Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-9472

suhtes kohaldatud tõkend - elukohast

Kriminaalasi nr 1-13-9472 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus I.F’ e süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.08.2013 kella 19.55 ajal *** km-l isiklikku sõiduautot Nissan Sunny registreerimise märgiga ****** alkoholijoobeseisundis, EKEI toksikoloogiaekspertiisi akti kohaselt etanooli sisaldusega veres (3,27+/-0,06) mg/g, k=2. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani I.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus I.F` le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaheksa (8) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 lg1p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks. Süüdistatav I.F andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. A. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Ta on pikemat aega töötu, töötuabi raha ei saa. Sissetulek puudub täielikult. Joobes põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta ise raskeid kehavigastusi. Palub määrata väljamõistetava menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et I.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. I.F karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava I.F vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub

Kriminaalasi nr 1-13-9472 Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on I.F suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaas nev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i; -joobeekspertiisitasu kokku 62,37 EUR-i; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu 95,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. I.F on pikemat aega töötu, temal puudub igasugune rahaline sissetulek. Vastavalt teatisele süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on I.F keskmise päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste tegemist aluseks võttes 2012.a. andmeid 0,58 eurot (I kd , tl. 19 -21). Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Arvestatud menetluskuludest peab kohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista sundraha osaliselt 240,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks vabastada I.F riigituludesse tasumisele kuuluva kaitsjatasu ning ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse ning vabastada ta osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse. I.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut ta ei oma kriminaalkaristatust. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus menetluskulu – sundraha 240 eurot tasumisele ositi .

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.