3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 60 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale määruskaebemenetluses K.T-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista K.T-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 60 eurot riigituludesse.
5.K.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.T 1-12-3560 kohtukulud“. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 30.09.2013 määrusega jäeti K.T temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K.T tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.04.2012 kohtuotsusega KarS § 13 lg 1 - § 117 lg 1, § 13 lg 1 - § 119 lg 1, § 13 lg 1 - § 205 ja § 266 lg 2 p 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus. Karistuse alguseks loeti 10.11.2011.
ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
2.Kohus, osundades KarS § 76 lg 1 p-s 2 ja § 76 lg-s3 sätestatule põhistas K.T ennetähtaega vabastamata jätmist järgmiselt. 2.1 K.T puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid Eluviisitreening, Usk ja Teadmine ning osalenud tööhõives. Samas aga ei anna nimetatud positiivsed asjaolud kohtu hinnangul siiski veel alust süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 2.2 Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ja vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ega ole suutnud alati nõuetekohaselt täita ka kriminaalhoolduse nõudeid. 2.3 Peamiselt on süüdimõistetu pannud toime varavastase iseloomuga ja ka vägivallaga seotud kuritegusid. Tema õigusvastase käitumise peamiseks mõjuriks on olnud alkoholi tarvitamine, aga ka suhtlemine alkoholi tarvitava ja kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtumine ühiskonda ükskõikne ning mõneti probleemne on ka tema võime oma varasemat käitumist ja selle põhjuseid analüüsida. Kuigi probleeme alkoholi tarvitamisega süüdimõistetu enda sõnul mõistab ja soovib selles osas ravi saada ning on läbinud vangistuses ka teemakohased sotsiaalabiprogrammid, siis on alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult suudab vabaduses oma käitumist piisaval määral kontrollida ja alkoholist täielikult hoiduda. Arvestades süüdimõistetu varasemate alkoholiprobleemide tõsidust ja tarvitamiskogemuste pikaajalisust on alust arvata, et probleemide täielik ületamine ja alkoholist loobumine nõuab süüdimõistetult ilmselgelt suurt motivatsiooni ja head enesekontrolli oskust, mida aga K.T piisavalt ei ole. 2.4 Vangistuse ajal on süüdimõistetu korduvalt pannud toime distsipliinirikkumisi, viimati veel ka käesoleval kuul, ega ole seega suutnud isegi range korraga kinnipidamiskohas reeglitest kinni pidada, mis näitab tema eriti hoolimatut ja impulsiivset käitumist. Seega on kaheldav, kas ta on võimeline ennast vabanemisel piisaval määral kontrollima ja oma tegevust eelnevalt analüüsima, et loobuda täielikult alkoholist, täita ühiskonnaelu reegleid ja kriminaalhooldusnõudeid. 2.5 K.T ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema elutingimused vabaduses. Kuigi süüdimõistetul on olemas kindel elukoht ning ema on lubanud teda vähemalt esialgu ka materiaalselt toetada, siis kindel töökoht süüdimõistetul endal vabanemisel siiski puudub. K.T asuks vabanemisel ema korterisse elama üksinda. Seega puuduks tal igapäevaselt ka lähedaste moraalne toetus, mida käesolev isik ka ise ilmselt ei soovikski. Ilmselgelt on tema pika kuritegeliku elu jooksul tal tekkinud sarnase elukäigu ja mõttelaadiga tuttavaid, kellega suhtlemine saaks suureks ohuks kuritegeliku käitumise jätkamisel. Tema lootused kiiresti tööle saamiseks, arvestades tema madalat haridustaset, varasemat lünklikku töökogemust, eriala
puudumist ja tema isiksuseomadusi, ei ole kuigi realistlikud. Samuti arvestades seda, et osa kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime just majandusliku kasu teenimise eesmärgil, siis tuleb temal vabanemisel kindla töökoha puudumist lugeda oluliseks uute kuritegude riskiteguriks, mida ei maanda ilmselt piisavalt ka ema poolt lubatav majanduslik toetus, eriti kui süüdimõistetu jätkab vabanedes ka alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetule on varasemalt omistatud töövõimekaotus, kuid ei ole teada kas ja kui palju ta vabanedes pensioni hakkab saama. Kindla tööga hõivatus oleks abiks tegelemisel mõtestatud ja kasuliku tegevusega, mis aitaks kindlamini ära hoida kuritegelikule teele sattumise.
