Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus
nr 1-13-9722 (kohtueelses menetluses nr 13260102876) riik versus Z.L kohtuistung kokkuleppemenetlus es
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Z.L (isikukood XXX ; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx, asub Tartu Vanglas; ei tööta; omab kriminaalkaristatust) KarS § 120, § 121, § 263 p 3 järgi advokaat Raul Tosmann
Süüdistus Kaitsja
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
Selgitused
J.S valduses oleva auto ning tulles tagasi J.S korteri ukse taha, lõhkus veelkord vastu ust ja ütles „kella 10. 00 on teil aega“. Antud tegevuste tagajärjel on kannatanul J.S.l alust karta Z.L-i poolt ähvarduste täideviimist. Veel süüdistatakse Z.L-i selles, et tema ajavahemikul 10.08.2013-12.08.2013 ähvardas telefoni teel ning telefoni sõnumi kaudu oma õde Õ.S. Kõnede sisuks oli lubadus Õ.S pere tappa ning tema kodu põlema panna. Seoses Z.L-i 10.08.2013 kell 10 .45 Õ.S abikaasa I.Sa vastu toime pandud teo tagajärjel on Õ.S.l alust karta nende ähvarduste täideviimist. Z.L-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 120 järgi tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuse s vara hävitamisega ähvardamisena, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Veel süüdistatakse Z.L-i selles, et tema 09.09.2013 kella 15.20 paiku Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx ilmus naabri xxxxx talu hoovile, räuskas valju häälega ja ähvardas kinnistu omanikku T.H koos saunaga maha põletada. Kella 17.00 paiku ilmus uuesti xxxxx talu hoovile käes relvana kasutatav muu ese kirves ja jätkuvalt ähvardas T.H koos saunaga põlema panna. T.H tundis reaalset ohtu oma elule ja varale. Z.L-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades.
) § 1043 alusel.
I.S on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 372,09 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täieli kult rahuldada. K.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata ka hjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Kruuse OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 53 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava Z.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 192 eurot. Z.L-i kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 24 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 24 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot ja õigusabi tasu 216 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.