Kohtulahend

1-10-1330 eurot. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista V.L-ile liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 3,20 eurot), so summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui V.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. K atseaja algus – 31.10.2013.a. Jätta J A taotlus V.L-ile lähenemiskeelu ko haldamiseks rahuldamata. (keeld läheneda alaealiste le laste le A A ja A A ). Jätta k annatanu J A hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

läbivaatamata. Kannatanul

on

õigus

esitada hagi

Asitõendid - DVD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista V.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 4 80 (nelisada kaheksa kümmend) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 (kaks kümmend kuus) eurot ja 84 senti (420 krooni), kaitsja Valentina Manjuki pool eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 04 senti (1815,60 krooni), kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 247 (kakssada neli kümmend seitse) eurot ja 91 senti (3879 krooni), psühholoogi Svetlana Gorbatšjova kannatanute ülekuulamises osalemise eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti (900 krooni), psühholoogi Natalja Dehanti kannatanu ülekuulamises osalemise eest 35 (kolmküm mend viis) eurot ja 79 senti (560 krooni), kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 17.02.2011.a ja 16.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa ) eurot ja 43 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 18.01.2013.a eelistungil osutatud õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 01.10.2013.a – 03.10.2013.a, 07.10.2013.a – 09.10.2013.a, 16.10.2013.a – 17.10.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa ) eurot. KrM S § 180 lg 3 alusel vabastada V.L osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista V.L-ilt riigituludesse välja sundraha 200 (kakssada) eurot, kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1 00 (ükssada) eurot, ka itsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 100 (ükssada) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 17.02.2011.a ja 16.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 100 ( ükssada) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 01.10.2013.a – 03.10.2013.a, 07.10.2013.a – 09.10.2013.a, 16.10.2013.a – 17.10.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 700 (seitsesada) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Määrata, et V. L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksandra

1-10-1330 V.L, kriminaalasja nr 1-10-1330, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. novembrist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18. novembrist 2013.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-10-1330 piirkonda, tekitades talle oma tegevusega füüsilist valu ja materiaalset kahju summas 196,21 eurot (3070 krooni). Samuti tema 14.04.2009.a kella 19.40 paiku, olles korteris aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma alaealiste laste A A , sündinud xxx.a ja A A , sündinud xxx.a juuresolekul pihustas gaasiballoonist gaasi J A näkku, millega tekitas temale ning alaealisele pojale A A kehavigastusi ja füüsilist valu. Samuti tema ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi mitu korda alaealist kannatanut A A rihmaga vastu pead ja vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. Samuti tema ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx viskas tooli oma alaealise poja A A suunas, seejuures tooli tahke osa tabas kannatanut selga, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese piinamise, s.t. järjepideva kehalise väärkohtlemise, st KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Samuti Aleksandra Zõrinat süüdistatakse selles, et tema 27.12.2009.a kella 20.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx, peretüli käigus, võttes köögist noa ja nuga oma käes demonstreerides ähvardas kannatanu J A tapmisega, kusjuures kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese tapmisega ähvardamise, st KarS § 120 ettenähtud kuriteo. Aleksandra Zõrinat süüdistatakse KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluse andmise eest 20.10.2008.a kella 15.30 ajal, olles Narva politseiosakonnas asukohaga Vabaduse 5, Narva, tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr 08240104636, andis valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V K , kes pakkus raha äri arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008.a kella 22.00 paiku restoranis Yes kohtumise asjus, kuhu K pidi talle tooma 40 000 krooni. Kriminaalasja nr 08240104869 menetluse käigus on tuvastatud, et tegelikult ei olnud A.Zõrina V.K tuttav. Seega Aleksandra Zõrina, andes kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-10-1330 kannatanu midagi ei söö ära. Üks kord hakkas kannatanu arvutis mängima. Pärast tahtis midagi külmkapist võtta. Ema tegi köögis süüa. Ema ei andnud kannatanu l midagi külmkapist võtta. Süüdistatav ajas kannatanu köögist välja, lõi kannatanut jalgadega 6-7 korda vastu kõhtu. Kannatanul oli valus, jäid sinikad külje all vasakul pool. Valutas 2-3 päeva. Üks kord süüdistatav tõukas kannatanut vannitoas. Kannatanu tahtis pesta käed ära. Süüdistatav seisis kraanikausi kõrval. Kannatanu küsis emalt kas või b käsi pesta. Süüdistat av tõukas kannatanut eemale. Kannatanu lõi end ära vastu radiaatorit seljaga. Kannatanul oli valus. Oli põletushaav. Põletushaav valutas umbes 6 päeva. Isa viis kannatanu perearsti G K juurde. A A mäletab, et tema vend A ei tahtnud süüa, siis s üüdistatav sundis venda sööma ning kui too ei söönud, siis süüdistatav võttis nuudlid ja kallas need vennale pähe. A oli valus. Nuudlitest kannatanu nägi A punast. Arsti juures ei käinud. Kui kannata nu esimest korda läks ettevalmistusklassi, siis hommikul v edas süüdistatav kannatanut tualetti ja ütles, et uputab kannatanu tualetipotti. Kannatanu tegi mingi ülesande valesti. A A andis 01.10.2013.a kohtus ütlusi selle kohta, et ükskord juulis läks kannatanu vannituppa ja kogemata kukkus põrandahari maha. Kannatanu ajas natuke vett maha. Süüdistatav jooksis kannatanule järele ja lõi teda lahtise käega vastu selga. Kannatanu kukkus maha ja hakkas hingeldama. Kannatanul jäi punane jälg. Isa võttis kannatanu kohe sülle, loputas näo külma veega üle, siis jooksis kiiresti perearst K juurde koju. Arst ütles, et tuleb ravida salviga. Kannatanu mäletab, et punane jälg ei läinud 3 kuud üle. Alguses oli kaks nädalat valus. Ükskord süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kannatanu läks lastetuppa, et võtta mänguasju, ning kuul is, et süüdistatav rää kis kellegi Š . Süüdistatav oli voodis, ta lebas ja rääkis. Tagasiteel läks kannatanu isa juurde ja ütles, et süüdistatav räägib kellegi Š . 2-3 minuti pärast läks kannatanu veelkord lastetuppa, et võtta mänguasja. Süüdistatav ütles kannatanule „kao kohe minema“. Kannatanu kutsus isa ning sel ajal süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kruus oli r aske portselanist paksu põhjaga. Kruus purunes kildudeks ja killud lendasid laiali. Üks kild sattus kannatanule sügavale jalga. Kannatanu ja isa sõitsid haig lasse. Arst võttis killu välja. Järgmine episood oli pipragaasiga. See oli umbes kell kuus õhtul juuni kuus 2009.a või 2010.a. Isa ei lubanud süüdistataval kodust välja minna, sest ta tuleb alati purjus koju. Süüdistatav aga ütles, et ta läheb välja. Isa ütles: „Kuhugi sa ei lähe“. Siis süüdistatav võttis pipragaasi ja pritsis isale silma. Kannatanu seisis isa kõrval, 1 meeteri kaugusel. L ka oli kõrva l. Süüdistatav pritsis, siis pihustas selle pipragaasi ballooniga üle kogu korteri ja jooksis kiiresti minema. Isa kutsus kohe kiirabi välja, et silmi kontrollida. Kõikidel olid silmad punased. Ükskord süüdistatav tahtis korterit põlema panna. Süüdistat av on isegi mitu korda öelnud: „Ma tapan teid, värdjad, põletan maha, viskan teid aknast välja“. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Kannatanu tundis varahommikul kõrbelõhna. Siis ütles isale, et kuskilt tuleb kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem nad võtsid selle

1-10-1330 valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle . Nad kartsid, et süttib põlema. Kehavigastusi ei ole tekitatud. Järgmine episood selle kohta, kui süüdistatav kannatanut nuudlitega üle kallas. Kannatanu ei tahtnud süüa, sest toit oli kuum. Süüdistatav ütles „õgi“. Kannatanu ütles: „Ei, see on tuline“. Süüdistatav lükkas kannatanu toolilt maha. Kannatanu ronis laua alla. Siis süüdistatav võttis taldriku nuudlitega ja kallas kannatanule need kuumad nuudlid pähe. Nuudlid sattusid kannatanu peale, n äole ja kõikjale. Kannatanu karjus kõvasti. Toit oli väga tuline. Süüdistatav sihtis kannatanu le pähe, näkku. Kannatanu tundis valu. Nägu oli üleni punane. N ägu valutas. Talvel süüdistatav lõi kannatanut pandlaga. Kannatanu tõmbas kogemata kuuske ja kuusk kukkus maha. Kannatanu tõstis kuuse üles, kuid kuuseehted vedelesid põrandal. Kannatanu jooksis kohe oma voodisse. Süüdistatav tuli ja lõi pandlaga kannatanul kubeme katki. Pärast hakkas rihmaga peksma. Valus oli, kõik oli punane ja verejälg jäi järele. Jooksis verd. Verd jooksis 15-20 minutit. P öördusid perearsti G K juurde koos isaga järgmisel päeval, kuna valu ei läinud üle . Isa määras salviga. Ükskord tõukas süüdistatav jalgadega kannatanu venda köögist välja sellepärast, et ta tegi midagi valesti. Kannatanu vend tahtis kohukest võtta. Süüdistatav hakkas venda jalgadega köögist välja tõukama. Süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu, vastu käsi, külge. Ta kutsus isa kohale. Pärast isa jooksis oma toast välja ja võttis L sealt ära. Kannatanu ise nägi kuidas ema A lõi mitu korda jalgadega. Kannatanu nägi venna kehal sinikaid. Kannatanu juuresolekul peksis süüdistatav kannatanu venda 4 korda. Mitu korda oli, kui A kukkus, lebas maas, süüdistatav lõi teda jalaga. Süüdistatav viskas mitu korda kannatanut isegi taburetiga. Süüdistatav viskas A tooliga ja kannatanut valge taburetiga. Süüdistatav viskas kannatanule taburetiga vastu kaela ja ta kukkus. Süüdistatav karjus kogu aeg kannatanute peale. Ta peksi s kannatanut ja L pidevalt. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga kõhtu, vastu jalgu, vastu reit. Peksis kõvasti. Kannatanul oli valus, jäid sinikaid. A A mäletab, et s üüdistatav viskas kannatanut apelsinidega, kannatanu kukkus , süüdistatav hakkas kannatanut peksma. Juhtum apelsinidega toimus talvel, õhtul. Kannatanu oli koridoris, sahvri juures. Ema oli köögis. Pärast ta tuli kannatanu juurde. Apelsinid olid köögis laua peal. Kannatanu kukkus ja apelsinid olid kannatanu kõrval. Siis süüdistatav hakkas kannatanut peksma. Tol ajal korteris olid veel isa ja vend L . Isa jooksis pärast kannatanu juurde. Kehavigastusi kannatanule tekitatud ei olnud. Süüdistatav lõhkus pidevalt ust noaga, jootekolbiga ning tõstekangi latiga lõhkus ust. Nuga sattus lukuauku kannatanu pea kõrvalt. Süüdistatav lõhkus kogu ukse maha, kõik lendas koos lukuga välja. Episoodis, kus süüdistatav lõhkus jalaga ust, tagus vastu ust jootekolbi ja tõstekangi , kus nuga oli kannatanu pea lähedalt, kannatanu nägi, et ema ust tagus kahe noaga. Süüdistatav võttis noa köögist. Kannatanud panid end kiiresti tuppa luku taha. A A mäletab sellest, et 2008 detsembris tegi koolitöid. Kannatanu ütles vale vastuse, s üüdistatav võttis ja rebis katki õpikud, kannatanu päeviku rebis katki, lõi kuklaga vastu seina.

