määravat tähtsust uute kuritegude ärahoidmisel. J. Tuulel on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ning sõltuvus alkoholist. 3.2 Maakohus asus seisukohale, et endiselt eksisteerib J. Tuule poolt uue kuriteo toimepanemise oht, mis on suhteliselt kõrge. Süüdimõistetu jätkab suure tõenäosega vabaduses oma varasemat käitumist, sest ta naaseb endisesse keskkonda, tal on kriminaalse taustaga tuttavad, kellega tarvitatakse alkoholi ning tal puudub vajalik sotsiaalne tugivõrgustik. Kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes, impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine ja need on muutunud raskemaks. Üle poole oma elust on ta viibinud vanglas ning mõistetud karistused pole tema käitumist parandanud. Ta on keeldunud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening läbimisest, kuigi see on kavandatud tema individuaalses täitmiskavas ning oleks üheks tema avavanglasse paigutamise eelduseks. Kuigi süüdimõistetul on võimalik saada tööd XXX OÜ-s ehitustöölisena, on olemas oht, et ta jätkab õigusvastast käitumist kehvapoolse majandusliku seisundi tõttu, kuna tal on tasumata võlanõudeid ligi 3900 euro ulatuses. Tema suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka korduvad distsiplinaarkaristused vanglas. Taolised rikkumised viitavad, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada tähtsaks järjekordselt ka käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. 3.3 Eeltoodud asjaoludel esineb maakohtu hinnangul endiselt tõenäosus, et J. Tuul jätkab vabaduses oma varasemat elustiili ja seda vaatamata sellele, et ta on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“, on osalenud vangla tööhõives, tal on vabanemisel kindel elukoht, võimalus asuda tööle ning et ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Korduvalt ja pika ajavahemiku vältel kuritegusid toimepannud isikut, keda pole varasemad karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine parandanud, kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest uuesti tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.2 J. Tuul leiab, et maakohus pani põhirõhu tema minevikule, kuid inimene võib muutuda päevapealt ja tema ongi muutunud. Ta ei taha enam vanglasse sattuda ja usub, et seda ka suudab. Alkoholi ta oma lubaduste kohaselt enam ei tarvita ja kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.