lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6779/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-6779/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1883
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2013, Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-6779 (12230113890)

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava

Kriminaalasi

Temur Kuršubadze süüdistuses KarS § 263 p 1, 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. septembri 2013 otsus üldmenetluses

Kriminaalasja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Apellatsiooni esitaja

Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kruusimägi

Süüdistatav

Temur Kuršubadze, isikukood: 38802110262; elukoht xxxxxxxxxxxx; kodakondsuseta; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras varem 2-l korral karistatud: 1) Harju Maakohtu 15.10.2008 otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 180 päevamäära, KrMS § 238 lg 2 alusel 120 päevamäära summas 383,47 eurot; 2) Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 4 aastat vangistust alates 22.01.2009; 03.10.2011 vabastatud ennetähtaegselt katseajaga kuni 22.01.2013, kandmata karistus 1 aasta 3 kuud 8 päeva, tõkend elukohast lahkumise keeld.

Teised apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav Temur Kuršubadze, kaitsja Juho Aule

prokuröri

abi

Kelly

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20. septembri 2013 otsus Temur Kuršubadzele karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista KarS § 65 lg 2 alusel Temur Kuršubadzele liitkaristuseks Harju Maakohtu 1.04.2010 otsusega mõistetud ja käesolevaks ajaks kandmata karistus 1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust ja Harju Maakohtu 20. septembri 2013 otsusega mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele. 2.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3.Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 19. novembril 2013 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 20.septembri 2013 otsusega üldmenetluses tunnistati Temur Kuršubadze süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 800 eurot. Menetluskuludena mõisteti T. Kuršubadzelt riigituludesse sundraha 480 eurot ja toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot.
2.T. Kuršubadze tunnistati süüdi selles, et tema 02.10.2012 kella 02.45 ajal Tallinnas, Linnamäe tee 61 asuvas baaris Svager, rikkus avalikku korda ja baaris viibivate külastajate, s.h M. KruusmannKožuhhova ja M. Õunapuu rahu sellega, et jõi baarikülastajate jooke, tülitas ning solvas baarikülastajaid ning lõi teda takistanud ja korrale kutsunud Viktor Kabantsovi ühel korral peaga nina piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja elule mitteohtliku tervisekahjustuse - veritseva haava ninal.
3.Maakohus tuvastas, et T.Kuršubadze tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ning tema süü inkrimineeritavas kuriteos on tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest on T. Kuršubadze poolt tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Karistust mõistes leidis kohus, et süü ei ole sedavõrd suur, et ta väärib ühiskonnast isoleerimist. Et T.Kuršubadze käis järgmisel päeval baaris vabandamas, annab tunnistust sellest, et süüdistatav oli oma tegevuse keelatusest ja süüst aru saanud ning korrigeerinud oma väärtushinnanguid. Kohus leidis, et süüdistatava puhul on karistuse eesmärke võimalik kõige efektiivsemalt saavutada rahalise karistuse mõistmise teel, kuna taoline karistuse liik mõjub otseselt süüdistatava majanduslikule olukorrale ning on vahetult tuntav, mis võiks olla piisavaks mõjutusvahendiks edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma. Apellatsioon
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse prokurör, kes palub kaevatav otsus mõistetud karistuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista T.Kuršubadzele karistuseks 6 kuud vangistust, arvata KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg ja moodustada liitkaristus, suurendades mõistetavat 5 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 8 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 9 kuud 7 päeva. Karistusliigi muutmata jätmise korral palub moodustada liitkaristus KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel, arvestada KarS § 68 lg-s 1 sätestatut.

2(5)