1-10-1330 Pärast lõi mitu korda kätega vastu pead ja haaras juustest kinni. Kanntanul oli valus, kuklas oli muhk. 2010 jaanuaris s üüdistatav lõi kannatanut vastu kõhtu, kannatanul jäi rihmast jälg järele. Süüdistatav peksis kannatanuid väga tihti, peaaegu ülepäeviti. On olemas veel palju episoode, mida kannatanu kohtus ei rääkinud. Veel oli 17-19 teisi episoode millest kannatanu veel ei ole rääkinud . Medõde koolis vaatas kannatanut üle. Medõde nägi kannatanul kehavigastusi. Ta ei küsinud kannatanult kust ta need sinikad sai. A A teab selle kohta, et ema ähvardas isa noaga. Isa kutsus kogu aeg politseid välja. See oli 2009. aastal. E simesel korral isa kutsus politsei välja t alveõhtul, kui s üüdistatav hakkas noaga ja jootekolbiga vastu ust taguma. Süüdistatav ütles: „Ma tapan teid, viskan aknast välja, süütan korteri põlema!“. Ükskord süüdistatav tahtis korterit põlema panna. Süüdistatav on isegi mitu korda öelnud: „Ta tapan teid, värdjad, põletan maha, viskan teid aknast välja“. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Nad ärkasid vara üles. Kannatanu tundis kõrbelõhna. Siis ütles isale, et kuskilt tuleb kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem nad võtsid selle valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle, kartsid et süttib põlema. J A andis 02.10.2013.a ütlusi, et juulis 2007 kannatanu oli elutoas. Zõrina pesi koridori põrandat. Ootamatult kuulis ta koridoris ebatsensuurseid sõnu . Zõrina sõimas mõne sekundi ja kuuli s lööki. Kannatanu hüppas diivanilt üles, samal ajal tormas tuppa A . Ta kukkus kõhuli. Kannatanu nägi, et A lämbub. Kannatanu h aaras temast kinni ja ennekõike pesis ta näo puhtaks. Pärast avastas poja seljal löögi jälje. Oli näha, et on löödud terve käega, punane jälg peopesaga löögist. Kannatanu haaras ta süll e ja jooksis arsti juurde koju, A kätel. Läks maja juurde, see oli kinni. Samal ajal oli seal A V , kes oli koeraga. Kannatanu palus tal ukse lahti teha. Ta küsis, milles on asi. Kannatanu vastas talle lühidalt. Ta avas kannatanule ukse ja kannatanu jook sis 4 korrusele. Ukse tegi lahti K mees. Hiljem A selgitas, et ta ajas põrandaharja maha . Zõrina kinnitas, et lõi A . Kannatanu ei hakanud kohe politseisse teatama, kuna arvas, et see on viimane kord. Teine episood on aset leidnud 10.10.2008.a. Zõrina lõi õhtul ilma mingi põhjuseta A A , tekitades talle füüsilist valu. Sel päeval ja kellaajal, kui kõik toimus, kannatanu oli magamistoas. Kuulis lapse nuttu. Kui kuulis, et laps juba hakkas karjuma ja Zõrina hakkas jämedalt käituma ja rääkima ebatsensuursete sõnadega, solvama, siis kannatanu tormas kööki ja võt tis lapse sealt ära. A oli juba seal, ta jõudis sinna enne A . Kannatanu võt tis lapse ära, naine klammerdus lapse külge. Zõrina peksis last algul kätega, pärast lükkas ta jalust maha ja tõukas jalgadega. Tõukas teda köögi keskpaigast kuni koridorivahekäiku, ligi 2 meetrit. Zõrinal olid sussid jalas. Seal on konts ja kõva, kare tald. A ütles ka, et Zõrina lõi algul A kätega, seejärel jalgadega. Lapsel olid kehavigastused. Tal olid sinikad külgede peal, jalgadel, reitel, kaelast allpool, rindkere piirkonnas. Pärast poeg kaebas valu üle 3- 4 päeva. Sinikaid määris kannatanu salviga. Lapsel oli kael ja parem põsk punased. Arsti poole lapsega kannatanu ei pöördunud. Käis pereõe juures konsultatsioonil. Kolmas episood on aset leidnud 14.detsembril 2008.a. Kannatanu oli magamistoas, arvuti taga. Aeg oli juba magama minna. A olid veel kodused tööd tegemata. Zõrina läks sinna, justkui vaatama. Kannatanu kuulas riidu juba oma toast, siis kohe tormas kööki. Sel ajal lõi Zõrina halastamatult A mõlema käega vastu pead. Kannatanu haaras A toolilt enda juurde.

1-10-1330 Kannatanu juuresolekul Zõrina lõi A veel umbes 5-6 korda rusikate, kätega ja tiris juustest. Zõrina peksis A igale poole. Oli palju lööke vastu pead. Zõrina lõi mõlema käega. Kui kannatanu hakkas last tema juures ära tirima, ta oleks peaaegu lapse pea ära tõmmanud. A kaebas valu üle. Temal valutas nägu, pea. Meelekoht punetas. Selles faktis arsti juurde kannatanud ei pöördunud, kuna 2 tunni pärast A jäi magama, kannatanu kontrollis tema seisundit. J ärgmine episood oli 07.03.2009.a. Zõrina ilma mingi põhjuseta kallas A rinna peale nuudlitega taldriku. Kannatanu oli omas toas, tegi tööd dokumentidega. Nägi ootamatult, et Zõrina siseneb. Lapsed olid kannatanu toas, Zõrina sisenes, taldrik käes ja astu s A juurde, et too lõpuni sööks. Zõrina hakkas poissi söötma, kuid too keeldus. Ütles, et nuudlid on kuumad ja ta ei hakka sööma. A jooksis elutuppa. Zõrina läks A järgi. Kannatanu läks kohe elutuppa. Kannatanu nägi, et Zõrina haara s ootamatult poissi käest, viskas toolilt maha. Poeg ronis tooli alla. Zõrina kummardas poja kohale ja viskas tema peale taldriku kuumi nuudleid. Poeg o li paljas, äsja vannist tulnud. Kannatanu ei oodanud, et selline asi võib juhtuda. See toimus kannatanu silmade all. A oli šokis, samuti oli šokis ka A . Kannatanu tõsti s A üles, A tõusis püsti, oli nuudlitega koos. Kannatanu viis A vannituppa pesema, ta kiljus. A kehal olid kehavigastused. Zõrina lõi A taldrikuga. Vasakul randmel oli verevalum. Seoses põletushaavaga olid lapse kehal vigastused - vasakul näopoolel ja kaelal oli punetus. Põletushaavu ei olnud. Kuid see on ikkagi termiline mõjutus. Kannatanu määris salviga. A kehal olid vigastused näol, kaelal, rinnal, kõhul. Kätt määris kannatanu samuti. J A mäletab , et oli ka punetus randmel löögist taldrikuga. Nuudlid olid kusagil 40-45 kraadi juures. Seni kuni kannatanu tegeles A , Zõrina ründas A . Ta läks A kallale koridoris, kannatanu magamistoa ukse juures. Zõrina lükkas A pikali põrandale ja peksis jalgadega. Hiljem, kui A üles tõusis, Zõrina karjus, et uputab ta WC-potis ära. Ja tiris A tualettruumi. Siin kannatanu tormas nende juurde ja võttis A tema käest ära. Kui kannatanu lapse ära võttis, siis Zõrina jõudis veel kannatanu nähes A kõrvakiilu anda. Järgmine episood leidis aset 19.03.2009.a kell 19.30 korteris. Zõrina viskas kruusi A A suunas. Kannatanu oli elutoas, nad istusid kolmekesi ja vaatasid televiisorit. Zõrina istus väikeses toas, voodi peal. Kõik ukse d olid lahti. Zõrina rääkis kellegagi telefoni teel. A läks laste tuppa. Tuli tagasi ja ütles, et Zõrina räägib kellegi Š . Kannatanu ütles elutoast Zõrinale, et ta laste juuresolekul ei teeks privaatkõnesid. Pärast A läks sellesse tuppa. Kannatanu läks sinna. Parajasti kui kannatanu sinna jõudis, Zõrina viskas kruusi. Kannatanu oli juba A selja taga. A seisis vahekäigus lastetuppa. Kruus lendas ja läks katki vastu uksepiita, kohe A kõrva kohal. Zõrina viskas kruusi just A pihta. Kruus lendas A pea kõr guselt. A hakkas kohe kiljuma. Kannatanu vaatas, et A jalg on verega koos. See oli lõikehaav aga mitte torkehaav. Haav oli vasakul jalal, tagapool. Kild lendas poja jalga. Poeg ei saanud jala peale astuda. Algul pöördusid traumapunkti ja sealt politseisse.

