Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-10310
Kohtunik
Peet Teidearu
Tõlk
X
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Aleksei Korõševi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Aleksei Korõšev (IK: 37107230234; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 426, § 432 lg-st 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Aleksei Korõšev temale Harju Maakohtu 09. novembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 09. novembri 2011. a otsusega tunnistati Aleksei Korõšev süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 45 päeva vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Aleksei Korõševile Harju Maakohtu 20. mai 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust alates 09. novembrist 2011. a. Kohtuotsus jõustus 17. novembril 2011. a.
Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema varasemat karistatust, kuriteo toimepanemist katseajal, sõltuvusprobleeme kui ka elutingimusi vabaduses. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksei Korõšev ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Korõševi puhul on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarrikkumist. Ta on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, osalenud X tugigrupi töös, sotsiaalabiprogrammis eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamise grupis, on töötanud vangistuses majandusabitöödel ja väljaspool vanglat OÜ-s X ning on omandanud B1 tasemel riigikeele. Samas aga peab kohus arvestama, et Aleksei Korõševit on kriminaalkorras karistatud kokku juba kaheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt kahel korral ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust katseajal jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Süüdimõistetu on pannud toime eriliigilisi kuritegusid, mistõttu võib öelda, et tema kuritegelik tegevus on olnud laiahaardeline. Materjalide põhjal on alust arvata, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist siiski mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine ja soov teenida kuritegelikul teel majanduslikku kasu. Kuigi nüüdseks on süüdimõistetu oma sõltuvusprobleemidega aktiivselt tegelenud ning on motiveeritud sõltuvusainetest vabaduses hoiduma, siis ei ole siiski veel maandatud riskitegurid seoses süüdimõistetu majandusliku olukorraga. Vabanemisel puudub süüdimõistetul kehtiv luba Eestis elamiseks ja töötamiseks ning tal ei ole ka ühtegi kindlat töökohta vabaduses ootamas. Samuti puudub tal toetav lähisuhtevõrgustik ja tema peamise tutvusringkonna moodustavad kuritegeliku taustaga isikud. Seega on jätkuvalt olemas reaalne oht süüdimõistetu poolt vabaduses majandusliku kasu teenimise eesmärgil uute kuritegude toimepanemiseks, eriti juhul, kui ta jätkab positiivset tuge avaldavate suhete puudumisel ja negatiivse tutvusringkonna mõjul ka narkootikumide tarvitamist. Samuti on negatiivseks asjaoluks see, et vabanemisel puudub süüdimõistetul elamisluba ja kindel elukoht, mis raskendab tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist ja põhjendab ka ohtu tema poolt karistuse kandmisest kõrvalehoidumiseks, eriti arvestades, et varasemalt ei ole ta vabatahtlikult ilmunud ka vangistuse kandmisele ja ta on tulnud tagaotsitavaks kuulutada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Korõševi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt ja igati järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti ei ole kindlust, et süüdimõistetu vabastamist toetaksid tema elutingimused vabaduses. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades Aleksei Korõševi õigusvastase tegevuse pikaajalisust ja temale antud korduvaid võimalusi jätkata oma elu
seadusekuulekalt, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, leiab kohtunik, et Aleksei Korõševi puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.