Kriminaalasi nr. 1-12-960
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
24.oktoobril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Raido Aunapi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Raido Aunap tunnistati Harju Maakohtu 07.veebruari 2012.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistuse võrra Raido Aunapile Harju Maakohtu 10.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistust ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust alates 10.novembrist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 23.veebruaril 2012.a. Tartu Maakohtu 03.mai 2013.a määrusega jäeti Raido Aunap temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määrati, et vangla on kohustatud esitama materjalid Raido Aunapi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti 4 kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest alates. Kohtumäärus jõustus 20.mail 2013.a. Raido Aunapi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 02.jaanuaril 2014.a. Raido Aunapit on varem kriminaalkorras karistatud:
praeguseks on süüdimõistetul tekkinud motivatsioon uimastisõltuvusest vabanemiseks ja seega ka eluviiside muutmiseks ning edasiseks õiguskuulekuseks. Ta on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, osalenud sotsiaalabiprogrammides „Convictuse tugigrupp“, „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil ja XXXX kogemusnõustamise presentatsioonil ja individuaalsetel vestlustel psühholoogiga. Ta mõistab igati narkootikumide seost oma väärkäitumisega ja nendega seonduvaid jätkuvaid riske ning on valmis tegema omalt poolt kõik võimaliku, et sõltuvusprobleemist vabaneda. Samuti mõistab Raido Aunap varasema tutvusringkonnaga seonduvaid riske ja on motiveeritud oma eluviiside muutmise nimel nendega suhtlemisest hoiduma. Kriminaalhooldusesse ja ametnikesse üldse suhtub ta positiivselt ning vestlustel on olnud avameelne ja tegelenud oma probleemkäitumise analüüsimisega. Samuti on ta vangistuse jooksul osalenud tööhõives. Kuigi vangistuse alguspoole esines tal mõningaid vangla sisekorra rikkumisi, siis praeguseks enam ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust tal ei ole. Seega on näha, et praeguseks ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja narkootikumidest loobuma ning on hakanud selle nimel vangistuses ka reaalselt tegutsema. Raido Aunapi poolt kohtuistungil avaldatud plaanid olid realistlikud ja mõtestatud. Kuigi süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb jätkuvaks riskiteguriks pidada temal kindla töökoha puudumist, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole antud juhul positiivsete asjaolude kõrval siiski piisavalt kaalukas, et vabastamist välistada. Tal on olemas kindel elukoht XXXX juures, kes on valmis teda esialgu ka ülal pidama ning samuti on tal üsnagi reaalsed võimalused leida tuttavate kaudu peagi ka omale töökoha. Tal on varasemast olemas mõningased töökogemused ning esialgu ta plaanib võtta ennast arvele Töötukassas, et läbida sealseid kursusi ja omandada eriala. Seega on alust järeldada, et esialgne materiaalne toetus on Raido Aunapil olemas ning lisaks on ta vabanedes valmis ka ise aktiivselt tegutseda, et tööd leida ja tagada seeläbi majanduslik kindlustatus õiguskuulekal teel. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Raido Aunapi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud karistusaeg on talle piisavalt mõju avaldanud, ta on oma suhtumist muutnud ning on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Samuti omab ta vabaduses piisavaid tagatisi, et asuda elama seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele hetkel rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Ennetähtaegse vabastamise puhul oleks süüdimõistetule tagatud kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve ja samas ka toetus taasühiskonnastumise edukaks läbimiseks. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna õigusvastane käitumine on süüdimõistetul olnud seotud peamiselt just sõltuvusainete tarvitamisega, siis peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna on alust arvata, et tema varasemat õigusvastast käitumist on mõjutanud ka kriminaalse taustaga tutvusringkonna mõju. Oluline on määrata süüdimõistetule ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus, et tagada talle majanduslik stabiilsus ja samas ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus
määras:
Vabastada Raido Aunap (IK: 38312040320) temale Harju Maakohtu 07.veebruari 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Raido Aunapile katseaeg kestusega üks (1) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakata Raido Aunapi katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Raido Aunap katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Raido Aunapit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.