14.04.2009.a Zõrina kasutas pisargaasiballooni. Sel õhtul olid lapsed kodus. Kuna A oli vaja kodutöid teha, siis kannatanu ütles, et Zõrina tegeleks lastega. Zõrina ütles, et tal ei ole aega, et tal on vaja kusagile minna. A oli alguses koos lastega elutoas, seejärel läks vannituppa käsi pesema. Lapsed olid koridoris. A v äljus vannitoast, oli koridoris ja samal ajal tundis kuidas paremasse silma sattus pihustatud pipragaas. Kannatanu kõrval, 0,5 meetri kauguses seisid lapsed. A seisis peaaegu kannatanu kõrval. A oli natuke kaugemal. Alguses mõtles, et löök oli mingi terava esemega. Peale seda kui kannatanu tundis lööki, vasaku silmaga nägi, et Zõrinal oli käes pisargaasi balloon ja ta pihustab balloonist koridoris edasi. Pärast seda Zõrina avas ukse ja jooksis minema. Koridor oli valget udu täis. Kõik said selle gaasi mõju tunda: A

1-10-1330 sai tugevamini, A sai ka pihta, aga mitte nii palju. Kannatanu kutsus välja kiirabi, tegi lahti kõik aknad, pesi lapsed puhtaks. Lapsed nutsid, silmad kipitasid tugevasti. Kiirabi tuli kohale ja fikseeris antud juhtumi. Hiljem pöördus kannatanu seoses selle intsidendiga haiglasse, kannatanul sai silm kahjustada. Kannatanu ravis salvi ja tilkadega. A valutasid veel pikka aega silmad. Järgmine episood oli ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a. Kannatanu kuulis köögist Zõrina ebatsensuurseid sõnu laste suunas. Kuul is, et Zõrina peksab lapsi. Kannatanu jooksis sinna. Zõrina lõi A rihma pandlaga kubemesse. Ja koheselt läks üle A peale. Kannatanu ei saanud midagi teha. Pärast seda süüdistatav ajas toast välja. Sel moel süüdistatav peksis lapsi rihmaga vastu pead jne. On olemas video, millest on näha, et Zõrina peksab lapsi. Ta lõi A kubeme vereni. Järgmine episood leidis aset ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a. J A teab oma laste sõnadest, et Zõrina haaras tabureti ja viskas sellega A . Ta sai taburetiga vastu selja ülaosa pihta ja tema kaelale tekkis marrastus. Marrastus oli umbes 3 cm. Pärast seda ta viskas tooli maha. A viskas taburetiga, A viskas tooliga. Kuid A ei saanud pihta. Kannatanu nägi A kaelal marrastus. Tooli jälg oli kaelal, vasakul pool. J A teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema. 08.04.2009 kell kaks öösel olid A ja lapsed kodus, magasid kannatanu toas. Kell kaks öösel tuli kuskilt Zõrina, hakkas taguma vastu ust ja ütlema: „Tee lahti“. Uks oli lukus. Kannatanu ei teadnud, et Zõrina võis koju tulla. Zõrina ei käinud vahel nädalate kaupa kodus. Kannatanu astus ukse juurde ja ütles läbi ukse, et kui Zõrina laamendama tuli, siis kannatanu teda sisse ei lase. Kannatanu ei avanud ust ainult 1-1,5 minutit. Kannatanu avas ukse, Zõrina tormas tuppa, haaras kummutilt jootekolbi ja hakkas kannatanut selle jootekolbiga peksma. Zõrina püüdis kannatanut vastu pead lüüa, kuid kannatnu kaitses end kätega. Zõrina lõi kannatanule vastu käsi ja õlga. Peale kehaliste vigastuste tekitamist kannatanu jooksis tuppa. Kannatanu koos lastega pidid ust kinni hoidma, sest Zõrina tagus jootekolbiga vastu ust. Haaras noa ja lõi 10 korda vastu ust, uksetiivast läbi. Seal sees on veel üks uks, mida Zõrinal ei õnnestunud läbi lüüa. Siis Zõrina toppis noa uksepiida vahele, kuid sel ajal lapsed hoidsid ust kinni. Nuga läbis ukse A juures 10-15 cm peast allpool. Zõrina tagus vastu ust 15 -20 minutit. Terve uks oli mõranenud. Kannatanu väljus toas t siis kui politsei tuli kohale, avas ukse. Zõrina ütles, et temal ei ole pretensioone. Politseiniku d küsisid kannatanu käest, kas temal on pretensioone. Kannatanu ütles, et tal on pretensioone, ning ta esitab selle juhtumi kohta politseile avalduse. Kannatanu kehavigastusi Zõrinale ei tekitanud. Kannatanu pöördus traumapunkti järgmisel päeval või samal ööl, täpselt ei mäletanud. Kannatanul olid kätel hematoomid. Järgmine episood on aset leidnud 27 detsembril 2009.a. Sel päeval hakkas Zõrina A pihta igasuguseid asju loopima. Kannatanu läks koridori, tegi Zõrinale märkusi ja läks minema. Ootamatult jooksis A kannatanu juurde, ja tema järel jooksis A . Nad karjusid, et ema haaras noad. Kannatanu jooksis koridori ja nägi kui Zõrina seal seisis, kaks nuga käes. Üks oli laiem sakiline nuga, teine oli pikem sakiline nuga. Zõrina hakkas karjuma, et tapab kannatanu. Kannatanu peitis end ukse taha, lapsed tulid kannatanu järele ja kannatanu pani ukse kinni. Siis Zõrina hakkas jälle laamendama. Kannatanu viibis toas kaua. Zõrina lõhkus magamistoas 2 ust ära. Lapsed jooksid tuppa. Kannatanu läks toast välja ja põrkas Zõrinaga kokku. Zõrinal olid käes noad. Vahemaa kannatanu ja Zõrina vahel oli vähem kui meeter. Kannatanu viibis lukustatud toas ligi 40 minutit. Kannatanu kartis, et ähvardused viiakse täide. Lapsed ka kartsid Zõrinat. See juhtus magamistoa ukse lävel. Kannatanu tahtis Zõrinat relvituks teha.

1-10-1330 Kannatanu arvas, et Zõrina haavab noaga kannatanut või ennast. Kannatanu otsustas ära minna. Konflikt lõppes kui Zõrina lõhkus ukse ja läks nende nugadega minema siis, kui videokaamerat nägi. Zõrina ütles mitu korda, et tapab kannatnu. Kannatanul oli põhjus karta, et Zõrina viib oma ähvardused täide. Oli ka oht, et Zõrina võib last nugadega vigastada. J A mäletab, et kui Ljoša oli veel 5-6 kuune, siis Zõrina peksis teda selle eest, et ta ei maga ja pissib alla öös iti. Kannatanu rääkis temaga sel teemal. Kannatanu pidi kaitsma 6 kuu vanust A, kuna Zõrina peksis teda. Kui A oli 5,5 aastane, siis Zõrina peksis teda sel ajal, kui ta vannis vee sees oli. Kannatanu tormas vannituppa ja sekkus koheselt. Kohe kui kannatanu vannitoast väljus, kuul is lapse südantlõhestavat karjet. Kannatanu jooksis vannituppa, nägi, et laps tammub jalalt jalale ja väriseb. Tema vasakul tuharal oli põletushaav. A ütles kannatanule, et ema pani ta põrandale ja lükkas tugevasti vastu elektriradiaatorit. Pärast kannatanu ravis last.

1-10-1330 Varem, kusagil 2008.a suvel, politseil oli samuti väljakutse sellesse perre. Siis politseitöötajad korterisse ei sisenenud, kohtusid Karja tänaval. Väljakutse oli samuti seotud abikaasadevaheliste suhetega. A olid pretensioonid elukaaslasele, et ta käitub sobimatult, petab meest. A oli ärritunud seisundis, ta karjus, vehkis kätega, elukaaslast läheduses ei olnud, ta oli tema juurest minema jooksnud. Sel ajal oli elukaaslase ema, lapsed, vaatamata sellele, et oli aeg juba hiline. Jällegi politseitöötajad püüdsi d A maha rahustada. Nad läksid koju. Ning seejärel tuli politseitöötajate juurde elukaaslane. Politseitöötajad kutsusid ta politseiautosse. Zõrina oli samuti üleskeeratud seisundis. Algul käitus natuke agressiivselt, kuid pärast rahunes. Zõrina antud olukorra kohta seletas, et ei olnud mingit põhjust kahtlustada teda truudusetuses. A on äkilise iseloomuga ja võib ka käed käiku lasta. Tunnistaja J V ütles, et 2011. aastal käis A juures vannitoa remonti tegemas. Lastetoas oli kõik ära lõhutud. Kõik uksed olid katkised. See oli umbes märtsi lõpus. A ütles, et naine lõhkus ära. Lastetoas oli kaks voodi t, kapid lõhutud, kardinad olid kõigis tubades maha kistud, kõik uksed olid ära lõhutud. Ükskord tunnistaja suitsetas akna juures, see oli 2009. aasta veebruaril kella 23 paiku / xxx/. Zõrina oli seal sõbrannaga. Hiljem tuli A lastega. Seal juhtus suur skandaal. A kutsus politsei. Tol ajal oli Zõrina ka tugevasti purjus. Tema sõbranna läks koju. Aga Zõrina sõimas veel A ja tõukas last jalaga. Tunnistaja ise nägi, et süüdistatav peksis lapsi. Ta tõukas jalaga A . Zõrina väljendas ennast ebatsensuurselt. Zõrina kõndis ja kukkus. Ta oli purjus. Järgmine episood oli kaupluse „Buratino“ juures . See oli aastal 2009 kell 7 hommikul ja toimus aadressil: Karja 26 Narva-Jõesuus. Kõik inimesed nägid, et joobnud olekus Zõrina püherdas tee peal. „Buratino“ juures oli Zõrinal väga tugev joove, ta oli inetus olekus. Esmalt tunnistaja ei rääkinud A selle kohta, temast oli kahju. A sõnadest tunnistaja teab, et Zõrina peksis lapsi nii, et peaaegu pea oleks otsast maha võetud. Tunnistaja tunneb A , et ta ei puutu näpugagi kedagi, seda enam naist. Tunnistaja teab sellest, kuna töötas A koos 7 aastat. Tunnistaja A V ütles, et 2007.a umbes kell 18.00 ta jalutas koeraga. Hoides A süles tuli A perearsti juurde ja ütles, et Zõrina lõi käega last vastu selga ja laps oli šokiseisundis. Laps nuttis tugevasti. Arsti juures nad olid 20-30 minutit. See oli aadressil xxx. Seal elab K , perearst. Hiljem nad väljusid majast, laps juba ei nutnud. A ütles, et last määriti salviga ja lapsel läks kergemaks. 2009 – 2010 aastatel käis tunnistaja A juur es ning nägi lõhutud korterit. A ütles, et Aleksandra Zõrina lõi uksed läbi noa ja metallist esemega. Lastetoas oli kohutav korralagedus. A sõnade järgi tegi korralagedust Zõrina. A korteris olid ära lõhutud uksed, mööbel, voodi. Uks oli läbistatud millegi teravaga. Ülejäänud olid ka ära lõhutud, kuid mitte nii tugevasti nagu keskmise toa uks. A seletas tunnistajale , et see lõi Zõrina noaga ja rauatükiga vastu ust . Tunnistajale on teada, et kodus toimuvad järjekindlad skandaalid. A sõnadest tunnistaja teab, et Zõrina peksis lapsi. A sõnade järgi lõi Zõrina last sussiga, ta lõi last selga, pähe. Tunnistaja V nägi ise Zõrinat joobnuna. Oli üks juhtum, kui tunnistaja nägi Zõrinat linnavalitsuses ning ta oli purjus. Tunnistaja elab Zõrina emaga ühes trepikojas. 11.

