1-13-3433
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-3433 (10230105791)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
U.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, § 357 lg 1 järgi ning F.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, § 357 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Mikenberg
Süüdistatav
U.U Isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; keskharidusega; emakeel- eesti keel; ei tööta; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: Viru Maakohtu 24.04.2012.a. otsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja § 213 lg 1 järgi 1a vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 730 tundi tähtajaga 18 kuud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.01.2012.a.
Kaitsja
Jugans Grossmann
1-13-3433
Süüdistatav
F.H Isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel- vene keel; ei tööta (pensionär); kriminaalkorras varem karistatud, viimati: Harju Maakohtu 12.05.2011.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi KarS § 238 lg 2 alusel 6k vangistusega, mille ärakandmata osa- 5 kuud ja 28 päeva jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata katseajaga 3 a, alates 28.04.2011.a. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.11.2011.a.
Kaitsja
Liis Toomsalu
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1, Süüdi tunnistada U.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja KarS § 357 lg 1 järgi ning mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 24.04.2012.a. otsusega mõistetud karistusega 1 (üks) aasta vangistust, mõistes U.U-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Mõistetud liitkaristusest- 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust jääb U.U karistus 1 (ühe) aasta vangistuse osas asendatuks 730 tunni üldkasuliku tööga 24.04.2012.a. Viru Maakohtu otsusega määratud tingimustel. U.U-le mõistetud liitkaristuse ülejäänud osa- 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel U.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.U 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid:
1-13-3433
Süüdi tunnistada F.H KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 357 lg 1 järgi (s.o enne Harju Maakohtu 12.05.2011 otsust toimepandud kuritegudes) ning mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 12.05.2011 otsusega mõistetud karistus – 6 kuud vangistust – kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust, millest maha arvata eelmise kohtuotsuse alusel osaliselt ära kantud karistus 2 (kaks) päeva. Mõistetud liitkaristuse ärakandmata osas5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva- jääb F.H tingimuslikult vabastatuks 12.05.2011 Harju Maakohtu otsusega määratud tingimustel. Süüdi tunnistada F.H KarS § 199 lg 2 p 7 järgi (s.o pärast Harju Maakohtu 12.05.2011.a. otsust toimepandud kuriteos) ning mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks Harju Maakohtu 12.05.2011.a. otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud vangistus- 5 kuud ja 28 päeva ning rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Mõistetud liitkaristusest jätta vangistus 5 kuud ja 28 päeva täitmisele pööramata ja rahaline karistus 480 eurot viia täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada F.H tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul osadena igakuises summas 40 (nelikümmend) eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank, Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank, või Rahandusministeeriumi arvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber 4100064939. Selgitusse märkida „F.H 1-13-3433, rahaline karistus. F.H suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
1-13-3433
Tsiviilhagid. Rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Riigimetsa Majandamise keskuse) tsiviilhagi ja välja mõista U.U-lt metsamaterjali vargusega tekitatud kahjude katteks 4463 (neli tuhat nelisada kuuskümmend kolm) eurot ja 46 (nelikümmend kuus) senti. Rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista U.U-lt keskkonnakahju katteks 24841 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend üks) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti, 900 euro osas on kahju hüvitatud. Rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Riigimetsa Majandamise keskuse) tsiviilhagid ja välja mõista U.U-lt solidaarselt F.H-ga metsamaterjali vargusega tekitatud kahjude katteks 1003 (tuhat kolm) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti ja 904 (üheksasada neli) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti. Rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista U.U-lt solidaarselt F.H-ga keskkonnakahju katteks 3380 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) senti. Asitõendid: 2 tk punaseid plastikrõngaid, valget värvi kilekott, „Bock“ õllepudelid 2 tk, 5 l valget värvi plastikkanister 3 tk männipuu sektoreid palgikoormast tähistega „S“, „I“, „G“, 3 tk kännusektoreid metsast tähistega „33“, „K1“, „26“ mis on üle antud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. metsamaterjali veoseleht nr 006738, arve nr 304, leping ja arve nr 41111, metsamaterjali veoseleht