Kohtulahend

Soome Vabariigis. J. Azarkin on olnud kriminaalhoolduse all, kuid jätkas kuritegevust, pannes katseajal toime uue narkokuriteo. Isikut on 2005. aastal karistatud KarS § 330 järgi, mille ta pani toime karistust kandes. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja hoidmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud rahva tervisevastase süüteo. Karistusregistri teatisest on näha, et J. Azarkinit on väärteokorras kahel korral karistatud, sealhulgas ühel korral AS § 70 alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J. Azarkini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab kinnipeetav jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud. Omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust kambris keelatud esemete omamise eest. 2.3 Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Arvestades J. Azarkini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkootilise aine suures koguses omandamine ja hoidmine, narkoaine kogus muljetavaldav - 183,4 grammi amfetamiini), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod ja lisaks varavastased kuriteod), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus, uue kuriteo toimepanemine vanglas karistust kandes) ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus narkokuritegu katseajal) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et kuuel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt vanglakaristust kandnud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei ole osutanud J. Azarkinile piisavalt mõju. 2.4 Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.5 Maakohtu hinnangul olid toimepandud narkokuriteo asjaolud käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht juhutöödel, kuid see ei takistanud J. Azarkinil narkokuritegu toime panna. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J. Azarkini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

-3-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.