Kohtulahend

1 (3)

1-13-9419 vahetamiseks). Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2 ja 8 K.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis (Equip). Välja mõista K L kannatanu R K kasuks tsiviilhagi summas 65 €, milline kanda R K arveldusarvele nr xxx Swedbankis. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja välja mõista K L KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 240 €, DNA ekspertiisi (akt nr 13E-GE0703) maksumus 315 € ning tasu riigi õigusabi eest 65 €. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt S L. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „K.L, 1-13-9419 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda kohtuotsuse jõustumise hetkest ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte vähem kui 51,66 €. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alaealist K.L’e kahtlustatakse selles, et tema tegutsedes grupis koos kohtueelsel uurimisel seni kindlakstegemata isikuga, tungis 09.11.2012 kella 17:00 paiku eelnevalt tema valduses oleva võtmega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustatud ukse avamise teel sisse Pärnu linnas x E K isa R K korterisse, võttis ära magamistoast hõbeehteid koguväärtusega 10 eurot, lõhkudes selle käigus ära ehetekarbi väärtusega 10 eurot ning pani elutoa diivanile äraviimiseks valmis kolm sülearvutit Fujitsu Siemens Amilo väärtusega 1086 eurot, Dell Inspiron 1525 väärtusega 766 eurot ja Fujitsu Siemens Amilo Notebook väärtusega 895 eurot, mida temal kaasa võtta ei õnnestunud, kuna korteriomanik R K tuli koju ja sattus vargusele peale, mille tõttu K.L põgenes koos seni tuvastamata isikuga sündmuskohalt. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS §

2 (3)

1-13-9419 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles K L süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 14.03.-15.03.2013 so 2 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui K.L ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-5 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks). Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2 ja 8 K.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis (Equip).

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendeid ei ole. Kannatanu R K tsiviilhagi summas 65 € kuulub rahuldamisele ja VÕS § 1043 alusel süüdlaselt sissenõudmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Menetluskuludeks on käesolevas asjas sundraha 480 €, DNA ekspertiisi (akt nr 13E-GE0703) maksumus 627 € ja tasu riigi õigusabi eest 129.60 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 105.60 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 20 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 4 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 24 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Kuna tegu on alaealisega ja talle käib nimetatud summade tasumine üle jõu, siis tuleb käesolevast menetluskulude summast pool jätta riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel tuleb ülejäänud summa süüdlaselt riigituludesse sisse nõuda. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt S L. Rubo Kikerpill Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.