1-10-1330 septembril nägi tunnistaja Zõrinat koos sõbrannaga varahommikul. Juhtum sissekäigus oli vara hommikul, kella 7 paiku. Zõrina oli tugevasti joobnud. Zõrina koos sõbrannaga kõvasti lärmasid. Tunnistaja V teab, et Zõrina ründas A Tunnistaja ei kuulnud juttu sellest, et A ise kasutas vägivalda.

S üüdistatav ütles, et juulil 2007.a võimalik, et ta võis A peopesaga patsu lüüa. Süüdistatav pole kunagi vastu pead löönud. Võib olla A pööras end kuidagi, et ta sai vastu selga, natuke üleval pool tagumikku. A tõusis püsti ja jätkas hullamist ja mängis edasi. Süüdistatav ei pööranud sellele mingit tähelepanu ja tegeles oma asjadega edasi. Oma süüd selles episoodis süüdistatav tunnistab.

1-10-1330

Järgmise episoodi kohta süüdistatav täpsustas, et 10.10.2008.a oli tavaline päev. Süüdistatav tegi süüa. A oli juures, mängis vähemalt meetri kaugusel pliidist. Süüdistatav teadis, et see on ohtlik. Pliidi peal kees midagi, käed olid süüdistataval kinni ja nihutas A jalaga veidi eemale. Süüdistatav ei toginud A , ei tõuganud, ei peksnud jalgadega. Süüdistatav nihutas A ohutusse kohta. Ta kartis, et A peale võib pliidilt midagi kukkuda. Tolles korteris oli köök 3 meetrit lai ja pikkus vist 4 meetrit. Pliidist istus A umbes 80 cm kaugusel. Süüdistatav ütles, et ta läheks eemale, kuid poeg ei kuulanud süüdistatavat. Süüdistatav lihtsalt nihutas A eemale, kuid jalgadega ei tõuganud. A ei nutnud. Võimalik, et ta hakkas vastu pu iklema. A oli magamistoas ja mängis arvutis. Süüdistataval jalas olid sussid. A süüdistatav mingeid vigastusi ei näinud. Kehavigastuste kohta sai süüdistatav teada uurijalt.

Episoodi kohta, mis oli aset leidnud 14.12.2008.a, ütles süüdistatav, et ta püüdis A koduseid ülesandeid teha. A ei tahtnud teha, kuna talle ei meeldi õppida, ja isa lubab tal seda teha. A käis mööda korterit ringi. A istus oma toas arvuti taga. Süüdistatav oli lastetoas, püüdis A koduseid ülesandeid teha. A käis 1.klassis. Süüdistatav tunnistas, et võimalik et ta andis A väikese võmmu vastu pead, kuna ta ei kuulanud sõna, selle eest, et ta tegi nägusid, ei tahtnud teh a. Süüdistatav sundis teda koduseid ülesandeid tegema, tema aga ei teinud. A ei nutnud. Ta lihtsalt karjus „isa, isa - ema on halb, sunnib koduseid ülesandeid tegema“. Isa jooksis kohale ja ütles, et ta midagi ei teeks. A ei kurtnud valu üle. Võimalik, et ta karjus, et süüdistatav peksab teda, kuid ta ei kurtnud millegi üle ja jätkas hullamist, jooksis minema.

Süüdistatav ei tunnista süüd episoodil, mis oli aset leidnud 7. märtsil 2009.a kella 10 paiku. Hommikul keetis süüdistatav nuudl eid, hakkas A toitma. A sõi natukene, enam ei tahtnud. Ta hakkas suust välja sülitama. Süüdistatav sundis teda sööma. Ta sülitas suust kõik välja ja jooksis isa juurde. A ei nutnud. A karjus „isa, isa, ema on halb, ema sunnib mind sööma“. Isa hüü dis talle, et „kui ei taha, ära söö“. A oli riieteta, ilma t-särgita. Ta sülitas suust välja ja kõik see sattus tema rinna peale. Nuudlid ei olnud kuumad. Süüdistatav ei sundinud A . Kui süüd istatav A laua alt ära tiris, siis võib olla tõmbas ta käest, kuid ta jätkas müramist. Süüdistatav ei mäletanud, et taldrik oleks kukkunud. A ei kaebanud valu üle pärast seda kui nuudlid sattusid kehale. Ta jooksis edasi mürama. Süüdistatav mäletab hetk e, et nendel algas A jälle konflikt ja A hakkas süüdistatava peale käsi tõstma, haaras süüdistataval kätest kinni. Oli nii, et süüdistatav võttis selle gloobuse kaarekujulise eseme ja hakkas sellega vehkima. Süüdistatav kaitses end. Ta kartis, et A lööb süüdistatavat vastu nägu. A haaras süüdistatavat kätest, väänas neid, solvas süüdistatavat. Süüdistatav mäleta b, et haaras midagi ja püüdis eemale vehkida. Süüdistataval tuli vehkida gloobuse alusega 2-3 korda. A haaras süüdistatavat küünarvarrest, sellel olid pidevalt sinikad. Tavaliselt sihtis süüdistatavat vastu käsi. Süüdistatav ei tahtnud tahtlikult A kehavigastusi tekitada. Kõik mis süüdistastav A tekitas oli tehtud enesekaitse eesmärgil.

1-10-1330

5 episood oli aset leidnud 19.03.2009.a kell 19.30, kui süüdistatav ilma põhjuseta viskas kruusi A suunas, millega tekitas jala lõikehaava. See tuba on kitsas, natuke üle kahe meetri. Süüdistatav istus lapse voodil, ajas T A juttu. Vasakus käes oli telefon, jõi kohvi lõpuni. Nad lobisesid T , naersid. Lapsed olid teises toas. A jooksis ringi, mingisugused mänguasjad käes. Tuli A , tige nägu ees. Lapsed olid elutoas. Solvates süüdistatavat, kogu jõuga lõi kõrvakiilu, vasaku käega vastu süüdistatava paremat põske. Süüdistatav jätkas telefonivestlust. Ta ütles „T , kujuta ette, ta lõi mind“ ja sekundi pärast, solvumisest viskas kruusi vastu seina. A juba väljus toast. Süüdistataval ei olnud mingit tahtlust oma pereliikmetele vigastusi tekitada. See oli lihtsalt emotsioonide väljapurse.

Kaitsja küsimustele süüdistatav ütles, et rauast osa hoidis ta käes, vehkis juhtmega. Võimalik, et ta sai pihta vastu A kätt. Lapsed olid selle intsidendi tunnistajad. Mõnda aega A ei lasknud süüdistatavat sisse, siis võttis telefoni ära, pärast hakkas süüdistatava peale kätega vehkima. Süüdistatav kaitses end, kuna A piinas teda. Ta haaras süüdistatava kätest kinni, tiris juustest. Süüdistatav ehmus ära ja kutsus politsei. Politsei käis kohal. , See oli tööpäev. A ütles süüdistatavale , et ta ei lähe kusagile ja hakkas süüdistatava käsi selja taha väänama. Süüdistatava käes oli spordijope. Jope taskus oli pisargaasi balloon. Ostis balloon kaitsevahendiks – töölt tuleb ta õhtul, peletab koeri eemale. A hakkas süüdistatavat solvama, käsi väänama. Ja sel hetkel, oll es meeleheitel, vajutas süüdistatav balloonile. Süüdistatav ise ehmus ära ja oli veel mõnda aega kodus. Pakkis asju kokku. Seni kuni A vannituppa läks, väljus korterist. Lapsed olid sel ajal elutoas. Rohkem gaasi süüdistatav ei pihustanud. See oli üks pih ustus, A vähem kui meetri kaugusel. Süüdistatav tegi seda ehmatusest, hirmust, et A võib süüdistatavat vastu pead lüüa. Süüdistatavale ei saanud gaasi pihta, ta tundis keele peal kõrvetust. Kui süüdistatav pihustas balloonist, lapsi koridoris ei olnud. Süüdistatav läks ema juurde ööbima. Lapsed ei kaebanud silmavalu üle. Süüdistatav ei näinud seda, et A olid tagajärjed gaasi pihustamisel. A sõitis autoga edasi, kirjutas kuni hommikuni mingeid pabereid. Süüdistatav kartis ja karda b A siiamaani. Süüdi statav kardab A , kuna A ütles, et maksab süüdistatavale kätte. Üks kord viis A süüdistatava surnuaiale ja ütles, et „vali välja, kus su haud hakkab olema“. A alalõpmata kasutas psühholoogilist vägivalda. Kuni 1.jaanuari 2010.a episoodini elas süüdistatav vaheldumisi, kord ema juures, kord kodus. A jätkas oma tegevust - ei lasknud süüdistatavat koju, alandas, solvas teda. Skandaalid tekkisid armukadeduse tõttu . See oli kogu selle aja vältel . A peksis süüdistatavat , peamiselt vastu pead, sinna on sinik at raske jätta. A lükkas süüdistatavat vastu voodit ja süüdistatav kirjutas selle kohta politseisse avalduse. Seal öeldi süüdistatavale, et sinikad ja traumad – need ei ole tõsised, peab midagi tõsist juhtuma, et meetmeid tarvitusele võtta. Süüdistatav kirjutas politseisse 3 avaldust.

