Kohtulahend

1-13-10460 juhiloa Maanteeametile. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. arvata 21.11.2013.a.

Katseaja alguseks

Tõkendit – K.H suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista K.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 240 € ning riigi õigusabi tasu 120 €. Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas 13250102322 süüdistatakse K.H selles, et tema juhtis x.x.2013.a. kella x ajal x linnas x mnt x juures suunaga kesklinna poole mootorsõidukit x registr eerimismärgiga xxx xxx, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0005 oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks mitte vähem kui 0,94 mg/l kohta, milline on alkoholijoobeks Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi, süüdistatav K.H ja tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus K.H süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, milline jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata kui K.H ei pane 3 aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut

1-13-10460 kuritegu ja täidab KarS § 75 kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.11.2013.a. s.o. 2 päeva. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on K.H kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks 6 kuuks.

Maakohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas süüdi tunnistada K.H vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 96 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 24 €. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.