Kohtulahend

suhtes kohtuotsuse

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista J.G-lt (Kalamees) välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;  kaitsjatasu 120,96 (ükssada kakskümmend eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.G on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu (kokku 600,96 eurot) tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so vähemalt 50 (viiskümmend) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-9016, J.G, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus J.G süüdistatakse selles, et tema 26. septembril 2013. a kella 14.30 ajal juhtis Võru linnas Räpina maanteel mootorsõidukit Mercedes-Benz 240D registreerimis-märgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus J.G väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,07 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta.

Antud teoga rikkus J.G Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani J.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.G-le karistuseks 5(viie)kuulist vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistuskaristus J.G suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui J.G ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.G aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.G , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.G menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120,96 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. J.G on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades J.G sissetulekut, käib J.G-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades J.G varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel J.G-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.