Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-104-13 4. november 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Jüri Avakovi tõkend Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-11-1998 Jüri Avakovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo 23. oktoober 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a kohtumäärus osas, millega mõisteti Jüri Avakovilt välja kaitsja tasu 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 14 eurot ning 40 senti, vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.
2.Arvata eelmises punktis nimetatud summa menetluskulude hulka.
3.Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri Avakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 14 (neliteist) eurot ning 40 (nelikümmend) senti.
5.
Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 23. veebruari 2011. a määrusega anti Jüri Avakov ja Jarmo Kuivkaev kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et nad peksid 29.-30. augustil 2010 Rakveres Xxxxx X-X korteris P. T.-d käte, jalgade ja kiviga pea ning keha piirkonda, tekitades talle eluohtlikke vigastusi, mille tagajärjel kannatanu suri.
2.Viru Maakohtu 29. augusti 2011. a otsusega tunnistati süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi ja neile mõlemale mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.
3.Maakohtu 29. augusti 2011. a otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Avakovi kaitsja ning J. Kuivkaev ja tema kaitsja. Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2011. a määrusega maakohtu otsus
tühistati ja kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.
4.Viru Maakohtu 27. juuli 2012. a otsusega tunnistati J. Avakov süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 1 aasta 10 kuud ja 18 päeva eelvangistust. Alates 27. juulist 2012 jäi J. Avakovil kanda 6 aastat 1 kuu ja 12 päeva vangistust. Samuti tunnistati KarS § 113 järgi süüdi J. Kuivkaev, kellele mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Kuivkaevu eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning tema karistusaja algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest 30. augustil 2010.
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Avakovi kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist ja J. Avakovi õigeksmõistmist.
6.Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
7.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. Avakovi kaitsja, taotledes kohtute otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 27. juuli 2012. a ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2012. a otsused J. Avakovi ja J. Kuivkaevu süüditunnistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ning kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
9.24. mail 2013. a tegi Viru Maakohus määruse, millega andis J. Avakovi ja J. Kuivkaevu kohtu alla, määras kindlaks eelistungi aja ja istungile kutsutavad isikud ning jättis süüdistatavatele kohaldatud tõkendi - vahistamine - muutmata.
10.Viru Maakohtu 24. mai 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse J. Avakovi kaitsja, leides, et tõkendi muutmata jätmise osas on kohtu alla andmise määrus vaidlustatav. Kaitsja hinnangul on J. Avakov kohtueelses menetluses viibinud vahi all üle kuue kuu, millega on rikutud KrMS § 130 lg-s 3 sätestatud keeldu. Seejuures märgib kaitsja, et vahi alla võeti J. Avakov Viru Maakohtu 31. augusti 2011. a määrusega. Esimest korda anti J. Avakov kohtu alla 23. veebruaril 2011, milliseks ajaks oli J. Avakov kohtueelses menetluses vahi all viibinud 5 kuud ja 24 päeva. Kaitsja arvates tuleb kohtueelse menetluse aja hulka arvata ka ajavahemik alates Riigikohtu 20. märtsi 2013. a otsuse tegemisest, millega saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kuni J. Avakovi uuesti kohtu alla andmiseni 24. mail 2013. Sel ajavahemikul viibis J. Avakov kohtueelses menetluses vahi all täiendavalt 68 päeva. Seega oli J. Avakov 24. mai 2013. a kohtu alla andmise määruse tegemise ajaks viibinud vahi all üle kuue kuu ja tulnuks viivitamatult vahi alt vabastada.
11.Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a määrusega jäeti J. Avakovi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitajale. Ringkonnakohus leidis, et kohtu alla andmise määrus ei ole KrMS § 385 p 16 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustatav. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel mõistis ringkonnakohus J. Avakovilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu 86 eurot ja 40 senti vandeadvokaat A. Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12.Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a määruse peale esitas J. Avakovi kaitsja määruskaebuse, taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning J. Avakovi viivitamatut vahi alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 12.1 Tuginedes Riigikohtu praktikas esinenud juhtumitele, mil ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuse esitamine oli lubatav ning ringkonnakohus pidanuks kaebuse sisuliselt läbi vaatama ja rahuldama. Seejuures kordab kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuses toodud põhjendusi, mille kohaselt on J. Avakovi vahi all pidamisega rikutud KrMS § 130 lg-s 3 sätestatud keeldu. 12.2 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu otsustusega mõista J. Avakovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu 86 eurot ja 40 senti. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus nimetatud kulu arvama käesolevas menetlusetapis menetluskulude hulka, kuivõrd ei ole välistatud, et põhivaidluses tehakse J. Avakovi suhtes õigeksmõistev otsus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja väited on põhjendatud osas, mis puudutab ringkonnakohtu otsustust mõista J. Avakovilt välja kaitsja tasu. Osas, milles ringkonnakohus jättis J. Avakovi kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, on vaidlustatav määrus aga seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.