1-10-1330 , S üüdistatav ei mäletanud täpselt seda olukorda, kui ta peksis A rihmaga. V õib olla hakkas A mürama . Võib olla vihastas A peale. Võimalik, et lõi teda rihmaga. Loomulikult ei olnud see pandlaga. Võimalik, et süüdistatav lõi A , kuid mitte vastu pead ega mitte pandlaga . Süüdistatav ei eitanud seda, et oli A rihmaga löönud, kui mitte pandlaga.

Süüdistatav seletas, et ta pole kunagi oma laste pihta toole visanud. Toolid olid väga rasked. Kui ta oleks lapse pihta tooliga visanud, siis sellise tooliga oleks võinud ka tappa. Süüdistatav tunnistas, et v õimalik, et ta liigutas neid toole.

Episood, kui süüdistatav oli A 2 noaga ähvardanud , on välja mõeld ud. Kui süüdistatav on köögis, siis tal on alati noad käes, kuna süüdistata v teeb süüa. Süüdistatav on seisukohal, et v õib olla t a tegi köögis süüa, kui algas sõnavali ng. Ja sellest A tegi järelduse, et süüdistatav tahab ta praegu ära tappa. Süüdistatav ei ole A ei noa ega nugadega ähvardanud. Konkreetset juhtumit ei olnud. Olid ebanormaalsed suhted peres, A ebanormaalne suhtumine süüdistatavasse. Selleni viis temapoolne surve, füüsiline ja seksuaalne vägivald süüdistatava suhtes. Süüdistatav on mitu korda politseisse pöördunud ning tema pöördumised ei ole andnud mingit tulemust. A on sadistlike kalduvustega inimene. Süüdistatav on seisukohal, et sõim laste peale, see on süüdistatavas oleva suure hirmu tagajärg . A ei filminud seda kuidas ta süüdistatavat peksis, solvab ning juustest tirib. Süüdistatav ütleb, et armastab lapsi. Ta oli nurka aetud, tema eesmärgiks ei olnud lastele valu tekitamine. Süüdistatav on kogu aeg kursis laste tervisega, kuna perearst annab süüdistatavale informatsiooni. Ajavahemikul alates 2010 kuni 2011, A oli haiglas kolm korda, oli tilgutite all. A eg- ajalt käib süüdistatav koolis. Küsib laste õppimise kohta. Pidevalt küsib A ja A sõprade käest nende kohta. Süüdistatav suhtleb õpetajatega interneti teel. Süüdistatav on kursis kõikide koolis toimuvate sündmustega. Kuid süüdistatav ei saa neid kuidagi aidata. Õppealajuhataja ütles süüdistatavale, et paremal juhul saavad poisid kätte paberi, et on põhikooli kursuse läbi teinud. A ei tegele lastega, ei võta õppimisest mingit osa. Lastel on palju puudumisi. A on juba 14 põhjuseta puudumist.

Süüdistatav tunnistab valeütluste andmist. Ta seletas, et andis valeütlusi. Teda sunniti hirmutamise teel. P , R tõid süüdistatava politseijaoskonda, sõidu ajal nad ütlesid süüdistatavale mida ta peab rääkima. Süüdistatav andis tõeseid ütlusi võib olla nädala pärast, võib olla mõne päeva pärast, siis kui ta sai aru, mis olukord tegelikult oli. Süüdistatav kahetseb, teda hirmutati. Süüdistatav on seisukohal, et valeütluste andmine ja kogu see

1-10-1330 olukord, oli esile kutsutud suhetest perekonnas. P ja R kasutasid ära peres tekkinud keerulise olukorra.

1-10-1330 - J A 20.09.2013.a avaldus elatis raha võlgnevuse kohta, mille kohaselt seisuga 20.09.2013.a elatisraha võlgnevus on 4969,72 eurot; - kohtutäitur Andrei Kreki 20.09.2012.a tõend, mille kohaselt moodustab seisuga 01.09.2012.a elatisraha võlgnevus 4014,45 eurot; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.10.2012.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-101333 S D (P ), S R ja V K suhtes. Kohtuotsuse alusel on S D (P ) tunnistatud süüdi ja karistatud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi, S R – KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 120 ja § 121 järgi, V K – KarS § 320 lg 1 järgi; - süüdistusakt kriminaalasjas nr 08240104869; - kohtueelse menetluse kokkuvõte kriminaalasjas nr 08240104869; - 29.10.2008 kriminaalasja eraldamise määrus, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr 08240104636 kriminaalasi nr 08240104869 eraldi menetluseks; - kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-10-1333 , mille kohaselt kannatanu Aleksandra Zõrina (V.L) tunnistas, et andis valeütlusi, just sellised, mida ütlesid talle r ääkida R ja P ; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.03.2011.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-42831, mille kohaselt rahuldati hagi osaliselt ning kohustati Aleksandra Zõrinat tagastama J A korteriomand asukohaga xxx koos selle oluliste osade ja päraldistega; - kriminaalasja nr 09240100606 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 08.02.2009.a KarS § 121 tunnustel, selle kohta, et 08.02.2009.a kella 14.00 paiku korteris aadressil xxx, J A isiklike vaenulike suhete tõttu tekitas oma elukaaslasele Aleksandra Zõrinale füüsilis t valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel; - kriminaalasja nr 09240100442 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 28.01.2009.a KarS § 121 tunnustel, Aleksandra Zõrina avalduse ja ütluste alusel, selles, et J A 27.01.2009.a kella 22.45 paiku, viibides oma korteris aadressil xxx, lõi ühe käega vastu nägu oma elukaaslast Aleksandra Zõrinat, tekitades temale füüsilist valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 206 alusel; - kriminaalasja nr 08240105142 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 16.11.2008 .a KarS § 121 tunnustel Aleksandra Zõrina avalduse alusel selle kohta, et ööl vastu 11.11.20 08.a elukaaslane J A vägistas teda nende ühises korteri s aadressil xxx, tekitades talle jalavigastuse. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206 alusel; - tunnistaja Aleksandra Zõrina 20.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636 ; - tunnistaja Aleksandra Zõrina 23.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; - prokuröri Minzatovi saatekiri kriminaalasjas nr 08233000901; - Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määrus, millega tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a määrus kriminaalasja lõpetamiseks; - Riigiprokuratuuri 20.10.2009.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08233000901; - Riigiprokuratuuri 20.05.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 09240101382. - Advokaadibüroo Galina Tšelnokova taotlused kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest tasumiseks; - Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrused;

1-10-1330 -

Kannatanu J A 28.12.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu J A 17.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Tunnistaja J A 25.12.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Kannatanu J A 10.03.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 09240101014; tunnistaja A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu A A 03.06.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Tunnistaja A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu A A 13.01.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Kannatanu A A 03.06.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Kannatanu A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240.

1-10-1330 põrandaharja maha. Zõrina kinnitas, et lõi A. Kannatanu ei hakanud kohe politseisse teatama, kuna arvas, et see on viimane kord. Tunnistaja G K mäletab, et ükskord pöördus tunnistaja poole J A koos poja A , palvega vaadata üle tema poeg seoses sellega, et ema oli teda peksnud. Vaatluse käigus avastas tunnistaja pindmise nahapunetus selja piirkonnas. Tunnistaja märkis, et selline naha punetus võib olla esile kutsutud ka täiskasvanu poolt peopesaga löömisel. Tunnistaja andis soovitusi ja soovitas tulla tagasi. Lapsevanem oli mures. J A ütles vastuvõtul ja palus fikseerida tema sõnadest, ema poolt peksmise fakti, mis oli ka fikseeritud. K täpsustas, et ambulatoorses kaardis oli kirjutatud, et lapse isa pöördus palvega vaadata üle tema laps seoses emapoolse peksmisega. Tunnistaja A V ütles, et 2007.a umbes kell 18.00 ta jalutas koeraga. Hoides A süles tuli A perearsti juurde ja ütles, et Zõrina lõi käega last vastu selga ja laps oli šokiseisundis. Laps nuttis tugevasti. Arsti juures nad olid 20-30 minutit. See oli aadressil xxx. Seal elab K , perearst . Hiljem nad väljusid majast, laps juba ei nutnud. A ütles, et last määriti salviga ja lapsel hakkas kergem. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 2007.a juulil , õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx , põhjuseta lõi käega vastu selga alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 2.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et kannatanu suhted emaga ei olnud head, kuna ema peksis teda. S üüdistatav tekitas kannatanule kehavigastusi rohkem kui üks kord. Peksmine algas alates 2007.a. Süüdistatav peksis kannatanut kui ta midagi valesti tegi, näiteks kui kannatanu midagi ei söö nud ära. Üks kord hakkas kannatanu arvutis mängima. Pärast tahtis midagi külmkapist võtta. Ema tegi köögis süüa. Ema ei andnud kannatanul midagi külmkapist võtta. Süüdistatav ajas kannatanu köögist välja, tõuksis kannatanut jalgadega 6 -7 korda vastu kõhtu. Kannatanul oli valus, jäid sinikad külje all vasakul pool. Valutas 2 -3 päeva. Kannatanu A A andis ütlusi, et ta nägi kui süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu sellepärast, et ta tegi midagi valesti. Kannatanu vend tahtis kohukest võtta. Süüdistatav hakkas venda jalgadega köögist välja tõukama. Süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu, vastu käsi, külge. Ta kutsus isa kohale. Pärast isa jooksis oma toast välja ja võttis A sealt ära. Kannatanu ise nägi kuidas ema A lõi jalgadega. Kannatanu nägi venna kehal sinikaid. Kannatanu J A andis ütlusi, et 10.10.2008.a. Zõrina lõi õhtul ilma mingi põhjuseta A A , tekitades talle füüsilist valu. Sel päeval ja kellaajal, kui kõik toimus, kannatanu oli magamistoas. Kuulis lapse nuttu. Kui kuulis, et laps juba hakkas karjuma ja Zõrina hakkas jämedalt käituma ja rääkima ebatsensuursete sõnadega, solvama, siis kannatanu tormas kööki ja võttis lapse sealt ära. A oli juba köögis, ta jõudis sinna enne A . Kannatanu võttis lapse ära, naine klammerdus lapse külge. Zõrina peksis last algul kätega, pärast lükkas ta jalust maha ja tõukas jalgadega. Tõukas teda köögi keskpaigast kuni koridorivahekäiku, ligi 2 meetrit. Zõrinal olid sussid jalas. Seal on konts ja kõva, kare tald. A ütles ka, et Zõrina lõi algul A kätega, seejärel jalgadega. Lapsel olid kehavigastused. Tal olid sinikad külgede peal, jalgadel, reitel, kaelast allpool, r indkere piirkonnas. Pärast poeg kaebas valu üle 3- 4 päeva. Kannatanu

