Kriminaalasi nr 1-13-10430
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2013.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-10430 ( 13274000006)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
Ain Kirsch süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav AIN KIRSCH, ik 36402230048,
Kaitsja
Vandeadvokaat Vahur Krinal
Kriminaalasi nr 1-13-10430 õigus kümneks (10) kuuks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Ain Kirsch on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
Süüdistus. AIN KIRSCH’ i süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.09.2013.a kella 12.21 ajal *** juures mootorsõidukit Mitsubishi Colt reg. nr ****** alkoholijoobeseisundis, EKEI
Kriminaalasi nr 1-13-10430 toksikoloogiaekspertiisi akti nr 291I kohaselt etanoolisisaldusega veres (3,10+/-+/- 0,06) mg/g k=2, ja rikkudes Liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel kehtestatud majandus ja kommunikatsiooniministri määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 lg 3 sätestatud eesõigusmärgi nr 221 „Anna teed” nõudeid, mis kohustab juhti andma teed lõikuval teel sõitvale juhile, ei andnud teed lõikuval teel liikunud sõidukile, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Ain Kirsch toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Ain Kirsch’ ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 3.20x150= 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 576:12=48.-(nelikümmend kaheksa) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kümneks (10) kuuks. Süüdistatav Ain Kirsch andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu ositi tasumisele ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Ain Kirsch süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR-i. Kuna Ain Kirsch päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 3,20 eurot, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära 3,20 EUR-i. Tsiviilhagi – ei ole. Asitõendid – puuduvad. Tõkendit - tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2013.a. 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i.
Kriminaalasi nr 1-13-10430 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Ain Kirschi kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks kokku 120,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasule lisandub riigiõigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud summas 131,60 eurot (sisaldab käibemaksu), milline summa aga ei kuulu vastavalt kohtupraktikale süüdistatavalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub A. Kirschilt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu 120,00 eurot; - joobeekspertiisitasu summas 62,37 eurot (tl. 5,7). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus selle summa tasumisele ositi igakuiste maksetena 1 aasta jooksul. Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.