Kohtulahend

KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõista

5 (viis) kuud

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täies ulatuses täitmisele, kui A.K 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.K katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta A.K-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kriminaalmenetluse kulud: A.K menetluskulud on: 1) sundraha 240 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 24 eurot ja kohtueelses menetluses 133,44 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 157,44 eurot. Kokku on A.K menetluskulud 397,44 eurot. Määrata, et A.K tuleb tasuda menetluskulude hüvitisena riigi tuludesse 397,44 eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-13-10533 “ A.K menetluskulu”.

Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks kuni kogu menetluskulude tasumiseni. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on 39 (kolmkümmend üheksa) eurot ja 74 senti. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.novembril 2013.a.

Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määravat alust KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Vastavalt KrMS § 2564 lg.1, lg.2 tegi kohus määruse süüdistatava A.K kohtu alla andmiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse reeglite järgi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud A.K-le selles , et tema 10.11.2013 kella 03.45 ajal Põltsamaa linnas Viljandi mnt 2 juures juhtis mootorsõidukit sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr 190AFC olles alkoholijoobes – kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,76 mg/l kohta. Peale selle tema 10.11.2013 kella 04.42 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas PõltsamaaVõhma tee 4 kilomeetril juhtis mootorsõidukit sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr 190AFC olles alkoholijoobes – kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,75 mg/l kohta. Sellega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod . Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata kui A.K 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1.1 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 1.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 1.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumilt kauemaks kui 15 päevaks ; 1.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Kohtuistung. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Prokurör selgitas kuriteo asjaolusid ja karistuse valiku aluseid. Isik on samal päeval, õigemini öösel kahel korral järjest kinni peetud joobes juhtimiselt, tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Joobes juhtimise eest on karistusi alates aastast 2002. Sai uued juhiload 21.10.2013 ja samal päeval peeti politsei poolt kinni mittekriminaalse joobega. Tegemist on läbivalt alkoholiprobleemiga, mis on kestnud aastaid ja isik vajab tuge sellega toimetulekuks. Lisakaristuseks lepitud kokku juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. Kahekordse kriminaalse joobe eest on see asjakohane, ARK-is tuleb teha ka uus teooriaeksam. Alkoholist hoidumise kohustust ei ole pandud, kuna olulisemaks on peetud katseajal erinevatesse programmidesse kaasamist. Alkoholitarvitamisest hoidumise kohustust täiskasvanud isikule ei pidanud kohaseks, peaasi, et rooli ei istu. Prokurör palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi ning on nõus kokkuleppega. Kokkulepe sõlmitud vabatahtlikult. Alkoholitarvitamine toimus sünnipäeval, esimene kord kui politsei peatas, siis autot ära ei võetud, sõitis edasi, ta oli vigastada saanud, pea oli katki. Ei teagi, kuhu tahtis sõita. Alkoholi tarvitamine on liiale läinud. 21.10.2013 sai mitte juhtimisõiguse, vaid uued load, C-kategooria. 21.10.2013 rikkumise eest mõisteti rahatrahv. Kaitsja esitab taotlused kinnitada kokkulepe, mis on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe, ning määrata menetluskulude tasumine 10 kuu jooksul. Sundraha vähendada poole võrra. Läbirääkimised olid põhjalikud, joobes juhtimise eest karistatud mitmel korral, kuid 2005.a. kohtuotsusest on möödunud pikk aeg. On õige, et sotsiaalprogrammidest võiks rohkem abi olla, kriminaalhooldaja oleks abiks ka riskivaldkondades suunamisel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud. Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Asjas ei ole vaidlust teo kvalifikatsiooni ega faktiliste asjaolude üle. Neid kinnitavad toimikus olevad tõendid. A.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks, kuna on ilmne, et A.K on

alkoholitarvitamise probleem, millest ülesaamiseks on kriminaalhooldus kohane tugi. On põhjendatud mõista karistuseks vangistus ja kohaldada seda tingimuslikult. A.K on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, väärteokorras viimati 21.10.2013.a. toime pandud rikkumise eest ja nüüd ühel kuupäeval kahel korral. Seega on A.K lisaks alkoholitarvitamisele probleem ka selles, et ta ei suuda hoiduda rooli istumisest. Seetõttu on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena. Menetluskulud. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista A.K-lt. Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 24 eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.31 ja 38 leidub määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses kokku summas 133,44 eurot. Kogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summas 157,44 eurot. Menetluskuluks on sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1), mille vähendamise kuni poole võrra näeb ette KrMS § 2565 lg.2. Kohus vähendab sundraha (algselt 480 eurot) 240 euroni. Kokku menetluskulud 397,44 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on- tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimaluskaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetul menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.