Kohtulahend

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus 1462,60 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul vähemalt 146,26 eurot kuus. Rahaline karistus tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „N.D, 1-13-9839, rahaline karistus“. Asitõendid: 1 CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta asja materjalide juurde. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse N.D-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot ja ekspertiisitasu summas 382,50 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-9839, sundraha, ekspertiisitasu. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: N.D süüdistatakse selles, et tema 28.04.2013 kl 12:30 ja 13:00 vahelisel ajal Tallinnas XXXhoovis rikkus rahu ja korda, ropendades ebatsensuurselt XXX, XXXja viimase 4-aastase lapse aadressile. Selle käigus kasutas N.D temale võõraste isikute suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda: rammis XXX põlve kõrgusel oma sõidukiga ja ähvardas teda sõnaliselt tapmisega, millega tervisekahjustust ei kaasnenud; lõi käega XXX näo suunas, kuid tabas tema kätt, tekitades käele marrastuse. Kui XXX astus N.D ja alaealise XXX vahele viimase kaitsmiseks, haaras N.D XXX rinnust kinni, raputas ja tõukas teda jõuga eemale, tekitades hirmutunnet ja valu. Seejärel võttis N.D oma sõidukist kangi ja sellega järgnes põgenevale XXX, mis on tõsiseltvõetav ähvardus tervisekahjustuse tekitamisega. Kui XXX põgenes eemale, pöördus N.D XXX poole, sõimates teda ja ähvardades vägivallaga sündmuskohal viibinud 4-aastase lapse aadressile. Oma tegevusega pani N.D toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra rikkumise vägivallaga. -2-

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Kannatanutele tekitati füüsiline ja moraalne kahju, tsiviilhagid puuduvad. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav N.D, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus N.D süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 2266 eurot, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 13 päeva, lõpliku karistusena rahalise karistusega 1462,60 eurot, mis tasuda ositi 10 kuu jooksul vähemalt 146,26 eurot kuus. Kohtuistungil jäi süüdistatav N.D sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, eskpertiisitasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel N.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.