14.Tulenevalt KrMS § 383 lg-st 1 võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses tehtud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 385 sisaldab loetelu määrustest, mille peale määruskaebust esitada ei saa. Selle loetelu punkti 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada ka kohtu alla andmise määruse peale. Riigikohus on määruskaebeõigust jaatanud küll juhtudel, mil kohus on kohtu alla andmise määruses võtnud seisukoha ka kohtumenetluse poole taotluse osas kohaldada vahistamist või asendada vahistamine elektroonilise valvega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. novembri 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-86-10, p 10.1 ja
27.veebruari 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-9-12, p-d 11-13). Käesoleval juhul on maakohus aga jätnud süüdistatavate suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamise muutmata ning seega ei ole tegemist eelnimetatud eranditega. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu määrus määruskaebemenetluse korras vaidlustatav ja ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kaebuse läbi vaatamata.
15.Väär on kaitsja arvamus, mille kohaselt jätkus pärast Riigikohtu 20. märtsi 2013. a otsuse tegemist kuni süüdistatavate Viru Maakohtu 24. mai 2013. a määrusega kohtu alla andmiseni kriminaalasja kohtueelne menetlus. Riigikohtu otsusega tühistati Viru Maakohtu 27. juuli 2012. a ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2012. a otsused J. Avakovi ja J. Kuivkaevu süüditunnistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ning kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks. Kriminaalasja uueks arutamiseks saatmine tähendab, et kohtumenetlust korratakse
alates kohtulikust arutamisest, mitte kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2002. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-02, p 12). Seega oli Viru Maakohtu 23. veebruari 2011. a määrus süüdistatavate kohtu alla andmise kohta vaatamata otsuste tühistamisele ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisele jätkuvalt jõus ning maakohtul puudus tegelikult vajadus kohtualuseid uuesti kohtu alla anda. Asjaolu, et käesoleval juhul on maakohus sellele vaatamata teinud 24. mail 2013. a määruse, mille resolutsioonis on lisaks eelistungi aja kindlaksmääramisele ning tõkendi suhtes seisukoha võtmisele märgitud ka süüdistatavate kohtu alla andmine, ei muuda olukorda. Üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjas algab kohtumenetlus süüdistatavate kohtu alla andmisest ja jätkub kuni kohtulahendi jõustumiseni ning seda ka juhul, kui kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seega on kaitsja käsitlus kohtueelse menetluse jätkumisest ja sellest tulenevalt süüdistatava vahi all hoidmisega KrMS § 130 lg-s 3 sätestatud piirangu rikkumisest ainetu.
16.Ehkki ringkonnakohus jättis põhjendatult kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus süüdistatavalt kaitsja tasu riigituludesse väljamõistmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib nimetatud osas määruse tühistamise. KrMS § 187 lg 2 sätestab tõepoolest, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Nimetatud sätet tuleb aga tõlgendada koostoimes KrMS § 180 lg-ga 1, § 181 lg-tega 1 ja 2 ning §-ga 183, st silmas pidades kriminaalmenetluse lõpptulemust. Sellest tuleneb, et kahtlustatavalt või süüdistatavalt ei mõisteta tema määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kriminaalmenetluse kulusid välja kaebuse lahendamisel, vaid tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Seega ei saanud ringkonnakohus enne asjas lõpplahendi tegemist võtta seisukohta menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isiku kohta, vaid pidanuks määruskaebemenetluse kulu arvestama menetluskulude hulka.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a määruse osaliselt, s.o osas, millega mõisteti J. Avakovilt välja kaitsja tasu 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 14 eurot ning 40 senti, vandeadvokaat A. Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest, ning arvab selle summa menetluskulude hulka. Kaitsja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
18.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 14 eurot ning 40 senti. Taotluse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ning edasikaebe perspektiivi hindamiseks kulutatud üks pooltund ning määruskaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks kolm pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on vajalikud ja nende tegemiseks kulutatud aeg põhjendatud ning lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 23 tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 86 eurot ning 40 senti (sh käibemaks 14
eurot ja 40 senti). Vastavalt KrMS § 187 lg-le 1 tuleb see summa jätta riigi kanda. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.