nr 006738, arve 18/6, arve nr 2006/10, arve 18/6, arve nr 2006/10, leping nr 3105, jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. punast värvi NEXT suitsupakk, 0,5 l „A le Coq Premium“ klaasist õllepudel (sees suitsukonid), 1 l „Alexander“ plastpudel, 0,5 l „A le Coq Premium“ klaasist õllepudel, 2 l „Diesel“ plastpudel, 2 l „Bock“ plastpudel, mis on üle antud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. „Bock“ plastpudel, saeviil, mutrivõti, kanister sinakat värvi vedelikuga, 2 l „Säästu Pilsner“ plastpudel, DNA proovid kanistrilt ja „Säästu Pilsner“ pudelilt, vedelikuproovid kanistrist ja pudelist, asitõendi 2 l „Säästu Pilsner“ plastpudel 22.11.2011 vaatlusel tehtud salvestis DVD-plaadil – mis on üle antud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaalmenetluse kulud: U.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:
1-13-3433
1-13-3433
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
U.U süüdistatakse KarS § 357 lg 1 järgi selles, et ta 2010 I poolaastal, alates hiljemalt märtsist 2010 kuni juulini 2010 ühiselt ja kooskõlastatult XXX, XXX, XXX ja XXX kasutades puude langetamisel, koondamisel metsaäärsele ladustusplatsile ning sealt metsamaterjali äraveol erinevaid töömehi, teostas vahendlikult ebaseadusliku raie Eesti Vabariigile kuuluvas Lahemaa rahvuspargi Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis asuvas metsas (katastritunnus 42301:002:0260, kinnistusregistri nr 8666402), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17 (edaspidi Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17), tekitades sellega kaitstavale loodusobjektile olulise kahju ning rikkudes raiet tehes järgmisi kaitstava loodusobjekti kaitsenõudeid: Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 30 lg 2 p 1, mille järgi on sihtkaitsevööndis majandustegevus keelatud juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti; Vabariigi Valitsuse 03.06.1997 määruse nr 109 “Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” (edaspidi Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri) IV jao p 24, mille kohaselt on sihtkaitsevööndites keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskirja II osaga (kaitsekorra üldpõhimõtted) järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused: /.../ 10) punktis 25 nimetatud tegevus (punkti 24 alapunkt 10). Punkti 25 kohaselt on sihtkaitsevööndis lisaks punktis 24 nimetatud tegevusele lubatud metsatööd (valikraie iseloomuga raied metsa loodusliku seisundi taastamiseks, loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamine, alade ülepõletamine) metsa juhtfunktsiooni täitmiseks vajalikul määral rahvuspargi valitseja kirjalikul tellimusel: Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis Loksa metskonna kvartali 18 eraldistes 1–11, kvartali 19 eraldistes 24–26, 29 ja 30 ja eraldise 27 pinnasteest põhja poole jäävas osas, kvartali 20 eraldistes 23–28 ja 31, kvartali 21 eraldistes 8, 9, 11, 14–22, 26 ja 27, kvartali 22 eraldistes 1–7, 9–15 ja 20, kvartali 25 eraldistes 8–11, 15 ja 16, kvartali 26 eraldistes 1, 3, 6–8, 12– 15, 21 ja 31, kvartali 27 eraldistes 3, 7–12, 14–16, 20, 24 ja 25, kvartali 28 eraldistes 1–3, 5 ja 8–10,
1-13-3433
kvartali 29 eraldistes 7–9, 12 ja 16, kvartali 32 eraldistes 1, 2, 4–7, 10 ja 14, kvartali 35 eraldistes 1, 3, 7 ja 9, kvartali 36 eraldises 3, kvartali 37 eraldises 15, kvartali 38 eraldises 1, kvartalis 46, kvartali 47 eraldises 1, kvartali 51 eraldistes 1, 3, 6, 22, 23 ja 26–29, kvartali 53 eraldistes 20 ja 22, kvartali 54 eraldistes 15, 16, 28, 32 ja 34, kvartalis 58 ja kvartali 61 eraldistes 5 ja 18, Kolga metskonna kvartali 5 eraldistes 3–9, 15, 17–19, 22 ja 23, kvartali 9 eraldistes 5–9, 11, 21–23, kvartali 10 eraldistes 3, 5, 6, 9, 10, 12, 14 ja 15, kvartali 14 eraldistes 4, 6, 12, 21, 22 ja 26, kvartali 25 eraldistes 1, 4, 8–12, 23–27 ja 29, kvartali 35 eraldistes 1–4, kvartali 58 eraldises 13, kvartali 64 eraldistes 4, 10 ja 11, kvartali 65 eraldistes 3–5, 8–10 ja 13–25, kvartalis 66, kvartali 67 eraldistes 1, 2, 6–8 ja 12, kvartali 70 eraldistes 1–7, 10, 11, 15–19, 21 ja 23–29 ja kvartalis 71/.../. Nimelt näitas U.U enda ja XXX ühisel otsusel värvatud töömeestele kätte raiekoha, andis korralduse langetada puid, juhendas töömehi raie viisi ja koguste osas ning kontrollis töömeeste raietööd. Vastavuses U.U-lt ja XXX saadud juhistega langetasid töömehed, kes olid eksitusse viidud raie koha, koguse ja viisi osas, puid nii XXX kuuluval Altrünga kinnistul (katastritunnus 42301:002:0426) kui ka sellega külgneva Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17, mis asetsevad Lahemaa rahvuspargi Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis. Kahe kinnistu vahelist piiri U.U , kes esindas XXX metsamajandamisküsimustes Altrünga kinnistul, looduses välja ei selgitanud ega tähistanud. U.U-lt ja XXX saadud juhiste järgi tegid töömehed Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17 lageraie, mis on LKS § 30 lg 2 p 1 ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja IV jao p 24 ja p 25 sätestatut arvestades sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus. Samuti on keelatud sellise metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu, mis loetakse metsaseaduse § 28 lg 1 p 4 järgi raieks. Töömehed langetasid U.U ja XXX juhistel Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17 kokku 249 puud ehk 179,4 tm metsamaterjali. Langetatud puude koondamist metsaäärsele ladustusplatsile ja sealt äravedu realiseerimiskohta korraldasid vastavalt ühisele tööjaotusele XXX, XXX ja XXX. Osa Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistelt 14 ja 17 pärinevat metsamaterjali lasi minema viia U.U. Ebaseadusliku lageraie teostamisega tekitas U.U koos XXX, XXX, XXX ja XXX`iga kaitstavale loodusobjektile kahju 25 741,69 eurot, kuna metsa raiuti kaitstaval loodusobjektil kohas, kus kasutatud raieliik oli keelatud (LKS § 77 lg 3 p 1, Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruse nr 69 § 3 p 1 ja metsaseaduse § 67 lg 2 p 1). Samuti süüdistatakse U.U KarS § 357 lg 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 2009 lõpp kuni mai 2010 ühiselt ja kooskõlastatult F.H ja teiste kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega teostas ebaseadusliku raie Eesti Vabariigile kuuluvas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuvas metsas (katastritunnus 42301:002:0280, kinnistusregistri nr 8619002), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2 (edaspidi Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2), tekitades sellega kaitstavale loodusobjektile olulise kahju ning rikkudes raiet tehes järgmisi kaitstava loodusobjekti kaitsenõudeid: Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 31 lg 2 p 5 kohaselt on piiranguvööndis keelatud uuendusraie, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Metsaseaduse § 28 lg 4 p 1 tulenevalt kuuluvad uuendusraie hulka lage- ja turberaie. Vabariigi Valitsuse 03.06.1997 määruse nr 109 “Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” V jao punkti 30 alapunkti 3 kohaselt on piiranguvööndis keelatud lõppraie lageraiena, väljaarvatud turberaie ja seisundijärgne lageraie. Nimelt U.U koos kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega langetas ja tükeldas Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2 kokku 69 puud ehk 38,4 tm metsamaterjali ning nende teostatud raie vastas lageraiele, mis on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja V jao punkti 30 alapunktis 3 sätestatut arvestades piiranguvööndis keelatud. Samuti on keelatud sellise
1-13-3433
metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu, mis loetakse metsaseaduse § 28 lg 1 p 4 järgi raieks. Metsamaterjali äratoimetamist raielangilt teostas vastavalt ühisele tööjaotusele F.H. Ebaseadusliku lageraie teostamisega tekitas U.U koos F.H ja teiste kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega kaitstavale loodusobjektile kahju 3380,29 eurot, kuna metsa raiuti kaitstaval loodusobjektil kohas, kus kasutatud raieliik oli keelatud (LKS § 77 lg 3 p 1, Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruse nr 69 § 3 p 1 ja metsaseaduse § 67 lg 2 p 1). Seega pani U.U toime kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju, st pani toime KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.U süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et ta pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2010 I poolaastal, alates hiljemalt märtsist 2010 kuni juulini 2010 ühiselt ja kooskõlastatult XXX, XXX , XXX ja XXX`iga toime ebaseadusliku vahendliku metsaraie teel ja ilma omaniku loata metsamaterjali äravõtmise Eesti Vabariigile kuuluvast ja Lahemaa rahvuspargi sihtkaitsevööndis asuvast metsast (katastritunnus 42301:002:0260, kinnistusregistri nr 8666402), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17 (edaspidi Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17). Nimelt näitas U.U enda ja XXX ühisel otsusel värvatud töömeestele kätte raiekoha, andis korralduse langetada puid, juhendas töömehi raie viisi ja koguste osas ning kontrollis töömeeste raietööd. Vastavuses U.U-lt ja XXXlt saadud juhistega, langetasid töömehed, kes olid eksitusse viidud raie koha, koguse ja viisi osas, puid nii XXXkuuluval Altrünga kinnistul (katastritunnus 42301:002:0426) kui ka sellega külgneva Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17, mis asetseb Lahemaa rahvuspargi Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis. Kahe kinnistu vahelist piiri U.U , kes esindas XXX metsamajandamisküsimustes Altrünga kinnistul, looduses välja ei selgitanud ega tähistanud. U.U-lt ja XXXlt saadud juhiste järgi tegid töömehed Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistel 14 ja 17 sihtkaitsevööndis keelatud lageraie. Raie käigus langetati kokku 249 puud ehk 179,4 tm metsamaterjali, millest 150,21 tm metsamaterjali väärtusega 4463,46 eurot võeti Eesti Vabariigilt jäädavalt ära. Langetatud puude koondamist metsaäärsele ladustusplatsile ja sealt äravedu realiseerimiskohta korraldasid vastavalt ühisele tööjaotusele XXX, XXXja XXX. Osa Loksa metskond 3 kvartali LK048 eraldistelt 14 ja 17 pärinevat metsamaterjali lasi minema viia U.U. Samuti süüdistatakse U.