lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-5263/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-5263/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-5263/12Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja10.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-5263

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2013. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-5263

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

F.F-i süüdistuses KarS § 120, § 121 ja § 266 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 10. septembri 2013. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kannatanu Elviira X

Teised apellatsioonimenetluse pooled

Prokurör Aarne Pruus, süüdistatav F.F kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvonova

Süüdistatav

F.F isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, karistatus puudub, kinni peetud 07.03.2013

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Kohtuasi

ja

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 10. septembri 2013. a kohtuotsus F.F-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 10. septembri 2013. a otsusega lühimenetluses tunnistati F.F süüdi ja karistati KarS § 120 järgi vangistusega 6 kuuks, KarS § 121 järgi vangistusega 1 aastaks ja KarS § 266 lg 1 järgi vangistusega 30 päevaks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus üheks aastaks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistus 8 kuuks. Karistusest luges kohus kantuks eelvangistuses viibitud 6 kuud 6 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 1 kuuks 24 päevaks. KarS § 73 lg 1 kohaselt jättis kohus F.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. F.F vabastati kohtusaalis vahi alt. Kohus kohaldas F.F-i suhtes kaheks aastaks lähenemise keeldu E. Xle, mille kohaselt on F.F keelatud selle aja jooksul viibida Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa külas Puraviku 121 asuval kinnistul.
2.F.F tunnistati KarS § 120 järgi süüdi oma vanaema E. X korduvas tapmisega ähvardamises, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist alljärgnevalt:
9.veebruaril 2013. a kella 18.30 paiku xxxxxxxxxxx oma vanaema X X elukohas nõudis E. Xlt raha õlle ja tubaka jaoks ja kui viimane raha ei andnud, siis ähvardas E. Xt tapmisega, öeldes, et E. X elab ainult hommikuni.
10.veebruaril 2013. a kella 13.00 paiku xxxxxxxxxxxx, ähvardas E. Xt tapmisega, öeldes, et kui E. X osta talle hambapastat ei osta, siis lööb talle kahvli kõrri.
11.veebruaril 2013. a kella 20.30 paiku xxxxxxxxxx eramus nõudis E. Xlt raha ja kui viimane raha ei andnud, siis ähvardas E. Xt tapmisega, milleks vehkis kannatanu näo ees kätega ja ähvardas lüüa noaga kõrisse. Kartusest ähvarduse täideviimise ees jooksis kannatanu majast välja ja kutsus politsei. F.F tunnistati KarS § 121 järgi süüdi oma vanaema E. X kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et 3. märtsil 2013. a kella 11.50 paiku xxxxxxxxxx eramu hoovis tungis ta kallale lund koristanud E. Xle, kellele lõi ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel E. X kukkus maha. Seejärel lõi ta kannatanut mitu korda jalaga kõhtu. Löömisega põhjustas F.F kannatanule füüsilist valu, alahuulele paremale poole limaskesta haava, parema põse turse ja kõhu vasaku poole valulikkuse. F.F tunnistati KarS § 266 lg 1 järgi süüdi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus sissetungimises, mis seisnes selles, et 7. märtsil 2013. a kella 00:50 paiku tungis F.F ukse lukustuse lõhkumise teel ja omaniku E. X tahte vastaselt sisse xxxxxxxxxxxx asuvasse elumajaga ühendatud sauna, tekitades ukse lõhkumisega varalise kahju 60 eurot.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu E. X, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist F.F-i talle mõistetud karistusest tingimisi vabastamise osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei takista lähenemiskeelu kehtestamine F.F-i kannatanu juurde tulemist, temale kehavigastusi tekitamast või tapmisega ähvardamast. F.F-i karistamine vangistusega annaks talle aega järele mõelda ning vabaneda narkosõltuvusest. Vabaduses olles hakkab F.F jälle kuritegelikul teel raha soetama ja narkootikume tarvitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium märgib esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. KarS § 44 ja § 45 kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus ja vangistus. KarS §-s 74 sätestatud karistusest tingimisi vabastamine asub karistusseadustiku 5-ndas peatükis, kuhu on koondatud karistusest vabastamise erinevad liigid. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine iseseisev karistusliik, vaid üks karistusest vabastamise liike, mistõttu neid küsimusi tuleb lahendada teineteisest lahus. Esmalt peab kohus motiveerima süüdistatavale mõistetavat karistusliiki ja määra ning alles seejärel põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekust. Seetõttu on Riigikohtu kriminaalkolleegium senises praktikas (3-1-1-40-04, 3-1-199-06, 3-1-1-99) jätkuvalt rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kuna KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei ole ühelgi juhul kohtule kohustuslik, järeldub sellest, et isiku põhikaristusest tingimisi vabastamise korral peab kohus kindlasti esitama põhjendused, miks pole karistuse reaalne ärakandmine otstarbekas. Riigikohus on olnud oma praktikas aastate vältel kindlal seisukohal, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (3-1-1-10-09). Kohtukolleegium on seisukohal, et F.F-i poolt toime pandud kuriteod ei ole rasked, sest KarS §-de 120 ja § 266 lg 1 sanktsioonid näevad ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 121 sanktsioon rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus on mõistnud F.F-ile KarS § 120 ja § 266 lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistuse ja KarS § 121 järgi karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel on maakohus pidanud võimalikuks kohaldada karistuste katmise printsiipi. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis lühendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul tegemist väikese raskusastmega kuritegudega, millede puhul ei ole senise kohtupraktika kohaselt isiku karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Apelleeritud kohtuotsuses põhjendatakse F.F-i suhtes KarS § 73 lg 1 sätete kohaldamist asjaoluga, et tegemist on noore inimesega, keda ei ole varem kohtu poolt karistatud. Teda on küll karistatud kaks korda väärteomenetluse korras, kuid need rikkumised ei ole seotud avaliku korra rikkumisega. F.F elas varem üle aasta sellel aadressil oma vanavanemate juures ja oli seal viibinud lapsena. Kuriteod on pandud toime oma perekonnaliikme, mitte juhusliku kannatanu

suhtes või sissetungimisega suvalisse hoonesse. Lisaks sellele on F.F viibinud juba üle kuue kuu vahi all ning saanud kogeda vangla tingimusi. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuses toodud põhjenduste ja seisukohaga, et F.F-i isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades on otstarbekas teda mõistetud vangistuse ülejäänud osast tingimuslikult vabastada. Kui F.F ei õigusta talle kohtu poolt antud usaldust ja paneb toime uue tahtliku kuriteo, siis suurendatakse talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 kuu 24 päeva võrra. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole F.F-i suhtes KarS § 73 sätete kohaldamisega kriminaalmenetlusseadust rikkunud. Samuti on maakohtu seisukoht kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga karistusest tingimisi vabastamise küsimuses. Kannatanu apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
10.septembri 2013. a kohtuotsuse F.F-i suhtes muutmata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.