Kohtulahend

asjas kohus leidis, et kuna H.N on eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on põhjendatud kohaldada tema suhtes lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatut ning võtta H.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Arvestades, et H.N on samalaadse kuriteo toime pannud ning mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale käitumisele, on kohus veendumusel, et lisakaristuse määramine täidab eripreventiivseid eesmärke. Riigikohus on lahendites 3-1-1-54-07 p 6 ja 3-1-1-55-07 p 6 asunud seisukohale, et isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Süüdistatav on oma ütlustes selgitanud, et vajab juhtimisõigust tööl käimiseks. Kohus leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista süüdimõistetut käimast tööl ning tegemist ei ole erandliku asjaoluga. KarS § 50 lg 2 näeb ette vaid ühe olukorra, mil ei või mootorsõiduki juhtimise õigust isikult ära võtta. Nimelt ei tohi seda ära võtta inimeselt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. H.N-i puhul nimetatud asjaolu ei esine. Arvestades, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks, on kohtu poolt lisakaristus mõistetud alla keskmise määra ning kohaldatud isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. H.N ei teinud eelnevast karistusest, mille alusel võeti talt juhtimisõigus ära 1 kuuks, järeldusi ning teades ähvardava karistuse suurust otsustas siiski joobeseisundis mootorsõidukit juhtida. Seega ei täida lisakaristus mitte ainult süüdistatava heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, arvestades, et süüdistatav on lühikese aja jooksul juba teist korda samalaadse rikkumise toime pannud ning käesolevas kriminaalasjas juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ei pannud ta ohtu mitte ainult ennast, vaid teades, et ta on tarbinud alkoholi, sõidutas ta ka veel lisaks kahte kaasreisijat. Apellatsioonis esitatud taotlused

4.2 Süüdistatav H.N vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus pidas põhjendatuks karistada teda lisakaristusega. Ringkonnakohus, tutvunud apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava H.N-i apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus H.N-ile mõistetud lisakaristuse osas vastab seaduses toodud nõuetele ning maakohus on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhjalikult motiveerinud, kaaludes seejuures kõiki faktilisi asjaolusid. Kohtulahend on kooskõlas ka Riigikohtu lahendites järjepidevalt väljendatud seisukohaga, et isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. H.N on apellatsioonis tuginenud samale argumendile, mille esitas juba maakohtus – tööga seoses peab ta palju ringi sõitma, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisel võib ta töökohast ilma jääda. Ringkonnakohus on seisukohal, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega puuduvad käesolevalt sellised erandlikud asjaolud, mis peaksid kaasa tooma lisakaristuse mittekohaldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et KarS § 50 lg 1 kohaselt on isikult kuriteos süüdimõistmise korral võimalik juhtimisõigus ära võtta kuni kolmeks aastaks. Seega on maakohus, võttes H.N-ilt juhtimisõiguse ära 3 kuuks, mõistnud talle suhteliselt leebe karistuse. Ringkonnakohus leiab samuti, et olukorras, kus H.N-ile ei avaldanud varasemalt mõistetud karistus, sealhulgas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, piisavat mõju, on vajalik eripreventiivselt temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine juba kohaldatust pikemaks ajaks. Sellised õigusrikkumised seavad ohtu mitte ainult H.N-i enda, vaid ka tema perekonna ja teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise. 4.3 Eeltoodud asjaolusid arvestades ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.