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et ta pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 2009 lõpp kuni mai 2010 ühiselt ja kooskõlastatult F.H ja teiste kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega toime ebaseadusliku metsaraie teel ja ilma omaniku loata metsamaterjali äravõtmise Eesti Vabariigile kuuluvast ja Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuvast metsast (katastritunnus 42301:002:0280, kinnistusregistri nr 8619002), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2 (edaspidi Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2). Nimelt U.U koos kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega langetas ja tükeldas Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2 kokku 69 puud ehk 38,4 tm metsamaterjali ning nende teostatud raie vastas lageraiele, mis on Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis keelatud. Metsamaterjali toimetas raielangilt vastavalt ühisele tööjaotusele ära F.H . Eesti Vabariigilt võeti ära 38,4 tm metsamaterjali väärtusega 1003,35 eur. Samuti süüdistatakse U.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et ta pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul alates kevadest 2011 kuni novembri keskpaigani 2011 ühiselt ja kooskõlastatult F.H ja kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikuga toime
1-13-3433
ebaseadusliku metsaraie teel ja ilma omaniku loata metsamaterjali äravõtmise Eesti Vabariigile kuuluvast ja Lahemaa rahvuspargis asuvast metsast (katastritunnus 42301:002:0280, kinnistusregistri nr 8619002), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisel 1 ja sellega külgneval reformimata riigimaal, mida ümbritsevad katastriüksused numbritega 42301:002:0481, 42301:002:0479, 42301:002:0508, 42301:002:0459 ja 42301:002:0494 (edaspidi Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisel 1 ja sellega külgneval reformimata riigimaal). Nimelt U.U koos kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikuga langetas ja tükeldas Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisel 1 kokku 14 puud, s.o 12,0 tm metsamaterjali, millest ära viidi 11,1 tm ning Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisega 1 külgneval reformimata riigimaal 325 puud, s.o 68,2 tm metsamaterjali, mis kõik viidi ära. Metsamaterjali toimetas vastavalt ühisele tööjaotusele raielangilt minema F.H . Eesti Vabariigilt võeti ära kokku 79,3 tm metsamaterjali väärtusega 904,70 eur. Seega pani U.U toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.H süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et ta pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 2009 lõpp kuni mai 2010 ühiselt ja kooskõlastatult U.U ja teiste kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega toime ebaseadusliku metsaraie teel ja ilma omaniku loata metsamaterjali äravõtmise Eesti Vabariigile kuuluvast ja Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuvast metsast (katastritunnus 42301:002:0280, kinnistusregistri nr 8619002), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2 (edaspidi Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldisel 2). Nimelt tegeles metsamaterjali äratoimetamisega Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldise 2 raielangilt vastavalt ühisele tööjaotusele F.H . Metsamaterjali langetamise ja tükeldamisega tegeles U.U koos kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikutega ning nende teostatud raie vastas lageraiele, mis on Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis keelatud. Kokku langetati ja viidi Loksa metskond 12 kvartali LK056 eraldiselt 2 ära 69 puud ehk 38,4 tm Eesti Vabariigile kuuluvat metsamaterjali väärtusega 1003,35 eur. Samuti süüdistatakse F.H KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et ta pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul alates kevadest 2011 kuni novembri keskpaigani 2011 ühiselt ja kooskõlastatult U.U ja kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikuga toime ebaseadusliku metsaraie teel ja ilma omaniku loata metsamaterjali äravõtmise Eesti Vabariigile kuuluvast ja Lahemaa rahvuspargis asuvast metsast Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Lahemaa rahvuspargis asuvast riigimetsast (katastritunnus 42301:002:0280, kinnistusregistri nr 8619002), mis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Hara külas Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisel 1 ja sellega külgneval reformimata riigimaal, mida ümbritsevad katastriüksused numbritega 42301:002:0481, 42301:002:0479, 42301:002:0508, 42301:002:0459 ja 42301:002:0494 (edaspidi Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisel 1 ja sellega külgneval reformimata riigimaal). Nimelt toimetas F.H vastavalt ühisele tööjaotusele raielangilt minema U.U ja kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isiku poolt langetatud ja tükeldatud metsamaterjali. Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisel 1 langetati kokku 14 puud, s.o 12,0 tm metsamaterjali, millest ära viidi 11,1 tm ning Loksa metskond 12 kvartali LK050 eraldisega 1 külgneval reformimata riigimaal langetati 325 puud, s.o 68,2 tm metsamaterjali, mis kõik viidi ära. Eesti Vabariigilt võeti ära kokku 79,3 tm metsamaterjali väärtusega 904,70 eur.
