Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-13-9725

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

18.novembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Mari Jürgenson juuresolekul prokurör Margit Pärn osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav M.V, IK XXX, elukoht: XXXX, varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkend: elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 121 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus M.V süüdistatakse selles, et tema 30.märtsil 2013.a ajavahemikul kella 18:20-18:50 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus XXX elukohas kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase A.O. suhtes, mis seisnes selles, et kui kannatanu istuval M.V saapaid jalast aitas, haaras ja kiskus M.V A.O. juustest ning nõudis, et kannatanu ta varbaid lakuks. Kui kannatanu keelega üle varvaste tõmbas, lasi M.V kannatanu lahti. Kannatanu jooksis majast välja, et helistada politseisse. M.V järgnes A.O. le välja, mille peale viimane jälle tuppa põgenes. M.V jooksis A.O. le tuppa järele ning võttis kannatanu käest ära mobiiltelefoni. Kannatanul A.O. l õnnestus mõni hetk hiljem haarata laualt taas telefon ja helistada K.R. . M.V võttis seepeale kannatanul juustest kukla pealt kinni ja nõudis helistamise kohta selgitusi. Seejärel, hoides vasaku käega A.O. juustest kinni, pigistas parema käega tugevalt kannatanu vasakut rinda ja läbi retuuside häbememokki. Rüseledes liiguti kööki. Samal ajal hoidis M.V kogu aeg A.O. l juustest kinni. Köögis lõi M.V kannatanule lahtise parema käega vastu nägu mõlemale poole vähemalt kolm korda. M.V, hoides endiselt kannatanut juustest kinni, liikus köögist tagasi elutuppa ning elutoas lõi parema käega A.O. le kahel korral vastu nina, nii et kannatanul hakkas ninast verd jooksma. Seejärel ähvardas ta kannatanu läbi peksta ning ütles, et võta suhu ja hakka

imema ning hakkas püksilukku lahti tõmbama ja vedas A.O. juukseidpidi diivani poole. Kuna siis jõudis kohale politsei, lasi M.V A.O. lahti. Sellise tegevusega tekitas M.V A.O. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani M.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervisekahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.V-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub M.V-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava taotlust on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine talle KrMS § 180 lg 3 alusel pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: