Kriminaalasi nr 1-13-9087
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
30. oktoober 2013. a Jõgeva kohtumaja
koht Kriminaalasja number
1-13-9087 (12260105051)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses N. O süüdistus KarS § 121 Järgi
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
N.O
Kaitsja
Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood
Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, ei tööta, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada N.O KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 110 päevamäära, s.o 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui N.O 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda N.O-lt menetluskuludena riigituludesse 240 (kakssada nelikümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades N.O tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2013.a novembrist vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuus kuni kogu summa tasumisen i. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse 1(3)
seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tule b esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
N.O-le on KarS § 121 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 08.12.2012 kella 02:30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohas, pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus haaras kinni alaealisest poolõest xxxxxxxxxxxxxxxxxx, tõmbas ta pikali maha ning kägistas maas lamavat kannatanut kõrist, seejärel haaras kinni xxxxxxxxxxxxxxxx juustest ning tõmbas ta maast üles ning tiris juukseid pidi kannatanu tualetti, kus lükkas ta peaga vastu seina, millega tekitas xxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi - pea kukla piirkonna 3x3 cm pindmise vigastuse (turse). KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 110 päevamäära s.o 352 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui N .O 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus N.O-le osutatud õigusabi eest. N.O ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude vähendamist ja ositi tasumisele määramist. Taotlust põhjendasid nad asjaoluga, et N. O on hetkel töötu, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning hetkel on ta lapseootel. N.O on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Arvestada tuleks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, et tema süü ei ole suur ja käesolevaks ajaks on suhted kannatanuga normaliseerunud, pigem head. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tema regulaarsed sissetulekud on väikesed – selleks on hetkel vaid riigilt saadavad toetused. Teataval määral abistab teda ka elukaaslane, kellega alaliselt koos ei elata. Süüdimõistetu tegeleb aktiivselt töö otsimisega ja loodab lähiajal tööd leida. N. O ülalpidamisel on kaks alaealist last, kelle isa neid materiaalselt ei toeta. Ülalpeetavate tuleva aasta alguses on sündimas kolmas laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda teised pereliikmed , s.h alaealised lapsed. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema 2(3)
sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.