1-10-1330 määris sinikaid salviga. Lapsel oli kael ja parem põsk punased. Arsti poole lapsega kannatanu ei pöördunud. Käis pereõe juures konsultatsioonil. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 10.10.2008.a, õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi ühel korral käega ja korduvalt jalgadega vastu keha alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 3.episood Kannatanu A A mäletab sellest, et 2008.a. detsembris ta tegi koolitöid. Kannatanu ütles vale vastuse, süüdistatav võttis ja rebis katki õpikud ja päeviku, lõi teda kuklaga vastu seina. Pärast lõi mitu korda kätega vastu pead ja haaras juustest kinni. Kanntanul oli valus, kuklas oli muhk. Kannatanu J A andis ütlusi, et 14.detsembril 2008.a. kannatanu oli magamistoas, arvuti taga. Aeg oli juba magama minna. A olid veel kodused tööd tegemata. Zõrina läks sinna, justkui vaatama. Kannatanu kuulis riidu juba oma toast, siis kohe tormas lapse juurde. Sel ajal lõi Zõrina halastamatult A mõlema käega vastu pead. Kannatanu haaras A toolilt enda juurde. Kannatanu juuresolekul Zõrina lõi A veel umbes 5-6 korda rusikate, kätega ja tiris juustest. Zõrina peksis A igale poole. Oli palju lööke vastu pead. Zõrina lõi mõlema käega. Kui kannatanu hakkas last tema juures ära tirima, Zõrina oleks peaaegu lapse pea ära tõmmanud. A kaebas valu üle. Temal valutas nägu, pea. Meelekoht punetas. K annatanud ei pöördunud arsti juurde, kuna 2 tunni pärast A jäi magama, kannatanu kontrollis tema seisundit. Tunnistaja J V teab A sõnadest, et Zõrina peksis last nii, et peaaegu pea oleks otsast maha võetud. Tunnistaja ise nägi , et 2009. aasta veebruaril kella 23.00 paiku süüdistatav peksis lapsi. Zõrina sõimas A ja tõukas last jalaga. Ta tõukas jalaga A . Tunnistaja A V teab A sõnadest, et Zõrina peksis lapsi. A sõnade järgi lõi Zõrina last isegi vastu pead. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 14.12.2008.a, õhtusel ajal, kella 21.00 paiku, viibides korteris aadressilxxx, põhjuseta lõi mitu korda käega vastu pead alaealist kannatanut A A ja tiris teda juustest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 4.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et süüdistatav kallas teda nuudlitega üle. Kannatanu ei tahtnud süüa, sest toit oli kuum. Süüdistatav ütles „õgi“. Kannatanu vastas: „ See on tuline“. Süüdistatav lükkas kannatanu toolilt maha. Kannatanu ronis laua alla. Siis süüdistatav võttis taldriku nuudlitega ja kallas kannatanule kuumad nuudlid pähe. Nuudlid sattusid kannatanu peale, näole ja kõikjale. Kannatanu karjus kõvasti , sest toit oli väga tuline. Süüdistatav sihtis kannatanu peale, just näkku. Kannatanu tundis valu. Nägu oli üleni punane. Nägu valutas. Kannatanu A A mäletab, et tema vend A ei tahtnud süüa, siis süüdistatav võttis nuudlid ja kallas need vennale pähe. A oli valus. Nägu oli punetus. A A ka mäletab, et süüdistatav vedas kannatanu tualetti ja ütles, et uputab kannatanu tualetipotti.

1-10-1330 Kannatanu J A andis ütlusi, et 07.03.2009 .a. Zõrina ilma mingi põhjuseta kallas A rinna peale taldriku nuudlitega. J A oli omas toas, tegi tööd dokumentidega. Nägi ootamatult, et Zõrina siseneb. Lapsed olid kannatanu toas, Zõrina sisenes, taldrik käes ja astus A juurde, et ta sööks. Zõrina hakkas poissi söötma, kuid t oo keeldus. Ütles, et nuudlid on kuumad ja ta ei hakka sööma. A jooksis elutuppa. Zõrina läks A järgi. Kannatanu läks kohe elutuppa. Kannatanu nägi, et Zõrina haaras ootamatult poissi käest, viskas toolilt maha. Poeg ronis laua alla. Zõrina kummardas poja kohale ja viskas tema peale taldriku kuumi nuudleid. Kannatanu ei oodanud, et selline asi võib juhtuda. See toimu s kannatanu silmade all. A oli šokis, samuti oli šokis ka A . Kannatanu tõstis A üles, A tõusis püsti, oli nuudlitega koos. Kannatanu viis A vannituppa pesema, ta kiljus. A kehal olid kehavigastused. Zõrina lõi A taldrikuga. Vasakul randmel oli verevalum. Seoses põletushaavaga olid la pse kehal vigastused - vasakul pool nägu ja kaelal oli punetus. Põletushaavu ei olnud. Kuid see oli ikkagi termiline mõjutus. Kannatanu määris salviga. A kehal olid vigastused näol, kaelal, rinnal, kõhul. Kätt määris kannatanu samuti. J A mäletab, et oli ka punetus randmel löögist taldrikuga. Nuudlid olid kusagil 40-45 kraadi juures. Seni kuni kannatanu tegeles A , Zõrina ründas A . Ta läks A kallale koridoris, kannatanu magamistoa ukse juures. Zõrina lükkas A pikali põrandale ja peksis jalgadega. Hiljem, kui A üles tõusis, Zõrina karjus, et uputab ta WC- potis ära. Ja tiris A tualettruumi. Siis kannatanu tormas nende juurde ja võttis A Zõrina käest ära. Kui kannatanu lapse ära võttis, siis Zõrina jõ udis veel A kõrvakiilu anda. Pärast lõi kannatanu t /J A / platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. P P andis ütlusi, et mitmeid kordi oli J A koos lastega tunnistaja juures suvilas käinud.Tunnistaja suhtles A 2009- 2011 aastate vältel, kuna A oli erinevates asjades kogu aeg vaja saada õigusabi. A oli jutuajamine, et Zõrina ei hoolitse laste eest, ei pese, teeb halvasti süüa, suhtub lastesse halvas ti, solvab lapsi. A rääkis veel, et süüdistatav viskas last pudruga. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 07.03.2009.a kella 10.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx , põhjuseta lõi taldrikuga vastu käerannet alaealist kannatanut A A , pärast seda lõi A A lusikaga vastu hambaid, haaras tal käest kinni, paiskas toolilt ja viskas temale näkku kuumad nuudlid taldrikult, seejärel haaras õlast alaealisel kannatanul A A ning kaks korda paiskas ta põrandale, pärast mida korduvalt lõi kannatanut J A platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. 5.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et ükskord süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kannatanu läks lastetuppa, et võtta mänguasju ning kuulas, et süüdistatav rääkis kellegi Š . Süüdistatav oli voodis, ta lebas ja rääkis telefoni teel. Kannatanu läks isa juurde ja ütles, et süüdistatav räägib kellegi Š . 2-3 minuti pärast läks kannatanu veelkord lastetuppa, et võtta mänguasja. Süüdistatav ütles kannatanule „kao kohe minema“. Kannatanu kutsus isa ning sel ajal süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kruus oli raske portselanist paksu põhjaga. Kruus purunes kildudeks ja killud lendasid laiali. Üks kild sattus kannatanule sügavale jalga. Kannatanu ja isa sõitsid haiglasse. Arst võttis killu välja. Kannatanu J A andis ütlusi, et 19.03.2009.a kell 19.30 Zõrina viskas kruusi A A suunas. Kannatanu oli elutoas, nad istusid kolmekesi ja vaatasid televiisorit. Zõrina istus väikeses toas, voodi peal. Kõik uksed olid lahti. Zõrina rääkis kellegagi telefoni teel. A läks laste

1-10-1330 tuppa. Tuli tagasi ja ütles, et Zõrina räägib kellegi Š . Kannatanu ütles elutoast Zõrinale, et ta ei teeks privaatkõnesid laste juuresolekul. Pärast A läks sellesse tuppa. Kannatanu ka läks sinna. Parajasti kui kannatanu sinna jõudis, Zõrina viskas kruusi. Kannatanu oli juba A selja taga. A seisis vahekäigus lastetuppa. Kruus lendas ja läks katki vastu uksepiita, kohe A kõrva kohal. Zõrina viskas kruusi just A pihta. Kruus lendas A pea kõrguselt. A hakkas kohe kiljuma. Kannatanu vaatas, et A jalg on verega koos. See o li lõikehaav, aga mitte torkehaav. Haav oli vasakul jalal, tagapool. Kild lendas poja jalga. Poeg ei saanud jala peale astuda. Algul pöördusid traumapunkti ja sealt politseisse. P P teab A sõnul, et süüdistatav Zõrina viskas last kruusiga, karjus kannatanute peale. A lülitas sisse telefonisalvestuse, kus olid süüdistatava karjumised ja ebatsensuursed väljendused laste suhtes. SA Narva Haigla 18.05.2009.a tõendi kohaselt A A pöördus haiglasse arstiabi saamiseks 19.03.2009.a kell 20.40. Tema sõnul viskas ema tassi lapse vastu. Poiss lõikas klassiga. Läbivaatlusega tuvastati vasaku jalalaba lõikehaav. Kannatanu A tagapoolel.