1-13-3433
Seega pani F.H toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, süüdistatav F.H ja tema kaitsja Liis Toomsalu ning süüdistatav U.U ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: Vastavalt kokkulepitule karistada süüdistatavat U.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätete alusel liita karistusele 1 aasta ja 6 kuud vangistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.04.2012 kohtuotsusega nr 1-10-12753 mõistetud karistus 1 aasta vangistust, suurendades raskeimat karistust ning liitkaristuseks on 2 aastat ja 6 kuud. Mõistetud liitkaristusest – 2 aasta ja 6 kuud vangistusest on ja jääb süüdistataval 1 aasta pikkune vangistus, mis mõisteti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.04.2012 kohtuotsusega nr 1-10-12753 asendatuks üldkasuliku tööga 730 tundi (ära on sooritatud 698 tundi ja sooritamata 32 tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 18 kuud) eelnimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa – 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jätta süüdistatava suhtes KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Katseaeg algab kokkulepet kinnitava kohtuotsuse kuulutamisest. Kohustada süüdistatavat selle katseaja kestel täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, so: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks nendele kohustustele võtab süüdistatav endale kohustuse läbida katseaja jooksul alkoholisõltuvusest vabanemiseks spetsiaalne ravi, millise kohustuse palub kinnitada KarS § 75 lg 4 alusel. Vastavalt kokkulepitule karistada süüdistatavat F.H ajavahemikul 2009 lõpp kuni mai 2010 Loksa metskond 12 kvartali LK 056 eraldisel 2 toimepandud KarS § 357 lg 1 järgi
1-13-3433
kvalifitseeritava kuriteo ning KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus vangistusega 5 kuud ja Harju Maakohtu 12.05.2011.a. kohtuotsusega nr 1-11-4106 mõistetud vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o 5 kuud vangistust kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 12.05.2011.a. kohtuotsusega nr 1-11-4106 mõistetud vangistusega 6 kuud ning liitkaristus on 6 kuud vangistust, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud vangistus 2 päeva. Liitkaristuse ärakandmata osast, s.o vangistusest 5 kuud ja 28 päeva jääb süüdistatav tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 12.05.2011.a. kohtuotsusega nr 1-11-4106 määratud tingimustel. Karistada süüdistatavat F.H ajavahemikul alates kevadest 2011 kuni novembri keskpaigani 2011 Loksa metskond 12 kvartali LK 050 eraldisel 1 ja sellega külgneval reformimata riigimaal toimepandud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära s.o 480 eurot. KarS § 73 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 12.05.2011.a. kohtuotsusega nr 1-11-4106 mõistetud vangistusega 6 kuud, mille ärakandmata osa on 5 kuud ja 28 päeva. Liitkaristuseks on vangistus 6 kuud ning rahaline karistus 480 eurot, millest ärakandmata vangistus 5 kuud ja 28 päeva jäetakse KarS § 73 lg 5 alusel täitmisele pööramata ja rahaline karistus 480 eurot viiakse täide iseseisvalt. Määrata, et rahaline karistus 480 eurot tasutakse KarS § 66 lg 1 ja 6 alusel igakuiste 40 euroste osadena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuuluvad F.H ning U.U neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Kohtunik Julia Vernikova
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.