Kriminaalasi nr. 1-13-9606
Eesti Vabariigi nimel
18.novembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Mari Jürgenson juuresolekul prokurör Margit Pärn advokaat Aivar Kello alaealise seaduslik esindaja Airi A.E osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav A.E , IK XXX, elukoht: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus A.E süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 28.augustil 2013.a kella 07.09 paiku Tartus Riia 128 juures mootorsõidukit Volkswagen registreerimismärgiga XXX
Vento
Sellega pani A.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.E-le karistuseks 4 kuud vangistust.
KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.august 2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Seaduslik esindaja kinnitas kokkuleppe juurde jäämist. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub A.E-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuna A.E puhul on tegemist alaealisega, kellel endal igasugune sissetulek puudub, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumisel menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal Airi A.E. A.E puhul on tegemist alaealise õpilasega, kellel endal sissetulek puudub ja kes on ema ja vanaisa ülalpidamisel. Seaduslik esindaja, ema Airi A.E, hetkel ei tööta olles lastega kodune ja tema ülalpidamisel on lisaks Danverile veel 3 alaealist last. Seega on ilmne, et täielikult menetluskulude tasumise panemine seaduslikule esindajale ei ole põhjendatud ja oleks ülemäära koormav. Sel põhjusel on KrMS § 180 lg 3 alusel alust osa väljamõistetavatest menetluskuludest jätta riigi kanda. Samuti on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine vastavalt esitatud taotlusele tasumiseks pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda need osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada A.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka A.E eelvangistus 28.-29.augustil 2013.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.E ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
katseaega arvestama alates kohtuotsuse
Määrata A.E katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista A.E-lt , temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Airi A.E-lt (IK 47904052714) sundraha kolmsada (300) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.E või tema seaduslikul esindajal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kolme (3) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.