A

patsiendikaardi nr 2866 kohaselt lõikehaav asetseb vasaku labajala

Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 19.03.2009.a kella 19.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx , põhjuseta tahtlikult viskas kruusi alaealise kannatanu A A suunas, kruus läks löögist vastu seina katki ja selle kild vigastas A A varvast, millega kannatanule oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud vasaku jalalaba lõikehaav. 6.episood Kannatanu J A andis ütlusi, et 08.04.2009 öösel olid A ja lapsed kodus. Kell kaks öösel tuli Zõrina, hakkas taguma vastu ust ja ütlema: „Tee lahti“. Uks oli lukus. Kannatanu ei teadnud, et Zõrina võis koju tulla. Zõrina ei käinud vahel nädalate kaupa kodus. Kannatanu astus ukse juurde ja ütles läbi ukse, et kui Zõrina laamendama tuli, siis kannatanu teda sisse ei lase. Kannatanu ei avanud ust ainult 1-1,5 minutit. Kui kannatanu avas ukse, siis Zõrina tormas tuppa, haaras kummutilt jootekolbi ja hakkas kannatanut selle jootekolbiga peksma. Zõrina püüdis kannatanu le vastu pead lüüa, kuid kannatnu kaitses end kätega. Zõrina lõi kannatanut vastu käsi ja õlga. Peale kehaliste vigastuste tekitamist kannatanu jooksis tuppa. Kannatanu koos lastega pidid ust kinni hoidma, sest Zõrina tagus jootekolbiga vastu ust. Pärast Zõrina haaras noa ja lõi 10 korda vastu ust, uksetiivast läbi. Siis Zõrina toppis noa uksepiida vahele, kuid sel ajal lapsed hoidsid ust kinni. Nuga läbis ukse A juures 10-15 cm peast allpool. Zõrina tagus vastu ust 15 -20 minutit. Terve uks oli mõranenud. Kannatanu väljus toast siis kui politsei tuli kohale, avas ukse. Zõrina ütles, et temal ei ole pretensioone. Politseinikud küsisid kannatanu käest, kas temal on pretensioone. Kannatanu ütles, et tal on pretensioone, ning ta esitab selle juhtumi kohta politseile avalduse. Kannatanul olid kätel hematoomid. Kannatanu pöördus traumapunkti. Kannatanu A A andis ütlusi, et s üüdistatav Zõrina lõhkus ust noaga, jootekolbiga ning tõstekangi latiga lõhkus ust. Nuga sattus lukuauku kannatanu pea kõrvalt. Süüdistatav lõhkus kogu ukse maha, kõik lendas koos lukuga välja. Episoodis, kus süüdistatav lõhkus jalaga ust, tagus vastu ust jootekolbi ja tõstekangi , kus nuga oli kannatanu pea lähedalt, kannatanu nägi,

1-10-1330 et ema tagus ust kahe noaga. Zõrina võttis noa köögist. Kannatanud panid end kiiresti tuppa luku taha. Tunnistaja A M andis ütlusi, et 8.aprillil 2009.a o lles patrullekipaažis teenistusülesandeid täitmas, said väljakutse Narva -Jõesuusse ühele aadressile. Peres oli toimunud konflikt. Kohale jõudes, see oli kella kahe paiku öösel, võttis korteriga fonoluku abil ühendust, vastas meesterahvas, kes ka ukse lahti tegi. Korteris olid A , Zõrina, kaks last. Zõrina istus diivanil, nuuksus ja pühkis nina. Tunnistaja said aru, et tulles koju Zõrina ei saanud korterisse sisse. Proovis koputada, kuid A ei lasknud teda sisse, tõukas välja, kasutas füüsilist vägivalda selleks, et ta korterisse ei pääseks. A eitas füüsilise jõu kasutamist elukaaslase suhtes. Pigem oli ise kannatanu rollis, viitas sellele, et tal käsi valutab. Tunnistaja A V teab, et Zõrina ründas A . Tunnistaja käis 2009 – 2010 aastatel A juur es ning nägi lõhutud korterit. A ütles, et Aleksandra Zõrina lõi uksed läbi noa ja metallist esemega. Tõeliselt A korteris olid äralõhutud uksed, mööbel, voodi. Uks oli läbistatud millegi teravaga. Ülejäänu d olid ka äralõhutud, kuid mitte nii tugevasti nagu keskmise toa uks. A seletas tunnistajale, et seda lõi Zõrina noaga ja rauatükiga vastu ust. Tunnistajale on teada, et kodus toimuvad järjekindlad skandaalid. S A Narva Haigla tõendi kohaselt pöördus J A haiglasse arstiabi saamiseks 08.04.2009.a kell

1-10-1330 Süüdistatav pritsis, siis pihustas selle pipragaasi ballooniga üle kogu korteri ja jooksis kiiresti minema. Isa kutsus kohe kiirabi välja, et silmi kontrollida. Kõikidel olid silmad punased. J A polikliiniku ambulatoorse kaardi koopia kohaselt pöördus J A haiglasse arstiabi saamiseks 15.04 .2009.a. Tema sõnul pihustas naine gaasiballoonist gaasi näkku. Retsepti koopia. T öövõimetuslehe koopia, mille alusel viibis J A töövõimetuslehel alates 15.04.2009.a kuni 19.04.2009.a Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 14.04.2009.a kella 19.40 paiku, olles korteris aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma alaealiste laste A A , sündinud 24.12.2001.a ja A A , sündinud 23.07.2003.a juuresolekul pihustas gaasiballoonist gaasi J A näkku, millega tekitas temale ning alaealisele pojale A A kehavigastusi ja füüsilist valu. 8.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et t alvel süüdistatav lõi kannatanut pandlaga. Kannatanu tõmbas kogemata kuuske ja kuusk kukkus maha. Kannatanu tõstis kuuse üles, kuid kuuseehted vedelesid põrandal. Kannatanu jooksis kohe oma voodisse. Süüdistatav tuli ja lõi pandlaga kannatanul kubeme katki. Pärast hakkas rihmaga peksma. Valus oli, kõik oli punane j a verejälg jäi järele. Jooksis verd. Verd jooksis 15- 20 minutit. Pöördusid perearsti G K juurde koos isaga järgmisel päeval, kuna valu ei läinud üle. Isa määris salviga. Kannatanu J A andis ütlusi, et ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a. kannatanu kuulis köögist Zõrina ebatsensuurseid sõnu laste suunas. Kuulas, et Zõrina peksab lapsi. Kannatanu jooksis sinna. Zõrina lõi A rihma pandlaga kubemesse. Ja koheselt läks üle A peale. Kannatanu ei saanud midagi teha. Pärast seda süüdistatav ajas toast välja. Sel moel süüdistatav peksis lapsi rihmaga vastu pead jne. On olemas video, millest on näha, et Zõrina peksab lapsi. Ta lõi A kubeme vereni. DVD-plaadid, mille kohaselt Aleksandra Zõrina lõi alaealist kannatanut A A rihmaga vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. 25.04.2009.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektideks olid kolm DVDplaati, mis olid ära võetud J A 23.11.2009.a, 30.12.2009.a. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a, viibides korteris aadressil: x xx, põhjuseta lõi mitu korda alaealist kannatanut A A rihmaga vastu pead ja vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. 9.episood

1-10-1330 Kannatanu A A andis ütlusi, et s üüdistatav viskas mitu korda kannatanut taburetiga. Süüdistatav viskas A tooliga ja kannatanut valge taburetiga. Süüdistatav viskas kannatanule taburetiga vastu kaela ja ta kukkus. Kannatanu J A andis ütlusi, et ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a. ta sai teada oma laste sõnadest, et Zõrina haaras tabureti ja viskas sellega A . A sai taburetiga vastu selja ülaosa ja tema kaelale tekkis marrastus. Marrastus oli umbes 3 cm. Pärast seda Zõrina viskas tooli A . Kuid A ei saanud pihta. Kannatanu nägi ise A kaelal marrastust . Tooli jälg oli kaelal, vasakul pool. J A teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx, viskas tooli oma alaealise poja A A suunas, seejuures tooli tahke osa tabas kannatanut selga, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. Antud tõendid lükkavad ümber süüdistatava Aleksandra Zõrina väiteid, et tema pole kunagi lapsi löönud. Aleksandra Zõrina ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused on paljasõnalised ja ei ole veenvad. Kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu J A , A A , A A , tunnistaja G K , P P , A M , J V , A V ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõla s omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kannatanu ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad, üksikasjalikud ja puuduvad alused neid mitte uskuda. Kohus usaldab nende ütlusi. Prokuröri taotlusel avaldas kohus kannatanute kohtueelse uurimise käigus antud ütlused ja prokuröri küsimusele, miks nad uurimise ajal ands id teistsuguseid ütlusi, selgitas id kannatanud neid vastuolusid. Kohus loeb kannatanute kohtus antud vastused veenvateks. Kohus arvab, et vastuolud ei o le olulised. Vähetähtsad vastuolud on selgitatavad episoodide hulgaga, millede asjaolusid ei ole raske segi ajada. Kohtuistungi osalised püüdsid J A , A A ja A A segadusse ajada, süüdistada vastuoludes, kuid nad andsid konkreetseid ja täpseid selgitusi, sellepärast kohtul ei ole absoluutselt kõige vähemai dki kahtlusi J A , A A ja A A ütluste tõepärasuses. Lastekaitsespetsialist O A arvab, et kohtus vastasid alaealised kannatanud küsimustele mitte vabalt, mõnedel hetkedel ütles isa neile ette. Vastates küsimustele, lapsed piilusid pidevalt isa. Nad ei olnud kindel enda vastustes. Isa ütles ette kui loetleti toimunuid episoode. Lastekaitsespetsialistile tundus, et lapsed piilusid isa kui nad ei olnud kindlad. Kohus suhtub kriitiliselt lastekaitsespetsialisti arvamusse, kuna tema erialane tööstaaž ei ole suur /5 aastat/. Lastekaitsespetsialist pidi arvestama nii kannatanud alaealiste vanust, kui ka nende suhteid mõlema vanemaga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada. Põhiseaduses on kajastatud Euroopa Inimõiguste

