Kriminaalasi nr. 1 – 13 – 9329
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
04.novembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Natalja Kutepova osavõtul süüdistatav kaitsjast loobus arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Piret Lepp ik. 46205220269, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, töök. xxx OÜ, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Piret Lepp on kohtu alla antud süüdistastavana selles, et tema juhtis 10.08.2013 kell 00.20 Saue vallas Ääsmäe – Rohuküla mnt. 1 kilomeetril sõiduautot Peugeot reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,09 mg/g, laiendmääratlus +-0,06 mg/g ), millega rikkus § 69 lg. 4 p. 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega oma käitumisega rikkus LS § 69 lg. 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Piret Lepp pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja nõustub saavutatud kokkuleppega. Prokurör ja kaitsja leppisid kokku, et süüdistatavat karistatakse KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg. 1 p. 3 alusel võtta Piret Leppalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus leiab, et süüdistatava enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus arvestab süüdistatava rasket majanduslikku olukorda, seettõttu kohus leiab vajaduse isik vabastada sundraha väljamõistmisest. Eeltoodu lauesl ja juhindudes KrMS § 243 – 246, § 318 lg. 2 p. 4 kohus