Prokurör leiab, et materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja karistusliigi valikul Riigikohtu seisukohtadega mittearvestamise tulemusena mõistis kohus T. Kuršubadzele ebaõigesti rahalise karistuse. Materiaalõiguse normide rikkumine seisneb veel selles, et süüdistatav pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal, kuid karistuse mõistmisel ei moodustanud kohus liitkaristust ega arvanud karistusajast maha eelvangistuses viibitud aega. Samas jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel siiski arvestada ka süüdistatava isikut, lahutamata seda samas süüteost. Apellatsioonis kajastatavaid aspekte, mis tingivad karistusliigina vangistuse määramise, on kohus otsuses üksnes põgusalt maininud. Uuesti vägivallakomponenti sisaldava teo toimepanemine T. Kuršubadze poolt viitab tema hoolimatule suhtumisele eelmisesse karistusse ning sellele, et rahaline karistus ei osutunud piisavaks ega omanud eripreventiivset mõju. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldused ei saa olla põhjenduseks rahalise karistuse määramisel ja süüdistatava käitumise hindamisel pärast vabastamist. Katseajal uue kuriteo toimepanemine kujutab endast katseaja tingimuste rängimat rikkumist. Lisaks katseajal uue kuriteo toimepanemisele on T. Kuršubadze rikkunud ka temale katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. Samuti ei nõustu apellant rahalise karistuse määramise põhjendamisel kannatanu arvamuse arvestamisega ja asjaoluga, et käesolevaks ajaks on alanud T. Kuršubadze resotsialiseerumine. Kannatanu seisukoht, eriti juhul, kui isik mõisteti süüdi kuriteos, mis ei kahjustanud üksnes eraisiku huve, vaid ka avalikku korda ja kõrvalseisvate isikute rahu, ei saa olla karistusliigi valikul määrava tähtsusega. Katseajal kuriteo toimepanemine ja katseaja tingimuste rikkumine ei viita edukale resotsialiseerumisele, vaid pigem ignorantsusele karistuse suhtes ja lugupidamatusele õiguskorra ja õigushüvede suhtes. Apellant leiab sedagi, et kergemaliigilise karistuse võimalused on end ammendanud. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et varasemad karistused oleksid kuriteo toimepanemise ajaks mõjutanud T. Kuršubadze hoiakut ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning puuduvad viited sellele, et T. Kuršubadze oleks oma väärtushinnanguid korrigeerinud. T. Kuršubadze puhul on põhjendatud rangema karistusliigi, s.o vangistuse, kohaldamine, mida toetab ka Riigikohus otsuses 3-1-1-24-07. Alternatiivselt leiab apellant, et kui apellatsioonikohus toetab T. Kuršubadze karistamist rahalise karistusega, tuleb kaevatav otsus siiski osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. T. Kuršubadzet karistati Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabastati süüdistatav 03.10.2011 tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 22.01.2013. Kuna T. Kuršubadze pani vaidlustatava kohtuotsusega temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal, tulnuks selle otsusega moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Eeltoodud seisukohta toetab Riigikohtu 12.03.2013 kohtumäärus, mille p-s 23.1 on kohus sedastanud, et eriliigiliste põhikaristuste puhul tuleb lugeda KarS § 65 lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-test 2 ja 4. Kohus toonitab, et otsuses märgitu laieneb ka juhtumile, kus KarS § 76 sätete alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isikut karistatakse rahalise karistusega. Selline tõdemus tuleneb KarS § 65 lg 2 sõnastusest, millest nähtub selgesõnaliselt, et varem mõistetud ärakandmata karistuse osa tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistusele liita sõltumata sellest, mis liiki on uue kuriteo eest mõistetud karistus. Jättes olukorras, kus tegu on toime pandud katseajal, liitkaristuse moodustamata, rikkus kohus materiaalõiguse norme. Apellant leiab sedagi, et kohus on karistuse mõistmisel jätnud tähelepanuta KarS § 68 lg-s 1 sätestatud nõude. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli T. Kuršubadze kahtlustatavana kinni peetud 02.10.2012. Kohus ei ole otsuses eelvangistuses viibitud aega karistusajast maha arvanud.

5.Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas oma kirjaliku seisukoha süüdistatava kaitsja, kes palub jätta apellatsioon rahuldamata ja otsus muutmata. Kaitsja lisab apellatsioonkaebusele kirjalikud tõendid, millest nähtub, et 11.06.2013 sündis süüdistatavale poeg, alates 26.06.2013 töötab T. Kuršubadze OÜ-s ARESTON, et süüdistatav on tasunud 29.09.2013 rahalise karistuse ja 11.10.2013 sundraha ning et vabal ajal tegeleb T. Kuršubadze aktiivselt jalgpalliga.

3(5)

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

6.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja apellatsiooni sisuga, leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele T. Kuršubadzele mõistetud karistuse osas. Maakohus on karistuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtule, et T. Kuršubadze süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ja kohus on karistuse liigi valikul arvestanud toimepandud kuriteo iseloomu ja tagajärgi ning kergendavat asjaolu, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Kohus on oma mittenõustumist prokuröri poolt taotletud raskeima karistusliigivangistuse- kohaldamata jätmise osas põhjendanud, millega kohtukolleegium nõustub. Kohtu põhjendus vastab kohtupraktikas väljendatud seisukohale, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Küll soostub kohtukolleegium apellatsioonis esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel järginud KarS § 65 lg-s 2 sätestatut sellega, et mõistes T. Kuršubadzele inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest katseajal rahalise karistuse, jättis liitkaristuse moodustamata. See järeldus tingib lõpptulemusena ka süüdistatavale mõistetud karistuse revideerimise. Enda seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. T. Kuršubadzet karistati Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati Harju Maakohtu 03.10.2011 määrusega tingimisi ennetähtaegselt, katseajaga kuni 22.01.2013. Kandmata karistuse suuruseks on 1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust. Kuna süüdistatav pani vaidlustatava kohtuotsusega temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal (teo toimepanemise aeg 02.10.2012), tulnuks selle otsusega moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Sellisel juhul oleks liitkaristuse osadeks tingimisi enne tähtaega vabastamisel ärakandmata jäänud vangistuse osa (1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust) ja katseajal toimepandud kuriteo eest vaidlustatud otsusega mõistetud rahaline karistus (250 päevamäära, s.o 800 eurot). Eeltoodud seisukohta toetab Riigikohtu määrus 3-1-1-1-13, mille punktis 23.1 on kohus märkinud, et eriliigiliste põhikaristuste puhul tuleb lugeda KarS § 65 lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lgtest 2 ja 4 (vt Riigikohtu 5. mai 2006 otsus asjas nr 3-1-1-31-06, p 8). Kohus toonitab, et otsuses märgitu laieneb ka juhtumile, kus KarS § 76 sätete alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isikut karistatakse rahalise karistusega. Selline tõdemus tuleneb KarS § 65 lg 2 sõnastusest, millest nähtub selgesõnaliselt, et varem mõistetud ärakandmata karistuse osa tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistusele liita sõltumata sellest, mis liiki on uue kuriteo eest mõistetud karistus. Viimati nimetatud Riigikohtu lahendis märgiti, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda KarS § 65 lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-st 2 ja 4. Jättes olukorras, kus tegu on toime pandud katseajal, liitkaristuse moodustamata, rikkus kohus materiaalõiguse norme. Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse T. Kuršubadzele mõistetud karistuse osas, mõistes lõpliku liitkaristuse KarS 65 lg 2 alusel.
7.Samas ei saa kohtukolleegium nõustuda apellandi seisukohaga, et maakohus on karistuse mõistmisel jätnud tähelepanuta KarS § 68 lg-s 1 sätestatud nõude, mille kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Kohtukolleegium märgib, et eelvangistusaeg arvatakse karistusaja hulka kriminaalmenetluse käigus tõkendina kohaldatud sunnivahendi tasaarvestamise eesmärgil ja eelvangistusajaks loetakse ajavahemik alates isiku vahi alla võtmisest. Riigikohus on leidnud, et eelvangistusaja hulka loetakse üksnes selline vahi all viibitud aeg, mis oli seotud konkreetselt kuriteoga, mille eest põhikaristus mõisteti, ja on sellekohase ametliku dokumendiga tõendatud (RKKK 3-1-1-96-97; 3-1-1-80-99). Mõistetud karistusaja hulka loetakse siiski vaid see ajavahemik, mil isikult vabaduse võtmise ainsaks seaduslikuks aluseks oli kohtu vahistamismäärus.

4(5)

Ringkonnakohtule esitatud materjalide hulgas (Harju Maakohtu toimik I köites 87 lehel + süüdistusakt) puuduvad aga mistahes tõendid selle kohta, et T. Kuršubadze oli 2.10.2012 kahtlustatavana kinni peetud või et ta viibis seoses käesoleva kriminaalasjaga eelvangistuses. 15.07.2013 koostatud süüdistusaktist (p 14) nähtub, et alates 2.10.2012 on T. Kuršubadze suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Lisaks nähtub kohtutoimikust, et T. Kuršubadze on 2.10.2012 kahtlustatavana üle kuulatud (tl 54-57). Kohtukolleegium leiab, et seega puudus maakohtul otsuse tegemisel õiguslik alus lugeda T. Kuršubadze karistusajast maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o 2.10.2012. Prokuröri seisukoht maakohtu poolt KarS § 68 lg 1 kohaldamata jätmise kohta ei tugine kohtu käsutuses olevatele kriminaalasja materjalidele.

8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse T. Kuršubadzele karistuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Apellatsiooni rahuldab osaliselt.

Urmas Reinola

Ivi Kesküla

Meelika Aava

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.