lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-9468/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 01.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-9468/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-9468

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-9468 (12237300054)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Mall Muidre

Kriminaalasi

XXXi süüdistuses KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg

01.11.2013

Prokurör

Arika Almann

Süüdistatav

XXX– isikukood: XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXX; viibib lapsehoolduspuhkusel; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada XXX KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada mõistetud karistusest maha 18.03.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud ja täidetud kohustuse osa - 3 tundi üldkasulikku tööd, arvestusega, et kahele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus kohaldamata, kui XXX18 (kaheksateist)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata XXXkriminaalhooldaja.

2.Välja mõista XXX menetluskulud riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu 110,40 eurot (ükssada kümme eurot ja 40 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-9468 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.Asitõend CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku juures – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus XXX, viibides 01.05.2012 kella 13.00 paiku koos XXX Harjumaal XXX asuva maja ees, rikkus vägivallaga rahu ja avalikku korda. Nimelt kasutas ta avalikus kohas ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirides füüsilist vägivalda XXX suhtes, tungis ehitusprahi laialiloopimist takistama tulnud kannatanule kallale, küünistas teda näo, kaela ja mõlema käsivarre piirkonnast ning hammustas teda vasaku käsivarre piirkonnast, tekitades sellega XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi. XXX ja XXX käitumine häiris situatsiooni pealt näinud ja asjasse mittepuutuvate isikute, sh Natalia Sorokina õigusrahu. Seega XXX pani toime avaliku korra raske rikkumise grupis ja vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus XXX süüditunnistamist KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata mõistetud karistusest maha tema poolt täidetud kohustuse osa, s.o 2 päeva vangistust. Karistust ei pöörata KarS § 74 kohaldades tingimisi täitmisele 18-kuulise katseajaga, XXX on kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid ning osalema sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus anda võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning XXX tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, perekondlikku olukorda ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab poole sundrahast (240 eurot) riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude ning nende kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.