Kohtulahend

PÕHIOSA, ASJAOLUD

D.Z-i on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Käesoleval ajal kannab D.Z karistust vanglas kohtuotsuste kogumis järgmiste süüdimõistvate kohtuotsuste alusel: • 29.04.2009.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 424, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 6 kuud vangistust; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva, karistusest jäi kanda 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 18 kuu katseajaga ja KarS § 75 lõikes 1 märgitud kontrollnõuete täitmise kohustusega määrati mitte pöörata täitmisele; lisakaristusena võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõigus ära 2-ks kuuks; 5.-s süüdimõistev kohtuotsus • 14.06.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2010.a kohtuotsuse alusel jäi karistuseks 4 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 20.04.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu 28 päeva võrra ja liitkaristuseks jäi 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 12.10.2009.a; - 6.-s süüdimõistev kohtuotsus; • 26.05.2011.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti 6 kuud vangistust kaetuks 14.06.2010.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 4 aasta 3 kuu 28 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 12.10.2009.a; - 7.-s süüdimõistev kohtuotsus; • 21.11.2011.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti 1 aasta vangistust kaetuks 26.05.2011.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 4 aasta 3 kuu 28 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 12.10.2009.a; - 8.-s süüdimõistev kohtuotsus. D.Z on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast. Kinnipeetava iseloomustuses on kajastatud tähtaegse vabanemise ajaks 09.02.2014.a. KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 08.11.2013.a kohtuistungil avaldas ennetähtaegseks vabanemiseks.

D.Z

soovi

vanglast

tingimisi

08.11.2013.a kohtuistungil avaldas D.Z valmisolekut ka karistusjärgse käitumiskontrolli enda suhtes kohaldamiseks, kui teda ei vabastata vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

Ennetähtaegselt vabastamata jätmist käsitlev KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära D.Z-i ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et D.Z-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna D.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus senini tema suhtes otstarbekohaseks ja vajalikuks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks osutunud. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on 8-l korral kriminaalkorras karistatud D.Z-i suhtes kohaldatud kahel korral vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, kuid mõlemal korral pani D.Z katseaja sees toime uued kuriteod. Samasisuline informatsioon nähtub ka kriminaalhooldaja arvamusest. Ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on D.Z-i suhtes kahel korral kohaldatud katseajaga kriminaalhooldust, kuid katseaegadel pani toime uued kuriteod. Olles 29.04.2009.a kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 424 järgi toimepandu eest katseajal muutus D.Z-i kuritegelik käitumine teistele vabaduses viibivatele isikutele ohtlikumaks – katseasjal pani D.Z toime isikute grupis väljapressimise, kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, ning lisaks kasvatas samal katseajal olemise ajal veel ka kanepit. Ülejäänud kordadel on D.Z-i suhtes karistustena kohaldatud reaalseid vanglakaristusi. D.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt on ta enne käesolevat vanglakaristust, mida kannab alates 12.10.2009, samuti kandud küllaltki pikaajalisi karistusi – näiteks: • 1 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 27.11.1993.a, • 1 aastat 10 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 12.07.1996.a, • 4 aastat vangistust, mille kandmiselt vabanes 21.08.2001.a. Kriminaalhooldaja arvamuses ja kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt puuduvad D.Z vabaduses lähedased isikud ja lähedaste toetus; vabaduses viibides lävis alkoholi ja narkootikume tarvitavate isikutega, kellega koos pani toime süütegusid; kuriteod pani toime joobeseisundis. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt tuleks D.Z läbida kuritegeliku käitumise muutmiseks taasühiskonnastav programm X 08.11.2013.a kohtuistungil kinnitas D.Z , et käesolevalt ta vangistuses seda sotsiaalprogrammi X ka läbib – nädalas korra on 1-l päeval viiakse seda programmi läbi ja 13-st korrast on toimunud 5 korda. Eeltoodud asjaoludel kogumis on D.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt vajalik, et D.Z enne vangistusest vabanemist osaleks taasühiskonnastavas programmis X selle lõpuni, et vabadusse naastes oleks D.Z-ist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise ohud viidud miinimumini. Neil eelkajastatud asjaoludel kogumis ei pea kohus D.Z-i suhtes põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist käsitlev

KrMS §-s 4261 sätestatu kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kuigi kohus ei pea D.Z-i suhtes kohaseks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, ilmneb tema viimase aja käitumisest vanglas, et tema käitumine on karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud paremuse poole – käesoleval ajal puuduvad D.Z kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane karistus määrati 15.02.2012.a (8 ööpäeva kartserit suitsetamiskorra rikkumise eest, 8 sigaretti LD), mis nüüdseks on enda kehtivuse kaotanud; on varasemalt töötanud vanglasiseselt majandusabitöödel ning nüüdseks on D.Z oma käitumisega andnud põhjust teda usaldada järelevalveta tööle väljapoole vanglat, töötab OÜ X, kus soovib jätkata töötamist ka peale vanglast vabanemist; läbis 2012.a taasühiskonnastava programmi X ja käesolevalt osaleb töötamisest ülejääval ajal ühel päeval nädalas taasühiskonnastavas programmis X Lähtudes D.Z-i viimasel ajal vangistuses karistuse kandmise ajal ilmnema hakanud positiivsest käitumisest ei pea kohus põhjendatuks D.Z-i suhtes tema tähtaegsel vabanemisel karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. D.Z on eluks vabaduses reaalsed tulevikuplaanid – soovib jätkata töötamist enda praeguses töökohas OÜ X ja elukoha puudumise tõttu minna elama esmalt X ja seal teatud aja elamise järgselt hakata taotlema endale sotsiaalelamispinda Tartu linnalt. D.Z on võimalik vangistuses läbida talle vajalik sotsiaalprogramm X ja tähtaegsel vabanemisel hakata enda tulevikuplaane realiseerima. Neil eelkajastatud asjaoludel kogumis ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine D.Z-i suhtes vältimatult vajalik. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.