1-11-13891
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.11.2013.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-11-13891
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Elen Heidok
Prokurör
Kirjaliku arvamusega prokuröri abi X
Kriminaalasi
I.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine
Kinnipeetav
I.M Elukoht: X; isikukood: xxx; kodakondsus: X Kaitsja adv. X (määratud)
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
jätta vabastamata I.M (isikukood xxx) Tartu Maakohtu 12.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista I.M-ilt menetluskulu kaitsjatasu 72.- eurot (seitsekümmend kaks eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused I.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.01.2012. a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistati KarS 63 lg 1 alusel 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 07.11.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ning mõisteti I.M-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.02.2012. a ja lõpp on 27.02.2014 a. Tartu Maakohtu 27.03.2013. a määrusega jäeti I.M tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.10.2013. a. I.M-i on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 27.04.2007. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud tingimisi vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga; 2) 16.09.2008. a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 10 päeva vangistust; 3) 07.11.2008. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 10 päeva vangistust. Lisaks karistati I.M-i juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. Tartu Vangla 17.09.2013. a iseloomustuse kohaselt on I.M-i kriminaalkorras karistatud neljal korral ning ta kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud varguse, röövi, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab karistuse kandmisest kõrvalehoidumise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli sõltuvusprobleem- alkohol. Kinnipeetav tunnistab toimepandud kuritegu ja kahetseb seda. Kinnipeetav on täies mahus täitnud vangla poolt talle koostatud individuaalse täitmiskava. Vangistuses on läbinud üheaastase õppekavaga puidupingitöölise eriala ning saanud kätte ka vastava tunnistuse. On läbinud ka individuaaltööna sotsiaalprogrammi X. Alates aprillist 2013. a osaleb maaliringis. Eelmise vangistuse jooksul osalenud arvuti algkursusel, läbinud sotsiaalprogrammid X; X asendamise treening, X, müürsepppottsepa kursuse, samuti lõpetanud 9. klassi. Käesoleva hetke seisuga on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud 12.06.2012. a, 17.08.2012. a, 19.10.2012. a, 07.11.2012. a ja 11.01.2013. a. Vabanemisel asuks elama aadressile X, kus elab kinnipeetava X Tegemist on eramajaga, kus on kuus tuba. Plaanib alates septembrist 2014. a kolida Tallinnasse ning asuda õppima Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse, et omandada keskharidus ning hiljem asuda õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli maalingute osakonda. Kohe pärast vabanemist asub õppima autokooli. Enne käesolevat vangistust oli registreeritud Eesti Töötukassas ning sai töötoetust. Vabaduses olles elas koos X, majanduslikult saadi hästi hakkama. Vabanemisel on X nõus kinnipeetavat rahaliselt toetama. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud varguse ja röövi eest. Käesolev kuritegu ei ole seoses majandusliku toimetulekuga. 15- aastasena töötas väidetavalt koolivaheaegadel mitteametlikult ehitusel ja talutöödel. Väidetavalt töötas 17-aastasena ametlikult kaks kuud Pärnus OÜ-s X raudbetooni valmistajana. Vabanemisel on väidetavalt võimalik asuda
tööle OÜ-sse X abitöölisena, mis asub kinnipeetava kodukohas. Vangistuse jooksul on rahaliselt toetanud X. Vabanedes soovib kinnipeetav taotleda võlanõuete maksmiseks maksegraafikut, et tasuda nõudeid osade kaupa. Lähivõrgusikku kuuluvad X ning X. Kinnipeetavat on 04.02.2011. a tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid 15.08.2011. a karistati teda KarS § 262 alusel, kui ta viibis avalikus kohas alkoholijoobes, millega rikkus temale määratud lisakohustust katseajal mitte alkoholi tarvitada. Kinnipeetav tunnistab varasemalt alkoholi liigtarvitamist ning et see on otseselt seotud toimepandud kuritegudega. Käesoleval ajal on jätkuvalt motiveeritud vabanemisel mitte tarvitada alkoholi. Väidab, et ei ole narkootilisi aineid proovinud, samas on eelnevalt kriminaalhooldusametnikule väitnud, et ühel korral on proovinud kanepit. Vangistuses ei ole diagnoositud narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäireid. Vangistuse alguses sooritas distsiplinaarrikkumisi, kuid viimased üheksa kuud on käitumine vangistuses paranenud ning uusi rikkumisi ei esine. Vangistuses ei ole väljendanud kuritegelikke hoiakuid. Varasemalt on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ning mõlemal korral pani katseajal toime uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo ja karistus pöörati täitmisele. Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%. Kinnipeetav on andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning vangla toetab I.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja talle lisakohustuse määramist, sest tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on vabaduses täidetud. Kriminaalhooldusametniku 21.08.2013. a ettekande kohaselt on 02.01.2013. a toimunud elukoha külastamine aadressil X, et kontrollida elukoha sobivust elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. I.M-i X on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks aadressil X, Elektroonilise järelevalve kohaldamise kõik tingimused on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt täidetud. X väitel on kinnipeetav loomult vaikne ja tagasihoidlik, mistõttu ei ole välistatud, et tema pahateod on tingitud mõjutamisest sõprade poolt. Kooliajal sõbrunes kinnipeetav probleemsetest peredest pärit lastega, kes eirasid samuti koolikohustust. Kinnipeetav on varem olnud kahel korral kriminaalhooldusel. Esimesel korral pani katseajal toime süüteo KarS § 424 järgi ja karistus pöörati täitmisele. Teisel korral pani samuti katseaja 8. ndal kuul toime süüteo KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistus pöörati täitmisele. Viimasel katseajal viibis kinnipeetav esimesed 5 kuud elektroonilise järelevalve all ning sellel ajal koostati talle ühel korral kirjalik hoiatus seoses kõrvalekaldumisega elektroonilise valve ajakavast kauem kui 2 tundi. Samuti esines kinnipeetaval Eesti Töötukassas töötuna arvel olemise ajal 2 korda arvelolemise reeglite rikkumisi. Lisaks rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille kohta koostati erakorraline ettekanne. Kriminaalhooldusametnik leiab, et analüüsides kogutud infot ja teavet, ei ole välistatud alkoholi tarvitamisest tulenevalt vajadus lävida isikutega, kes ei toeta kinnipeetava seaduskuulekust. Samuti võib kinnipeetaval tekkida raskusi elukoha läheduses töökoha leidmisega. Elektroonilise järelevalve näol pandav lisakohustus võib takistada töötamist X alluvuses, kuna kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt asuvad tööobjektid kinnipeetava elukohast kaugemal, millest tingituna võib juhtuda, et määratud liikumiskava ei ole võimalik nõuetekohaselt täita. Kriminaalhooldusametnik palub juhul, kui kohus I.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastab, panna I.M-ile järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; kuni töökoha leidmiseni võtta ennast elukohajärgses Töötukassas arvele vangistusest vabanemisele järgneva kahe nädala jooksul. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta I.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri kirjalik arvamus on järgmine: „Mina, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi X, olles tutvunud Tartu vangla materjalidega I.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks, asun seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. Esitatud andmetest nähtub, et I.M jätkab katseajal uute kuritegude toimepanemist. Eelmise liitkaristuse kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt, kuid sooritas katseajal uue
samaliigilise kuriteo, mis näitab, et karistus jäi ilmselt ebapiisavaks. I.M-i käitumine kinnipidamiskohas on olnud kõike muud kui korrektne, sest omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, on olemas suur tõenäosus, et vanglast vabanedes jätkab ta liikluskuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palun jätta I.M ennetähtaegselt vabastamata. Istungil osaleda ei soovi.“ I.M avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas Silver lepa ennetähtaegset vabastamist, kuna tal on olemas elukoht ja ta lubaba täita kõiki nõudeid Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja seisukoha, läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et I.M-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi formaalselt on alus olemas. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samas on teada, et olles varem karistatuna kriminaalhooldusel, ei täitnud I.M kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Vanglas on ta läbinud küll teatud programme, kuid teiselt poolt on toime pannud süstemaatiliselt distsipliini rikkumisi: 4 karistust 2012.a. ja 1 karistus 2013.a. See näitab, et I.M on tõsised probleemid enesedistsipliiniga ka vangistuse tingimustes. Aastaid kestnud kuritegeliku käitumise ja eeltoodu taustal jääb väheks tänaseks päevaks ilmnenud lühiajalisest positiivsest muudatusest ja headest lubadustest I.M-i järjekordseks ennetähtaegseks vabastamiseks kriminaalhoolduse rakendamisega. Seega tuleb I.M jätta vanglast ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.