1-10-1330 Konventsiooni artikli 3 põhimõte. Antud teo ühiskonnaohtlikkus seisneb selles, et tekitatakse kahju seadusega kaitstavatele ühiskondlikele suhetele ja nimelt suhetele, millised kaitsevad kodanike õigusi ja vabadusi. Praktika näitab, et piinamise korral esineb tavaliselt kannatanuna isik, kes on kurjategijast sõltuv, kes seoses sellega ei saa piinamisest kõrvale hoiduda. Antud tegudekategooria on raskesti tõendatav. Samuti on perevägivalla puhul reeglina vähe tunnistajaid. Antud kuriteo objektiivne pool väljendub kannatanule füüsiliste või vaimsete kannatuste tekitamises süstemaatilise peksmise või muu vägivaldse tegevusega. Piinamine võib olla väljendatud süstemaatilises, see tähendab mitmekordsetes peksmistes, millised tekitavad kannatanule füüsilisi või vaimseid kannatusi. Piinamist iseloomustavad spetsiifilised mõjutusmeetmed kannatanu suhtes, millised on suunatud tema väärikuse alandamisele. DVD plaatide ülevaatamise teel kohus veendus, et Zõrina peksmisega kaasnesid kannatanute inimväärikuse julmad ja korduvad alandamised. Piinamise eristamisel teistest kuriteokoosseisudest, sellistest nagu peksmine ja tahtliku kerge kehavigastuse tekitamine, on vajalik arvestada, et piinamise iseloomulikuks iseärasuseks on selle süstemaatilisus. Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud 9 piinamise episoodi, kuid tegelikult rääkisid lapsed suurest episoodide kogusest ja kordasid tihti, et ema peksis neid pidevalt. Ühekordne ja ühehetkeline kerge kehalise vigastuse tekitamine ei moodusta piinamise kuriteokoosseisu, seepärast ei ole kohus nõus prokuröri arvamusega Zõrina tegude ümberkvalifitseerimisest KarS § 121 järgi, kuna antud juhul on tegemist mitte ühehetkelise kerge kehavigastuse tekitamisega kannatanutele, vaid süstemaatilisusega. Piinamises süstemaatilise peksmisega tähendab mitte ainult korduvate perioodiliste vägivaldsete tegude toimepanemist, vaid ka nende seotust, süü dioleva isiku kindlasmääratud käitumisliini ühe ja sama kannatanu või kannatanute suhtes. Kohtuliku uurimisega oli kindlaks tehtud, et lapsed olid Zõrina poolt ära hirmutatud . J A teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema. Kannatanu A A andis ütlusi, et ükskord süüdistatav tahtis tõeliselt korteri põlema panna. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Nad ärkasid vara üles. Kannatanu tundis kõrbelõhna. Siis ütles isale, et kuskilt tuleb kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem nad võtsid selle valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle, kartsid et süttib põlema. Süüdistatav on mitu korda öelnud: „Ta tapan teid, põletan maha, viskan teid aknast välja“. See asjaolu, et Zõrina ähvardas kannatanuid ning püüdis oma ähvardusi ellu viia, räägib sellest, et kannatanutel olid reaalsed alused kartmaks Zõrina tegevuste elluviimist. Tulemuseks oli see, et lapsed olid ema poolt ära hirmutatud, kartsid teda, see tähendab et olid pidevas hirmuseisundis. Sellised andmed räägivad sellest, et süüdistatava Zõrina subjektiivsete tegevuste pool oli ilmselgelt väljendatud otsese tahtlusega, suunatud laste piinamisele ning seepärast Zõrina vägivaldsete tegevuste korduvus koosnes tema kindlaksmääratud käitumisliinist kannatanute suhtes. Lähtudes asja faktilistest asjaoludest, kohus näeb, et Zõrina teadvustas tema poolt toimepandavate peksmiste ühiskonnaohtlikkust ja soovis nende teostamist, pani piinamisi toime sihikindlalt, see tähendab otsese tahtlusega.

1-10-1330 Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Tunnistajate ja kannatannute ütlused ning dokumendid annavad alust väita, et oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese piinamise, s.t. järjepideva kehalise väärkohtlemise, st KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi. Süüdistatav Aleksandra Zõrina tunnistas oma süüd valeütluse andmises. Kohtuistungil on tuvastatud, et Aleksandra Zõrina, olles hoiatatud vastu tusest valeütluse andmise eest, andis 20.10.2008 Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonnas tunnistajana kriminaalasjas nr 082401 04636 valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V K , kes pakkus raha äri arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008.a kella 22.00 paiku restoranis YES kohtumise asjus, kuhu K pidi talle tooma 40000 krooni. Kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et tegelikult ei olnud A. Zõrina V. K tuttav. KarS § 320 objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises. Koosseisu tunnuseks ei ole eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsade asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluste andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Aleksandra Žõrina süüd kinnitatakse tõenditega: -kannatanu V K 16.10.2008.a ülekuulamise protokolli kohaselt hõivas J A V.K sularaha summas 44000 krooni peale V K kehavigastuste tekitamist; -kannatanu V K 21.10.2008.a ülekuulamise protokoll, mille kohaselt K tunnistas, et andis valeütlusi J A vastu. J A mingit raha V. K ei hõivanud. Aleksandra Žõrina nägi üks kord, mingit kontakte temaga ei olnud; -süüdistusakt kriminaalasjas nr 08240104869; -kohtueelse menetluse kokkuvõte kriminaalasjas nr 08240104869; -29.10.2008 kriminaalasja eraldamise määrus, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr 08240104636 kriminaalasi nr 08240104869 eraldi menetluseks; -kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-10-1333, mille kohaselt Aleksandra Zõrina (V.L) tunnistas, et andis valeütlusi, just sellised, mida ütlesid talle rääkida R ja P ; -tunnistaja Aleksandra Zõrina 20.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -tunnistaja Aleksandra Zõrina 23.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -prokuröri Minzatovi saatekiri kriminaalasjas nr 08233000901; -Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määrus, millega tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a määrus kriminaalasja lõpetamiseks;

1-10-1330 - Riigiprokuratuuri 20.10.2009.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08233000901; -Riigiprokuratuuri 20.05.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 09240101382. Seega d okumentaalse tõendiga on tuvastatud, et Aleksandra Zõrina andis ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele. Aleksandra Zõrina oli teadlik, et ta annab vale ütluse, sest ta teadis, et V K ta ei ole tuttav, seega pani Aleksandra Zõrina teo toime otsese tahtlusega. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 120 järgi. P rokurör loobus kohtuvaidluses süüdistusest KarS § 120 järgi. Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse / KrMS § 301/. Kun a riiklik süüdistaja loobus osaliselt süüdistusest, ja nimelt süüdistus KarS § 120 järgi, tuleb episood /J A tapmisega ähvardamise/ V.L-i süüdistusest ilmtingimata täielikult välja jätta. Kohus arvab, et süüdistatav V.L kuulub KarS § 120 järgi õigeksmõistmisele, kuna V.L-i süü teise inimese tapmisega ähvardamise ei ole tõendamist leidnud. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu (RKKK 3-11-11-00). Antud kuriteoga tekitatakse kannatanus emotsionaalselt kurnav hirmutunne, kuritegu on suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma. Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiivne teodelikt. Objektiivset koosseisu moodustav tegu, ähvardamine, on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust. Kohtuistungil on tuvastatud, et Zõrina lihtsalt seisis nugadega /A ütluste kohaselt/, Zõrina seisis vaikides. J A ei selgitanud kohtuistungil, miks ta arvas, et Zõrina ähvardab teda noaga. Seejuures ei suutnud ta vastata kohtu küsimusele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alus karta ähvarduste täideviimist. Kohtuistungil J. A sõnadest nähtu b, et Zõrina seisis köögiukse juures sel ajal, kui kannatunud viibisid toas. Puudusid süüdlase teod, mis näitasid ähvardamist ja tema kavatsust. Ähvardamine moodustab KarS § 120 järgi koosseisu siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on sh tapmine või tervisekahjustuse tekitamine. Tapmise all tuleb mõista KarS § 113 järgi koosseisule vastavat tegu, kusjuures tapmine peab olema selgelt väljendatud. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Erinevalt tapmisest ei ole antud juhul vajalik, et süüdlane tekitavat tervisekahjustust täpselt

1-10-1330 endale ette kujutaks. Piisab, kui ta väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. Selliseid ähvardusi nagu läbipeksmine, lubadus kasutada relva või selleks kohandatud eset tuleb alati lugeda ähvardamiseks tervisekahjustuse tekitamisega. Seega ei ole kohtu hinnangul KarS § 120 objektiivne koosseis Aleksandra Zõrina poolt objektiivsest küljest täidetud. KrMS § 301 kohaselt seoses prokuröri süüdistusest loobumisega kohus peab mõist ma V.L süüdistuses KarS § 120 järgi õigeks.

1-10-1330 KrMS § 1411 lg 2 alusel kohaldatakse ajutist lähenemiskeeldu süüdistatavale kannatanu nõusolekul. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. V.L süüdistatakse mitme kuriteoepisoodi toimepanemises kahe kannatanu suhtes. Kuritegudega on tekitatud kannatanutele füüsilist valu. Kohus on tuvastanud, et praegu V.L elab eraldi, tal on perekond, laps, J A ta ei suhtle. Ta vabandas laste eest. Tahab nendega suhelda. Seega ei ole alust arvata, et V.L on ohtlik endisele elukaaslale ja po egadele ning võib kasutada nende suhtes füüsilist vägivalda. Seega lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole alust. Kohus jättis J A taotluse rahuldamata.

1-10-1330 V.L on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav ametlikult töötab, tal on sissetulek , mis võimaldab kohaldada rahalist karistust. Süüdistatava varasem käitumine annab ka kohtule võimalust kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et nii eri- kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on võimalik rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse mõistmine. Süüdistatava tegevused ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Kuriteo toimepan emisest on möödunud mitu aastat. Arvestades toimepandud teo raskust ja tagajärgi etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem lähedane minimaalsele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks rahalist karistust. Asjaolu, et kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei pannud V.L toime uusi süütegusid, annab kohtule alust arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset rahalist karistust kohaldamata.

1-10-1330 Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.