3.Eeltoodud asjaoludel ei ole K.T katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti ei toeta vabastamist täielikult süüdimõistetu elutingimused vabaduses. Ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on kohaldatav vaid selliste süüdimõistetute puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud ebausaldusväärsust, korduvat kuritegelikku käitumist ning allumatust kinnipidamiskoha reeglitele. K.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on varem juba reaalset vangistust kandnud ning kellele on antud võimalusi ka karistuse kandmiseks vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna või üldkasulikku tööd sooritades, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ega ole ära teeninud ka tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust. Samuti ei ole ta suutnud käesoleva vangistuse kestel järgida kinnipidamisasutuses kehtestatud reegleid. Kohus leidis, et K.T puhul ei ole tegemist piisavalt usaldusväärse isikuga, kelle suhtes oleks ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine põhjendatud. Süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kanda, tegeleda oma probleemkäitumise analüüsimise ja muutmisega ning samas näidata ka seda, et ta suudab kinni pidada vangla sisekorrast.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebus K.T kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega vabastada K.T mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei arvestanud kõiki positiivseid muutusi. K.T soovib loobuda alkoholist, kuid saab seda teha üksnes vabaduses vastavas raviasutuses. Ema sõnul on K.T avaldanud soovi liituda Anonüümsete Alkohoolikute grupiga. Vangistuses on ta läbinud mitmeid sotsiaalprogramme (Eluviisitreening, Usk ja Teadmine) ning külastab kirikut ja töötab majandustöödel. Vabanemisel ei soovi ta enam endiste sõpradega suhelda ja tahab muuta oma käitumist, kuna on aru saanud, et endine elustiil on tekitanud probleeme nii pere- kui ka tööelus. 4.2 K.T suhted lähedastega olid küll pingelised, ent vangistuse jooksul on need paranenud ja ema on nõus poega esialgu ka majanduslikult toetama. Kinnipeetaval on vabanedes ka kindel elukoht, kus ta elaks üksi. 4.3 K.T soovib leida vabanedes töökoha. Selleks omab ta ka eelnevat töökogemust ehitusja metsatöödel ning karjakuna. Vabanedes soovib K.T võtta end arvele Töötukassas. 4.4 K.T oli 70%line töövõimetus, mis on katkenud, ent mida K.T soovib uuesti taotleda. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, mille ravi on võimalik vabaduses.
4.5 Lisaks on K.T plaan tuleviku osas – töötada, ravida end terveks, tasuda nõuded, kasvatada lapsi, õppida autokoolis ning täita korralikult lisakohustusi.
5.Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti määruskaebemenetluse pooltele kirjalikus menetluses aega esitada oma seisukohad määruskaebuse osas kuni 24. oktoobrini. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et K.T ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on varasemalt 7 korda kriminaalkorras karistatud, kelle kriminaalhooldused on ebaõnnestunud ning kes ei ole ka vangistuses õiguskuulekalt käitunud, ei ole põhjendatud käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 6.2 Apellatsioonikohus ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtu määrusele positiivsete muutuste arvestamata jätmises - maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, kehtivad distsiplinaarkaristused, alkoholiprobleemidest tingitud riskikäitumine, K.T suhtumine õiguskorda) kui ka määruskaebuses nimetatud positiivseid asjaolusid (osalemine sotsiaalprogrammides ja majandustöödel, elukoha olemasolu, eeldatav võimalus saada töövõimetuspensioni ning ema toetus). Vaatamata positiivsetele asjaoludele, on maakohus sedastanud, et kohtul ei tekkinud K.T iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus on ka põhistanud, ei toeta K.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema elutingimused vabaduses (vt p 2.5). Kuivõrd KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et K.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 6.3 K.T terviseprobleemid, millele väidetavalt ei ole vangistuses võimalik kvalifitseeritud arstiabi saada, ei ole põhjenduseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kuivõrd vangistusseaduse alusel suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult haigestunud, toimub tema ennetähtaegse vabastamise otsustamine karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku määrusega karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt. Antud juhul sellekohast esildist tehtud ei ole, mistõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus ise hinnata K.T terviseprobleemide ulatust. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist vangistuses, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda
ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
7.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal dokumentidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi ning vanglas K.T-ga kohtumisele 0,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu summas 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus tuleb rahuldada osaliselt, s.o summas 60 eurot. Kaitsja kaebus kordab suures osas maakohtus räägitut, millega kohus on määrust tehes juba arvestanud. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.